Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
•
0 likes•53 views
Merike Kukk ja Natalia Levenko Eesti Panga avatud seminar 24. november 2022
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
- 1. Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes Merike Kukk ja Natalia Levenko Eesti Panga avatud seminar 24. november 2022
- 2. Motivatsioon: o Kui 2010. aastate esimeses pooles olid pankade väljastatavate eluasemelaenude intressimäärad madalamad või võrreldavad euroala keskmisega, siis 2010-te teises pooles kui euroala riikide intressimäär jätkas langust, Eestis intressimäär pigem tõusis o Oluline on aru saada, milliste teguritega on pankade intressimarginaalide muutused seotud o Eestis on pangandusturu kontsentratsioon euroala kõrgeim (Kukk, Paulus, Reigl, „Krediidituru kontsentratsioon ja süsteemne risk Euroopas“, Eesti panga toimetis 4/2022) Mis mõjutab pangalaenude intressimarginaalide dünaamikat? Mis on põhitegurid Konkurentsi/kontsentratsiooni olulisus Avaldatud Eesti Panga toimetisena 7/2022 UURIMUSTÖÖ EESMÄRK 2
- 3. Allikas: Eesti Panga statistikateade 17.11.2022 EESTI JA EUROALA INTRESSIMÄÄRAD 2012-2022 3 0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2.5% 3.0% 3.5% sept.2012 märts.2013 sept.2013 märts.2014 sept.2014 märts.2015 sept.2015 märts.2016 sept.2016 märts.2017 sept.2017 märts.2018 sept.2018 märts.2019 sept.2019 märts.2020 sept.2020 märts.2021 sept.2021 märts.2022 sept.2022 Tagatisega eluasemelaenud Eesti euroala 0.0% 1.0% 2.0% 3.0% 4.0% 5.0% 6.0% 7.0% sept.2012 märts.2013 sept.2013 märts.2014 sept.2014 märts.2015 sept.2015 märts.2016 sept.2016 märts.2017 sept.2017 märts.2018 sept.2018 märts.2019 sept.2019 märts.2020 sept.2020 märts.2021 sept.2021 märts.2022 sept.2022 Ettevõtete laenud Eesti euroala
- 4. Hiljutine uurimus euroala riikide kohta: Benkovskis et al (2021), Latvijas Bankas, Discussion paper 2/2021 Intressimarginaalide tegurid euroala riikides, andmed 2014.-2020. aastate kohta Turukontsentratsioon (Herfindahl-Hirschmann indeks, HHI) on intressimarginaaliga positiivselt seotud, tugevam seos väiksemates riikides, kus on väiksem turg. Balti riikides on intressimarginaal, võttes välja kliendiriski, likviidsusriski, finantseerimiskuludest jm. pangapõhistest näitajatest tulenevad erinevused, üks kõrgemaid: o Eesti on viies peale Maltat, Lätit, Küprost ja Leedut (2020. aasta) o Erinevus Läti ja Saksa pankade turumarginaalide vahel oli ca 2pp INTRESSIMARGINAALID EUROALAL 4
- 5. Allikas: Benkovskis et al (2021), Latvijas Bankas, Discussion paper 2/2021 INTRESSIMARGINAALID EUROALAL 5 Balti riikides on intressimarginaal, võttes välja kliendiriski, likviidsusriski, finantseerimiskuludest jm. pangapõhistest näitajatest tulenevad erinevused, üks kõrgemaid: o Eesti on viies peale Maltat, Lätit, Küprost ja Leedut (2020. aasta) o Erinevus Eesti ja Saksa pankade turumarginaalide vahel oli ca 1.8pp
- 6. Enamus uurimistöid on kogu krediidituru intressimarginaalide kohta Intressimäärad ja marginaalid on laenutüüpide lõikes väga erinevad, kuid varasemalt tehtud rahvusvahelised uurimused on tehtud kogu laenuturu kohta Tarbimislaenude keskmised intressimäärad ja marginaalid on kordades suuremad kui eluasemelaenu määrad, marginaalide vahe veelgi suurem Pankade vaheline erinevus on suurem kui pangasisesed muutused üle aja Hainz et al (2014) → Uurimus Tšehhi pangandusturu kohta 2004.-2011. aastatel, vaadates nelja krediiditurgu eraldi Karmelavičius et al (2022) → Lietuvos Bankas uuring intressimarginaale kohta Leedus, keskendudes ettevõtete laenudele ja eluasemelaenudele Oma uurimistöös Eesti kohta eristame nelja laenuturgu: (1) eluasemelaenud, (2) tarbimislaenud; (3) pikaajalised ja (4) lühiajalised ettevõtete laenud Kasutame kättesaadavaid andmeid Eesti Pankade kohta → Eesti Pangale esitatavad kasumiaruanded, bilanss ja laenustatistika UURIMISTÖÖ PANUS 6
- 7. Ho ja Saunders (1981) vahendaja mudel: Ho ja Saunders töötasid välja 2-astmelise mudeli, kus eristasid pangapõhiseid (bank specific) ja turupõhiseid (pure spread) intressimarginaaliga seotud tegureid: 𝑂𝑏𝑠𝑒𝑟𝑣𝑒𝑑 𝑠𝑝𝑟𝑒𝑎𝑑 = 𝑝𝑢𝑟𝑒 𝑠𝑝𝑟𝑒𝑎𝑑 + 𝑏𝑎𝑛𝑘 𝑠𝑝𝑒𝑐𝑖𝑓𝑖𝑐 𝑚𝑎𝑟𝑘𝑢𝑝𝑠 Pankadel on erinev kliendiprofiil, finantseerimisstrateegia, juhtimine → pangapõhine marginaal → igal pangal võib olla erinev marginaal Ka pankade sees erineb intressimarginaal kliendipõhise riski tõttu Turumarginaal (pure spread) kehtib kogu laenuturu kohta → seda mõjutavad turupõhised tegurid → turu struktuur (konkurents) ja turuintressi risk Hilisemad tööd on turupõhiste teguritele lisanud makronäitajad → majandustsükkel TEOREETILINE RAAMISTIK 7
- 8. Kasutame pankade andmeid EP-le esitatavatest kasumiaruannetest, bilansist ja laenustatistikast Andmed perioodist 2000Q1-2020Q1 Kokku 16 panka, kes pakuvad erinevat tüüpi laene: Eluasemelaenud – 12 panka Tarbimislaenud – 15 panka Pikaajalised ettevõtete laenud – 16 panka Lühiajalised ettevõtete laenud – 16 panka Intressimarginaal (i.k. spread): o 𝑆𝑝𝑟𝑒𝑎𝑑 = 𝑈𝑢𝑡𝑒 𝑙𝑎𝑒𝑛𝑢𝑑𝑒 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑒𝑠𝑠𝑖𝑚ää𝑟 − 𝑢𝑢𝑡𝑒 𝑑𝑒𝑝𝑜𝑠𝑖𝑖𝑡𝑖𝑑𝑒 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑒𝑠𝑠𝑖𝑚ää𝑟 VALIM 8
- 9. INTEREST RATE SPREADS 9 ELUASEMELAENUD Pankade eluasemelaenude mediaanmarginaal vähenes oluliselt kuni 2009. aastani Peale 2011. aastat on erinevused pankade keskmistes marginaalides vähenenud
- 10. INTEREST RATE SPREADS 10 TARBIMISLAENUD Ka tarbimislaenude mediaanmarginaal alanes 2009. aastani Pankade marginaalide erinevused on peale finantskriisi suurenenud 2019. aastast on näha marginaalide kasvu
- 11. INTEREST RATE SPREADS 11 PIKAAJALISED ETTEVÕTETE LAENUD Laenumarginaalid alanesid kuni 2009. aastani, peale finantskriisiaegset tõusu toimus järjekordne alanemine, kuid 2018. alates on marginaalid kõrgemad
- 12. INTEREST RATE SPREADS 12 LÜHIAJALISED ETTEVÕTETE LAENUD Sarnane dünaamika pikaajaliste laenude marginaalidega
- 13. EMPIIRILINE MUDEL: 2-ASTMELINE 13 (1) Esimese astme mudelis hindame pangaspetsiifiliste tegurite mõju intressimarginaalile → fikseeritud efektiga mudel, arvestades ristandmete omavahelist sõltuvust (cross-sectional dependence): Esimese astme mudelis hindame ka ajas muutuva konstandi 𝑐𝑡 → ajas muutuv turumarginaal 𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡 (2) Teise astme mudeliga hindame makro- ja turupõhiste tegurite seost turumarginaaliga → ARDL mudel 𝑆𝑝𝑟𝑖𝑡 = 𝑐𝑡 + 𝛾′ 𝑋𝑖𝑡−1 + 𝑢𝑖 + 𝜀𝑖𝑡 𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡 = 𝑐0 + 𝑐1𝑇 + 𝑖=1 𝑝 𝜙𝑖 𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡−𝑖 + 𝑗=0 𝑞 𝛽𝑗 ′ 𝑍𝑡−𝑗 + 𝜖𝑡
- 14. Neli krediiditurgu Põhivalimid: panga turuosa ≥ 2% või turul üle kahe aasta. Eluasemelaenud – 7 panka Tarbimislaenud – 6 panka Lühiajalised ettevõtete laenud – 8 panka Pikaajalised ettevõtete laenud – 8 panka MUDELIS KASUTATAV VALIM 14
- 15. 1. ASTME MUDELI MUUTUJAD 15 Muutuja Muutuja (i.k.) Suhtarv Krediidirisk Credit risk Provision for loan losses-to-total loans Alternatiivkulu Opportunity costs Reserves-to-assets Turu puudused Market imperfections Fees-to-interest income or to-assets ∆ turuosa ∆ market share Change in the market share ∆ laenumahud ∆ volume of loans Volume of loans in logs Pöördefektiivsus Inverse efficiency Operating costs-to-assets Likviidsus Liquidity Liquid assets-to-liabilities Finantseerimisstruktuur Financing structure Deposits-to-liabilities Juhtimiskvaliteet Management quality Profit-to-assets Riskikartlikkus Risk aversion Equity-to-assets
- 16. TULEMUSED 16 Krediidiriskil on oluline roll eluasemelaenude ja pikaajaliste ettevõtete laenude puhul. Turu puudused on kõige tähtsam tegur tarbimislaenude mudelis. Laenumahu muutus ja juhtimiskvaliteet on seotud marginaalide vähenemisega. Pöördefektiivsus on positiivse mõjuga. Likviidsus korreleerub vaid lühiajaliste laenude marginaalidega. Finantseerimisstruktuu r on statistiliselt oluline ainult tarbimislaenude puhul. Housing Consumer Long-term corporate Short-term corporate Credit risk 0.542** 0.367*** Market imperfections 0.257*** 1.766*** 0.248*** ∆volume of loans -0.174 -0.982*** Inverse efficiency 0.421 0.205** 0.571** Liquidity -0.438** -0.298** Financial structure -0.541** Management quality -0.177** Observations 472 407 516 513 Groups 7 6 8 8 Within R2 0.776 0.592 0.713 0.400
- 17. 17 Eluasemelaenude puhul muutuvad intressimarginaalid peamiselt krediidi- riski muutuste pärast. Enne ja pärast buumi- kriisi perioodi langesid intressimarginaalid peamiselt krediidiriski vähenemise tõttu, samas aastatel 2006- 2010 kasvasid marginaalid eelkõige suurenenud krediidi- riski tõttu. Väike, kuid stabiilne panus on turu puudustel (tasud/intressitulud) ja laenumahtude muutustel.
- 18. 18 Tarbimislaenude turul on kõige olulisem panustaja turu puudused, st teenustasud käivad käsikäes intressi- marginaalidega. Üleilmse kriisi ajal vähenesid laenumahud ja see aitas kaasa marginaalide kasvule.
- 19. 19 Pikaajaliste ettevõtete laenude turg on sarnane eluaseme- ja lühiajaliste korporatiivlaenude turuga, kuna peamised panustajad on krediidirisk ja pöördefektiivsus. Vaadeldud perioodi jooksul langesid teenustasud, aidates seega kaasa marginaalide negatiivsele dünaamikale.
- 20. 20 Kõige selgem pilt on lühiajaliste ettevõtete laenude turul, nimelt pöördefektiivsus (tegevuskulude ja varade suhtarv) aitab kaasa intressi- marginaalide vähenemisele, samas kui likviidsuse muutused on seotud marginaalide kasvuga. -
- 21. Krediidirisk on seotud pikaajaliste laenude marginaalide kasvuga ja seda nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude puhul. Turu puudused suurendavad kõige rohkem tarbimislaenude marginaale. Kui pankade efektiivsus e juhtimiskvaliteet on madal, siis see tõstab ettevõtete laenude marginaale. Laenumahtude kasv on seotud majapidamistele väljaantavate laenude väiksemate marginaalidega. Suurem likviidsus vähendab lühiajaliste laenude marginaale ja seda nii tarbimis- kui ka ettevõtete laenude puhul. 1. ASTME TULEMUSED – KOKKUVÕTE 21
- 22. 2. ASTME MUDEL 22 Kuna turumarginaal on Eestis mittestatsionaarne näitaja, kasutame turupõhiste tegurite hindamisel ARDL mudelit → eristame lühiajalisi liikumisi ja pikaajalisi seoseid Kasutatavad makro- ja turunäitajad: o Turukontsentratsioon Herfindahl-Hirschmann indeks (HHI) ja kontsentratsiooninäitaja (CR3) on laenutüübi põhised, arvutatud laenumahtudest o Turu intressirisk → Euribori (Talibor/Euribor) volatiilsus o Majandustsükkel → SKP kasv, inflatsioon, töötus o Näitajad on standardiseeritud → hinnatud koefitsiendid on otseselt võrreldavad Näitame mudeleid, kus ebaolulised näitajad on välja jäetud
- 23. PURE SPREAD - ROBUSTNESS 23
- 24. (6.1) (6.2) (6.3) (6.4) Housing Consumer Long-term corporate Short-term corporate ADJ (−𝛼) (−𝛼) -0.194*** -0.434*** -0.319*** -0.717*** (0.055) (0.078) (0.079) (0.099) LR Unemployment 0.707*** 0.406*** 0.534*** (0.251) (0.151) (0.091) HHI 0.959*** -2.633*** 0.717*** 0.377*** (0.244) (0.808) (0.200) (0.111) Talibor/Euribor 0.292*** volatility (0.103) Trend -0.076** 0.019** 0.011** (0.034) (0.009) (0.005) Constant 2.538*** (0.170) Adjusted R2 0.172 0.293 0.186 0.450 Observations 79 79 81 81 Bounds tests: F-test I(0) 0.001 0.000 0.007 0.000 t-test I(0) 0.010 0.000 0.010 0.000 F-test I(1) 0.002 0.001 0.020 0.000 t-test I(1) 0.028 0.001 0.046 0.000 TULEMUSED: Marginaal on pika- ajalises positiivses seoses töötusega → tarbimislaenudel kõige tugevam seos Suurema turukontsentratsiooniga on seotud kõrgem marginaal (v.a. tarbimislaenud, kus seos on vastupidine) Turu intressirisk seotud ainult lühiajaliste ettevõtete laenudega
- 25. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI: ELUASEMELAENUD 25 Turukontsentratsioon on kõige enam seotud eluasemelaenude intressimarginaalide muutusega → kontsentratsiooni vähenemine alandas marginaali kuni 2014. aastani, kuid peale seda on kontsentratsioon uuesti suurenenud
- 26. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI: TARBIMISLAENUD 26 Kuigi tarbimislaenuturu kontsentratsioon on kõige rohkem vähenenud, on see hoopis seotud intressimarginaali tõusuga → turg ei toimi hinnapõhiselt. Majandustsükli (töötuse) muutus tugevalt seotud intressimarginaali muutusega
- 27. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI: ETTEVÕTETE PIKAAJALISED LAENUD 27 Turukontsentratsiooni vähenemine aitas kaasa intressimarginaalide langusele kuni 2016. aastani, kuid alates 2017. aastast on turukontsentratsioon pigem suurenenud. Majandustsükli roll intressimarginaalide muutuses on võrreldav turukontsentratsiooni omaga
- 28. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI: ETTEVÕTETE LÜHIAJALISED LAENUD 28 Lühiajaliste ettevõtete laenude intressimarginaalide muutused on tugevamalt seotud majandustsükli kui turukontsentratsiooni muutustega. Intressmäära risk (volatiilsus) oli oluline 2007.-2010. aastatel.
- 29. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI 29 Turupõhistel teguritel on olulisem roll intressimarginaalide muutuses võrreldes pangaspetsiifiliste teguritega Majandustsükkel mõjutab enam lühiajaliste laenude marginaale, suurim mõju tarbimislaenudele Turukontsentratsioonist tingitud marginaali muutused on suuremad eraisikute laenude puhul Euriboril põhinev laenumarginaal on seotud euribori volatiilsusega eraisikutele antavate laenude puhul → euribori tõustes tõuseb ka marginaal
- 30. 2. ASTME TULEMUSED – KOKKUVÕTE 30 Turupõhistel teguritel on olulisem roll intressimarginaalide muutuses võrreldes pangaspetsiifiliste teguritega Majandustsükkel (töötus) mõjutab rohkem lühiajaliste laenude intressimarginaale, suurim roll majanduslanguse ajal Turukontsentratsioonist tingitud marginaali muutused on suuremad eraisikute laenude puhul Tugevaim seos eluasemelaenude intressimarginaalidega Tarbimislaenu turg ei toimi hinnapõhiselt Intressmäära risk (euribor volatiilsus) seotud lühiajaliste ettevõtete laenude intressimarginaalidega Kuid eraisikutele antavate laenude euriboril põhinev marginaali liigub koos euribori volatiilsusega → kui Euribor tõuseb, võib oodata ka euriboril põhineva laenumarginaali tõusu
- 31. TÄNAME! KÜSIMUSED? Merike Kukk ja Natalia Levenko „Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes“ Eesti Panga toimetis 7/2022
- 32. Ho and Saunders (1981) dealership model: The optimal spread, difference between interest rate of credit and deposits: s = 𝑎 + 𝑏 = 𝛼 𝛽 + 1 2 𝑅𝜎2 𝑄 𝛼 𝛽 is risk-neutral spread and depends on the elasticity of loan demand and deposit supply functions → Inelastic functions → monopoly power → larger spread 1 2 𝑅𝜎2 𝑄 first order risk adjustment term 𝜎2 – variance of the interest rate on deposits and loans 𝑅 – bank management’s coefficient for absolute risk aversion 𝑄 – the size of bank transactions Other effects on observed bank margins that are not integrated into the dealership model o Proxies for institutional costs, regulatory costs and credit risk exposure costs LITERATURE – THEORETICAL FRAMEWORK 32
- 33. Herfindahl Hirschmann Index (HHI): where N is the number of banks in the market The estimated index is between 0 and 1, for further analysis we have scaled the index by 100 Concentration index (CR3): where n is 3 largest banks in the market, max value can be 100% CONCENTRATION INDICES 33 𝐻𝐻𝐼 = 𝑖=1 𝑁 𝑚𝑎𝑟𝑘𝑒𝑡𝑠ℎ𝑎𝑟𝑒𝑖 2 𝐶𝑅(𝑛) = 𝑖=1 𝑛 𝑚𝑎𝑟𝑘𝑒𝑡 𝑠ℎ𝑎𝑟𝑒𝑖
- 34. ESTIMATIONS – 2ND STEP 34 The estimated equation can be reparametrized in conditional error-correction (EC) form: With the speed-of-adjustment coefficient 𝛼 = 1 − σ𝑖=1 𝑝 𝜙𝑖 And the long-run coefficients 𝜃 = σ𝑗=0 𝑞 𝛽𝑗 𝛼 Rather short period -> we use BIC information criteria to determine the optimal number of lags; in the final model max 3 lags are used We use Pesaran, Shin and Smith (2001) bounds tests to confirm/reject the presence of long-term relationship ∆𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡 = 𝑐0 − 𝛼 𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡−1 − 𝜃𝑍𝑡 + 𝑖=1 𝑝 𝜓𝑦𝑖 ∆𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡−𝑖 + 𝑗=0 𝑞 Ψ𝑥𝑗 ′ ∆𝑍𝑡−𝑗 + 𝜖𝑡
- 35. 35
- 36. 36
- 37. EURIBOR SPREADS MODELS 37 Housing Consumer Long-term corporate Short-term corporate Credit risk 0.576** 0.330*** Market imperfections 0.273*** 1.818*** 0.256*** ∆volume of loans -0.085 -0.907*** Inverse efficiency 0.475** 0.308*** 0.677*** Liquidity -0.456*** -0.296*** Financial structure -0.419* Management quality -0.148*** Observations 472 407 519 516 Groups 7 6 8 8 Within R2 0.806 0.644 0.735 0.367
- 38. 38
- 39. 39
- 41. ARDL MUDELI ROBUSTSUSTEST (CUSUM TEST) 41