ºÝºÝߣ

ºÝºÝߣShare a Scribd company logo

Praktika 2013 5

•
•
L
lekk
1 of 29
11. R KLASSI PRAKTIKA Kelly Paabut Rauno Mullamaa Laura Lannusalu Kristi Traus
Narva karjäär • Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1970. aastal rajatud pealmaakaevandus. • Narva karjääri aastane toodang on umbes 4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi, põlevkivivarusid jätkub veel umbes 30 aastaks (2010).
Praktika 2013 5
Praktika 2013 5
Praktika 2013 5
Arvutusülesanne Narva karjääri kohta • Kallurile millele saab korraga peale laadida 55tonni koormat, läheb: 1. Paekivi: 19 m3 2. Rauamaaki: 22 m3 3. Põlevkivi: 33 m3
Narva soojuselektrijaam • Hakati ehitama 1956. aastal • 1959. aastal käivitati esimene turbiin ja katel • Tootmise tipphetked olid 80ndate alguses • Aastane kogutoodang on 2,3 TWh(1TWh = 114MW) • Tänu masinate renoveerimisele energiaploki tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt 215 MW- ni to
• Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. • Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest. • Balti elektrijaamas 4 plokki ning gaasiküttel töötav reservi- ja tippkoormuse katlamaja, kus on kolm katelt. • Elektrijaamas on üks uus keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk, ülejäänud on vanemad tolmpõlevkivi põletavad energiaplokid.
• Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. • Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. • Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat. • Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV.
• Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada elektrikadusid. • Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu.
Praktika 2013 5
Elektrienergia saamine-tootmine- tarbimine • Alajaamu on vaja selleks, et muuta pinge ning jaotada voolu • Elektrienergia transpordi põhimõte on transportida elektrit tarbijateni võimalikult väikeste kadudega. • Transporditakse mööda liine. • Tranformaatori ehk trafo ülesandeks on muuta voolutugevust ja pinget, sagedust muutmata.
Ülesanded • SEJ vajab aastas 2,2 miljinit tonni põlevkivi, ööpäevas umbes 5200-5400 tonni põlevkivi • Elektrijaama aurukatlad toodavad atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga auru, saadud auruga edastatakse soojust ja mehaanilist energiat • Auruturbiinide pöörlemissagedus vahelduvvoolu sagedusel on 50Hz ning võimsus kuni 1400 MW-ni • Kasutegur 55%-60%
• Iga katla kohta üks generaator • Juhtimiskeskuses juhitakse masinate tööd • Enne elektri võrku andmist tõstetakse pinge trafodega umbes 350kV-ni. • Kõrgepinge liinidel on erinevad väärtused • Põlemisel tekkinud tuhk ladestatakse tuhamägedele, vesi suunatakse taaskasutusse • Põlevkivi kasutatakse ka kütteõlide tootmiseks, toorainena keemiatööstuses ja vaikude valmistamisel
Ebavere Graanul • Ebavere Graanul puidupellet on keskkonnasõbralik biokütus. • Puitpellet on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastudest, ilma lisandeid kasutamata.
Praktika 2013 5
• Mida madalam on pelleti niiskus seda kõrgem on kütteväärtus. • Liigkõrge niiskuse korral pellet laguneb ja muutub kasutuskõlbmatuks. • Pelleti pikkuseks on 10 mm - 40 mm. • Mehaaniline tugevus näitab graanuli võimet vastu pidada välistele mehaanilistele mõjuteguritele (laadimine, transport ). • Pelleti mehaaniliseks tugevuseks on 97,5%.
• Pelleti mahukaaluks on 600 kg/m3. • Graanuli mahukaal on oluline näitaja pelleti pakkimisel ja transpordil. • Samuti suurema erikaaluga pellet on enamikel juhtudel ka mehaaniliselt tugevam. • Pelleti tuhasisalduseks on 0,7%.
• Pelleti kütteväärtuseks on 4,6 kWh - 5,3 kWh. • Kütteväärtus näitab 1 kg pelleti põletamisel eralduvat soojust. • Kütteväärtust mõjutab suuresti graanuli niiskus ja tuhasisaldus. • Mida väiksem niiskus, seda suurem kütteväärtus. • Pelleti purususeks on 1%. • Graanuli purusus näitab osakeste osakaalu %-s pelleti hulgast.
Praktika 2013 5
Äntu Valgejärv • Antud maastikul esineb erinevaid pinnavorme: järvenõgu ja küngas. • Maapind oli künklik. • Kõige iseloomulikumateks taimedeks on kuusk, mustikas, mänd, kask, jänesekapsas. • Domineeris kuusk.
Valguse intensiivsus • Taimede kasvukoha valgustatus metsas ja niidul. • Metsas: 1. Kuusk: 1210 lux 2. Pihlakas: 2440 lux 3. Piibeleht: 3300 lux 4. Mustikas: 2800 lux 5. Sarapuu: 760 lux
• Niidul: 1. Kuusk: 6230 lux 2. Pihlakas: 6800 lux 3. Piibeleht: 7700 lux 4. Mustikas: 8100 lux 5. Sarapuu: 7630 lux
Taimede võrdlemine niidul ja metsas • Kuusk niidul: rohkem hargnenud oksad ja okkad tihedamalt. • Kuusk metsas: okkad rohkem hargnenud ja oksad kitsamad. • Pihlakas niidul: lehed suuremad. • Pihlakas metsas: lehed väiksemad. • Piibeleht niidul: lehed suuremad. • Piibeleht metsas: lehed väiksemad.
Taimede võrdlemine niidul ja metsas • Mustikas niidul: lehed rohkem laiali. • Mustikas metsas: lehed tihedamalt koos. • Sarapuu niidul ja metsas olid suhteliselt ühesugused.
Taimede lehtede/okaste märgamine/mittemärgamine • Pihlakas - piiritus märgas koheselt lehe, seebivesi ja dest. vesi aeglasemalt. • Piibeleht - piiritus märgas koheselt, seebivesi märgas vähesel määral ja dest. vesi ei märganud lehte üldse. • Mustikas - piiritus märgas koheselt, seebivesi aeglaselt ja dest. vesi ei märganud üldse. • Sarapuu - kõik märgasid lehe. • Kuusk - seebivesi märgas, piiritus samuti ja
Okaspuude seisund • Väga paljud puud olid kaotanud palju okkaid. • Võrsete ülelugemisel selgus, et uuritavad okkad olid 1-6 aastased. • Hirmuvõrseid ei kohanud uuritaval oksal. • Erakordselt lühikesi okkaid ei märganud. • Üksikud okastest olid pruunid (100st 1-2) • Okkad märgusid minimaalselt ehk need olid enamjaolt vigastamata.
Variatsioonikõver • 50 sarapuu lehte. • Lehelaba pikkuste mõõtmine.
TÄNAN KUULAMAST!

More Related Content

Praktika 2013 5

  • 1. 11. R KLASSI PRAKTIKA Kelly Paabut Rauno Mullamaa Laura Lannusalu Kristi Traus
  • 2. Narva karjäär • Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1970. aastal rajatud pealmaakaevandus. • Narva karjääri aastane toodang on umbes 4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi, põlevkivivarusid jätkub veel umbes 30 aastaks (2010).
  • 6. Arvutusülesanne Narva karjääri kohta • Kallurile millele saab korraga peale laadida 55tonni koormat, läheb: 1. Paekivi: 19 m3 2. Rauamaaki: 22 m3 3. Põlevkivi: 33 m3
  • 7. Narva soojuselektrijaam • Hakati ehitama 1956. aastal • 1959. aastal käivitati esimene turbiin ja katel • Tootmise tipphetked olid 80ndate alguses • Aastane kogutoodang on 2,3 TWh(1TWh = 114MW) • Tänu masinate renoveerimisele energiaploki tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt 215 MW- ni to
  • 8. • Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. • Ãœks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest. • Balti elektrijaamas 4 plokki ning gaasiküttel töötav reservi- ja tippkoormuse katlamaja, kus on kolm katelt. • Elektrijaamas on üks uus keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk, ülejäänud on vanemad tolmpõlevkivi põletavad energiaplokid.
  • 9. • Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. • Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. • Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat. • Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV.
  • 10. • Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada elektrikadusid. • Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu.
  • 12. Elektrienergia saamine-tootmine- tarbimine • Alajaamu on vaja selleks, et muuta pinge ning jaotada voolu • Elektrienergia transpordi põhimõte on transportida elektrit tarbijateni võimalikult väikeste kadudega. • Transporditakse mööda liine. • Tranformaatori ehk trafo ülesandeks on muuta voolutugevust ja pinget, sagedust muutmata.
  • 13. Ãœlesanded • SEJ vajab aastas 2,2 miljinit tonni põlevkivi, ööpäevas umbes 5200-5400 tonni põlevkivi • Elektrijaama aurukatlad toodavad atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga auru, saadud auruga edastatakse soojust ja mehaanilist energiat • Auruturbiinide pöörlemissagedus vahelduvvoolu sagedusel on 50Hz ning võimsus kuni 1400 MW-ni • Kasutegur 55%-60%
  • 14. • Iga katla kohta üks generaator • Juhtimiskeskuses juhitakse masinate tööd • Enne elektri võrku andmist tõstetakse pinge trafodega umbes 350kV-ni. • Kõrgepinge liinidel on erinevad väärtused • Põlemisel tekkinud tuhk ladestatakse tuhamägedele, vesi suunatakse taaskasutusse • Põlevkivi kasutatakse ka kütteõlide tootmiseks, toorainena keemiatööstuses ja vaikude valmistamisel
  • 15. Ebavere Graanul • Ebavere Graanul puidupellet on keskkonnasõbralik biokütus. • Puitpellet on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastudest, ilma lisandeid kasutamata.
  • 17. • Mida madalam on pelleti niiskus seda kõrgem on kütteväärtus. • Liigkõrge niiskuse korral pellet laguneb ja muutub kasutuskõlbmatuks. • Pelleti pikkuseks on 10 mm - 40 mm. • Mehaaniline tugevus näitab graanuli võimet vastu pidada välistele mehaanilistele mõjuteguritele (laadimine, transport ). • Pelleti mehaaniliseks tugevuseks on 97,5%.
  • 18. • Pelleti mahukaaluks on 600 kg/m3. • Graanuli mahukaal on oluline näitaja pelleti pakkimisel ja transpordil. • Samuti suurema erikaaluga pellet on enamikel juhtudel ka mehaaniliselt tugevam. • Pelleti tuhasisalduseks on 0,7%.
  • 19. • Pelleti kütteväärtuseks on 4,6 kWh - 5,3 kWh. • Kütteväärtus näitab 1 kg pelleti põletamisel eralduvat soojust. • Kütteväärtust mõjutab suuresti graanuli niiskus ja tuhasisaldus. • Mida väiksem niiskus, seda suurem kütteväärtus. • Pelleti purususeks on 1%. • Graanuli purusus näitab osakeste osakaalu %-s pelleti hulgast.
  • 21. Äntu Valgejärv • Antud maastikul esineb erinevaid pinnavorme: järvenõgu ja küngas. • Maapind oli künklik. • Kõige iseloomulikumateks taimedeks on kuusk, mustikas, mänd, kask, jänesekapsas. • Domineeris kuusk.
  • 22. Valguse intensiivsus • Taimede kasvukoha valgustatus metsas ja niidul. • Metsas: 1. Kuusk: 1210 lux 2. Pihlakas: 2440 lux 3. Piibeleht: 3300 lux 4. Mustikas: 2800 lux 5. Sarapuu: 760 lux
  • 23. • Niidul: 1. Kuusk: 6230 lux 2. Pihlakas: 6800 lux 3. Piibeleht: 7700 lux 4. Mustikas: 8100 lux 5. Sarapuu: 7630 lux
  • 24. Taimede võrdlemine niidul ja metsas • Kuusk niidul: rohkem hargnenud oksad ja okkad tihedamalt. • Kuusk metsas: okkad rohkem hargnenud ja oksad kitsamad. • Pihlakas niidul: lehed suuremad. • Pihlakas metsas: lehed väiksemad. • Piibeleht niidul: lehed suuremad. • Piibeleht metsas: lehed väiksemad.
  • 25. Taimede võrdlemine niidul ja metsas • Mustikas niidul: lehed rohkem laiali. • Mustikas metsas: lehed tihedamalt koos. • Sarapuu niidul ja metsas olid suhteliselt ühesugused.
  • 26. Taimede lehtede/okaste märgamine/mittemärgamine • Pihlakas - piiritus märgas koheselt lehe, seebivesi ja dest. vesi aeglasemalt. • Piibeleht - piiritus märgas koheselt, seebivesi märgas vähesel määral ja dest. vesi ei märganud lehte üldse. • Mustikas - piiritus märgas koheselt, seebivesi aeglaselt ja dest. vesi ei märganud üldse. • Sarapuu - kõik märgasid lehe. • Kuusk - seebivesi märgas, piiritus samuti ja
  • 27. Okaspuude seisund • Väga paljud puud olid kaotanud palju okkaid. • Võrsete ülelugemisel selgus, et uuritavad okkad olid 1-6 aastased. • Hirmuvõrseid ei kohanud uuritaval oksal. • Erakordselt lühikesi okkaid ei märganud. • Ãœksikud okastest olid pruunid (100st 1-2) • Okkad märgusid minimaalselt ehk need olid enamjaolt vigastamata.
  • 28. Variatsioonikõver • 50 sarapuu lehte. • Lehelaba pikkuste mõõtmine.