2. Sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris v探ib eristada nelja piirkonda : L辰辰ne-Eesti ja Saaremaa Kesk-Eesti Tallinn ja P探hja-Eesti Tartu ja L探una-Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda 端mberehitatud.
4. L辰辰ne-eesti ja Saaremaa L辰辰ne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja l探pul suhteliselt tihedalt asustatud. Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti . P辰rast Valjala maalinna 1227.a. alitsumist hakati ehitama Valjala kirikut , mis on t探en辰oliselt vanim kiviehitis Eestis.
6. Enamasti kindlusliku v辰limusega 端hel旦旦vilised kirikud kerkisid 13. sajandi l探pul v探i 14. sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandri l辰辰neranna l辰hedal. hel旦旦vilise ilma koorita kirikut端端bi n辰itkes on Haapsalu piiskopilinnuse kirik.
8. Tornid L辰辰ne- Eesti kirikutel algselt puudusid, kuid mitmele neist on hiljem torni juurde ehitatud. Valjala kirik
9. Kesk-Eesti Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmel旦旦vilisi kodakirikuid . Kodakirikud on 端hel旦旦vilistest laiemad ja avara ruumim探juga, kuid keskl旦旦vi 端laosas h辰narad ja romantiliselt salap辰rased. Vanimad neist on Ambla ja Koeru .
11. P探hja-Eesti P探hja-Eesti l辰辰neosas ehitaiti keskajal samuti 端hel旦旦vilisi kirikuid . Virumaal ehitati enamasti kolmal旦旦vilisi . Saha Kabel
12. Tallinna kirikud Tallinna kolme suur kiriku Toomkiriku, Oleviste ja Niguliste ehituslik areng on olnud 端hesugune esialgu v辰ike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja k探rgega. Niguliste kirik
16. Tallinnas ja selle l辰hedal oli mitu kloostrit , kuid need on varemetes v探i kaotanud oma keskaegse kuju. Vanim neist on dominiiklaste P端ha Katariina klooster . 13. sajandi keskel rajati ka tsistertslaste P端ha Miikaeli nunnaklooster ning Padise l辰hedale mungaklooster . Monumentaalsed varemed on s辰ilinud P端ha Brigitta ehk Pirita kloostrist , mis sai valmis 15. sajandi keskel.
19. Tartu ja L探una-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on j辰rel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Keskajal oli toomkirik suurim kirik L辰辰nemere idakaldal ja ainuke, millesl 2 torni. Tartu k探ige v辰辰rtuslikum ehitis on Jaani kirik , mille p探hiosa valmis 14. sajandil. L探una-Eesti maapiirkonnas levis kolmel旦旦viline kirikut端端p .
21. Urvaste kirik ainuke s辰ilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis
22. Ilmalik arhitektuur Linnuseid hakkasid vallutajad p端stitama kohe p辰rast maa alistamist 13. sajandil. Linnuste hulgas saab eraldada kolme p探hit端端pi: neemiklinnus Tornlinnus Kastell-linnus Paljud Eestis p端stitatud linnused olid tegelikult segat端端pi .
24. Konvendihoone 14. sajandil sai valitsevaks korrap辰rane linnuset端端p konvendihoone , mis on p辰rit Preisimaalt. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida 端mbritsevad neli hoonetiiba. Eesti alal ehitati konvendihoone m探nikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus n探nda eeslinnuseks .
28. Ainsana on oma p探hiliselt keskaegsed vormid s辰ilitanud konvendihoone Kuressaares ja p辰rast restaureerimist on see t辰iuslik n辰ide keskaegsest kindlusearhitektuurist. V探imas ordulinnus oli Viljandis . Eestlaste puitlinnuse kohale hakati seda ehitama juba 1224. aastal.
31. Eesti linnakindlustused on t辰nap辰eval vaadeldavad eelk探ige Tallinnas , kus keskaja l探pul olnud ligi 50 tornist on s辰ilinud 26 ja 2,35 km pikkusest ringm端端rist umbes 2/3. Kivist linnam端端ri ehitamine hoogustus 14. sajandi alguses ning j辰tkus kogu keskaja v辰ltel.
33. Sajandi l探pus algas kindlusearhitektuuris uus ajaj辰rk. Suurt端ki kuulide vastu ehitati m端端rid paksemad ning varsti tuli hakata neid varjama mudavallide taha. Olulisemaks muutus horisontaalsuund . Hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne.
36. Keskaegsed elamud. Tallinna vanalinnas on rikkalikult s辰ilinud ka keskaegset rahumeelest ja ilmalikku ehituskunsti. Hilisemad 端mberehitused on muutnud paljudemajade v辰limust, kuid vaatamata sellele on vanalinn s辰ilitanud mitte ainult keskaegse t辰navav探rgu, vaid ka enamiku kinnistute piirid ja ehitusmahud.
41. Mitmes vanalinna hoones on p探hijoontes s辰ilinud ka keskaegne ruumijaotus. Elamu t辰htsaim ruum oli koda (diele), mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. Ainukene k探etav ruum oli kojatagune tuba. Kojast l辰ks trepp 端lemisele korrusele, kus paiknesid peamiselt laoruumid.
43. Majad erinesid 端ksteosest v辰he. Majad olid asjalikud ja praktilised, kuid fassaadide kujundamisel kordusid m探ned 端ksikasjad, mille 端lesanne oli kaunistada. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle k探rval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi, majam辰rki, m探nda s端mboolset teksti v探i kujutist.
45. Tallinna raekoda Vanalinnas on s辰ilinud ka mitu keskaegset 端hiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda. Raekoda hakati ehitama juba 13. sajandi l探pus, kuid praeguse kuju sai see 15. sajandi alguses.
47. Gildi hooned 15. sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste 端hingu Suurgildi hoone . T辰helepanu v辰辰rivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega 端le l旦旦dud uksed, millesl on l探vimaskiga pronksist uksekoputid. S辰ilinud on ka teise, Oleviste gildi ilusate t辰htv探lvidega saal.
48. Nii 端ldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn P探hja-Euroopa hilisgootikat paremini kui 端kski teine linn ning on seet探ttu rahvusvahelise t辰htsusega kunstim辰lestis . Suurgildi hoone Tallinnas
49. Kasutatud materjalid Jaan Kangilaski 2003. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst http://www.einst.ee/publications/images/kirik/ambla.jpg http://www.eelk.ee/imgs/kirik_amb_suur.jpg http://www.esto.info/images/845.jpg http://www.matkalehti.fi http://www.zepp.ee/albums/album26/13toomkirik42.jpg http://www.muuseum.viljandimaa.ee/static/images/makett_linnus.jpg
