際際滷

際際滷Share a Scribd company logo
16. Valimiste funktsioonid
Valimised t辰idavad
esindusdemokraatias 4 端lesannet:
 m辰辰ravad parlamendi koosseisu e need isikud ja
parteid, kes hakkavad seadusi vastu v探tma
 valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada
v探imudele oma n探udmisi h辰辰letades nende
kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi
rahva n探udmiste t辰itmiseks
 valimised n辰itavad, kui suur on kehtiva korra
toetuspind. Kui valimistest v探tab osa v辰he inimesi, siis
n辰itab see seda, et valitsev kord pole rahva hulgas
populaarne. Kui v探imul olnud parteid saavad
valimistel l端端a, n辰itab see seda, et nende parteide
poliitika polnud rahvale vastuv探etav.
 Valimised harivad kodanikke poliitiliselt
Demokraatia valimiste p探hitunnused
 Valimised on 端ldised  valida v探ivad k探ik
t辰iskasvanud kodaniku.
 Valimised on vabad  iga legaalselt tegutsev
kodanik, partei v探i organisatsioon v探ib 端les
seada oma kandidaadid.
 Valimised on 端hetaolised e v探rdsed 
l辰htutakse eelk探ige sellest, et valimistulemusi
m探jutab valimiseelne kampaania.
Piirangud
 vanusetsensus
 paiksustsensus
 kodakondsustsensus
Valimis探igus
 Aktiivne valimis探igus - 探igus
vallida
 Passiivne valimis探igus - 探igus olla
valitud
閣温鉛庄馨庄壊壊端壊岳艶艶馨庄糸
Majoritaarne s端steem
 s端steem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna v探imul
oleks 端ks partei;
 valitsemise juures on esmat辰htsusega efektiivsus, alles
seej辰rel proportsionaalne esindatus;
 s端steem v探imaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema
valimisringkonna vahel;
 valijal on kindel arusaamine valimiss端steemist  ta
m探istab, et tema 端hest h辰辰lest v探ib palju s探ltuda;
 erijuhuna on kahevooruline mudel  la Prantsusmaa
parem nt Briti s端steemist, kuna teises voorus v探idu
v探tnud kandidaat omab t探en辰oliselt selgemat 端lekaalu
oma vastase 端le;
 v探imalik relv antis端steemsete parteide vastu.
Majoritaarne s端steem:2 alaliiki
 Esimene alaliik p探hineb lihth辰辰lte enamuse
p探him探ttel  v探idab see, kelle poolt on antud
k探ige rohkem h辰辰li
 Absoluutne h辰辰lteenamuse s端steem. Sel juhul
annab valimisv探idu ringkonna valimistel
saavutatud absoluutne h辰辰lte enamus  vaja on
51% kogu h辰辰ltest.
Proportsionaalne s端steem
 valijate poolt antud h辰辰lte enamv辰hem t辰pset
peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel;
 v辰hemuste (naised, kultuuri- ja rahvusv辰hemused)
esindatust.
 Leiavad rohkem kasutamist kui majoritaarsed, sest
neid valimisi peetakse 探iglasemateks ja nad ei
takista v辰ikeparteide tegevust.
 Proportsionaalne s端steem jagab saadikukohad
parteide v探i valimisliitude vahel proportsionaalselt e
v探rdeliselt kogutud h辰辰lte arvuga. N: 100-kohalise
parlamendi puhul partei, kes kogus 7% h辰辰ltest,
saab parlamendis 7 kohta.

More Related Content

What's hot (20)

Demokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDemokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastail
Dagmar Seljam辰e
Demokraatlik 端hiskond
Demokraatlik 端hiskondDemokraatlik 端hiskond
Demokraatlik 端hiskond
Natalja Dovgan
Maailm p辰rast ii maailmas探da
Maailm p辰rast ii maailmas探daMaailm p辰rast ii maailmas探da
Maailm p辰rast ii maailmas探da
katlinha
Kellest 端hiskond koosneb?
Kellest 端hiskond koosneb?Kellest 端hiskond koosneb?
Kellest 端hiskond koosneb?
Natalja Dovgan
Reformatsioon ja Liivi s探da Vana-Liivimaal
Reformatsioon ja Liivi s探da Vana-LiivimaalReformatsioon ja Liivi s探da Vana-Liivimaal
Reformatsioon ja Liivi s探da Vana-Liivimaal
Natalja Dovgan
Maksud
MaksudMaksud
Maksud
Natalja Dovgan
Poliitilised 探petused
Poliitilised 探petusedPoliitilised 探petused
Poliitilised 探petused
Natalja Dovgan
Maailm esimese maailmas探ja eel I
Maailm esimese maailmas探ja eel  IMaailm esimese maailmas探ja eel  I
Maailm esimese maailmas探ja eel I
Natalja Dovgan
端hiskond: majandus ja poliitika
端hiskond: majandus ja poliitika端hiskond: majandus ja poliitika
端hiskond: majandus ja poliitika
KatrinJ
Teine maailmas探da
Teine maailmas探daTeine maailmas探da
Teine maailmas探da
Dagmar Seljam辰e
Eesti Vabaduss探Da 1918-1920
Eesti Vabaduss探Da 1918-1920Eesti Vabaduss探Da 1918-1920
Eesti Vabaduss探Da 1918-1920
svetgord
S6jakollete kuj 30ndail 9
S6jakollete kuj 30ndail 9S6jakollete kuj 30ndail 9
S6jakollete kuj 30ndail 9
kristel84
V探imude lahusus ja tasakaalustatus
V探imude lahusus ja tasakaalustatusV探imude lahusus ja tasakaalustatus
V探imude lahusus ja tasakaalustatus
舒亶舒
Demokraatia
DemokraatiaDemokraatia
Demokraatia
Dagmar Seljam辰e
Saksa okupatsioon eestis 1941 1944
Saksa okupatsioon eestis 1941 1944Saksa okupatsioon eestis 1941 1944
Saksa okupatsioon eestis 1941 1944
TriinTee
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioon
Natalja Dovgan
Demokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDemokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastail
Dagmar Seljam辰e
Demokraatlik 端hiskond
Demokraatlik 端hiskondDemokraatlik 端hiskond
Demokraatlik 端hiskond
Natalja Dovgan
Maailm p辰rast ii maailmas探da
Maailm p辰rast ii maailmas探daMaailm p辰rast ii maailmas探da
Maailm p辰rast ii maailmas探da
katlinha
Kellest 端hiskond koosneb?
Kellest 端hiskond koosneb?Kellest 端hiskond koosneb?
Kellest 端hiskond koosneb?
Natalja Dovgan
Reformatsioon ja Liivi s探da Vana-Liivimaal
Reformatsioon ja Liivi s探da Vana-LiivimaalReformatsioon ja Liivi s探da Vana-Liivimaal
Reformatsioon ja Liivi s探da Vana-Liivimaal
Natalja Dovgan
Poliitilised 探petused
Poliitilised 探petusedPoliitilised 探petused
Poliitilised 探petused
Natalja Dovgan
Maailm esimese maailmas探ja eel I
Maailm esimese maailmas探ja eel  IMaailm esimese maailmas探ja eel  I
Maailm esimese maailmas探ja eel I
Natalja Dovgan
端hiskond: majandus ja poliitika
端hiskond: majandus ja poliitika端hiskond: majandus ja poliitika
端hiskond: majandus ja poliitika
KatrinJ
Eesti Vabaduss探Da 1918-1920
Eesti Vabaduss探Da 1918-1920Eesti Vabaduss探Da 1918-1920
Eesti Vabaduss探Da 1918-1920
svetgord
S6jakollete kuj 30ndail 9
S6jakollete kuj 30ndail 9S6jakollete kuj 30ndail 9
S6jakollete kuj 30ndail 9
kristel84
V探imude lahusus ja tasakaalustatus
V探imude lahusus ja tasakaalustatusV探imude lahusus ja tasakaalustatus
V探imude lahusus ja tasakaalustatus
舒亶舒
Saksa okupatsioon eestis 1941 1944
Saksa okupatsioon eestis 1941 1944Saksa okupatsioon eestis 1941 1944
Saksa okupatsioon eestis 1941 1944
TriinTee
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioon
Natalja Dovgan

More from Sillam辰e Vanalinna Kool (20)

16

  • 2. Valimised t辰idavad esindusdemokraatias 4 端lesannet: m辰辰ravad parlamendi koosseisu e need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu v探tma valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada v探imudele oma n探udmisi h辰辰letades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva n探udmiste t辰itmiseks valimised n辰itavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest v探tab osa v辰he inimesi, siis n辰itab see seda, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui v探imul olnud parteid saavad valimistel l端端a, n辰itab see seda, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuv探etav. Valimised harivad kodanikke poliitiliselt
  • 3. Demokraatia valimiste p探hitunnused Valimised on 端ldised valida v探ivad k探ik t辰iskasvanud kodaniku. Valimised on vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, partei v探i organisatsioon v探ib 端les seada oma kandidaadid. Valimised on 端hetaolised e v探rdsed l辰htutakse eelk探ige sellest, et valimistulemusi m探jutab valimiseelne kampaania.
  • 5. Valimis探igus Aktiivne valimis探igus - 探igus vallida Passiivne valimis探igus - 探igus olla valitud
  • 7. Majoritaarne s端steem s端steem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna v探imul oleks 端ks partei; valitsemise juures on esmat辰htsusega efektiivsus, alles seej辰rel proportsionaalne esindatus; s端steem v探imaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; valijal on kindel arusaamine valimiss端steemist ta m探istab, et tema 端hest h辰辰lest v探ib palju s探ltuda; erijuhuna on kahevooruline mudel la Prantsusmaa parem nt Briti s端steemist, kuna teises voorus v探idu v探tnud kandidaat omab t探en辰oliselt selgemat 端lekaalu oma vastase 端le; v探imalik relv antis端steemsete parteide vastu.
  • 8. Majoritaarne s端steem:2 alaliiki Esimene alaliik p探hineb lihth辰辰lte enamuse p探him探ttel v探idab see, kelle poolt on antud k探ige rohkem h辰辰li Absoluutne h辰辰lteenamuse s端steem. Sel juhul annab valimisv探idu ringkonna valimistel saavutatud absoluutne h辰辰lte enamus vaja on 51% kogu h辰辰ltest.
  • 9. Proportsionaalne s端steem valijate poolt antud h辰辰lte enamv辰hem t辰pset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; v辰hemuste (naised, kultuuri- ja rahvusv辰hemused) esindatust. Leiavad rohkem kasutamist kui majoritaarsed, sest neid valimisi peetakse 探iglasemateks ja nad ei takista v辰ikeparteide tegevust. Proportsionaalne s端steem jagab saadikukohad parteide v探i valimisliitude vahel proportsionaalselt e v探rdeliselt kogutud h辰辰lte arvuga. N: 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% h辰辰ltest, saab parlamendis 7 kohta.