ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest

•Download as PPTX, PDF•
•
Andrus Metsma
Andrus Metsma
1 of 9
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005
Täna saame teada:  Kuidas avastati aatomituumad ja elektronid.  Aatomituumad on positiivse laenguga, elektronid aga negatiivse laenguga.  Miks elektronid ei lange aatomitruumale, kuigi nad peaksid vastavalt erinimeliste laengute tõmbumisele tegema.
Ernest Rutherford 1871 - 1937  Inglise füüsik, tuumafüüsika rajaja.
Rutherfordi katseseade  Sellise katseseadme abil määrati, et aatomituum omab positiivse elektrilaengu
Alfaosakeste hajumine aatomis  Alfa osakesed on positiivse laenguga.  Enamik kiiri läbib kuldplaadi otse, ainult tühine osa nendest kaldub kõrvale või põrkub tagasi.  Tegemist on samanimeliste laengute tõukumisega  Järelikult …
Planetaarne aatomimudel  Ümber positiivse laenguga aatomituuma tiirlevad negatiivse laenguga elektronid.
Bohri aatomimudel  Taani füüsik Niels Bohr täiendas Rutherfordi mudelit sellega, et elektronite tiirlemisel ümber aatomituuma on neil kindlad lubatud orbiidid.
Rutherford – Bohri aatomimudel  Tänapäeval tuntakse seda mudelit Rutherford - Bohri aatomimudelina.  Hiljem kvantfüüsika arenedes on küll seda pidevalt täiendatud, kuid algtõed on jäänud samaks.
Miks elektronid ei kuku aatomi tuumale?  Miks Maa ei lange Päikesele?  Lisaks erinimeliste laengute tõmbejõule esineb siin veel ka teisi jõude ning jõudude liitmisel tekkiv resultantjõud suunab elektroni tuumast mööda.

More Related Content

Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest

  • 1. Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005
  • 2. Täna saame teada:  Kuidas avastati aatomituumad ja elektronid.  Aatomituumad on positiivse laenguga, elektronid aga negatiivse laenguga.  Miks elektronid ei lange aatomitruumale, kuigi nad peaksid vastavalt erinimeliste laengute tõmbumisele tegema.
  • 3. Ernest Rutherford 1871 - 1937  Inglise füüsik, tuumafüüsika rajaja.
  • 4. Rutherfordi katseseade  Sellise katseseadme abil määrati, et aatomituum omab positiivse elektrilaengu
  • 5. Alfaosakeste hajumine aatomis  Alfa osakesed on positiivse laenguga.  Enamik kiiri läbib kuldplaadi otse, ainult tühine osa nendest kaldub kõrvale või põrkub tagasi.  Tegemist on samanimeliste laengute tõukumisega  Järelikult …
  • 6. Planetaarne aatomimudel  Ümber positiivse laenguga aatomituuma tiirlevad negatiivse laenguga elektronid.
  • 7. Bohri aatomimudel  Taani füüsik Niels Bohr täiendas Rutherfordi mudelit sellega, et elektronite tiirlemisel ümber aatomituuma on neil kindlad lubatud orbiidid.
  • 8. Rutherford – Bohri aatomimudel  Tänapäeval tuntakse seda mudelit Rutherford - Bohri aatomimudelina.  Hiljem kvantfüüsika arenedes on küll seda pidevalt täiendatud, kuid algtõed on jäänud samaks.
  • 9. Miks elektronid ei kuku aatomi tuumale?  Miks Maa ei lange Päikesele?  Lisaks erinimeliste laengute tõmbejõule esineb siin veel ka teisi jõude ning jõudude liitmisel tekkiv resultantjõud suunab elektroni tuumast mööda.