ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Alkoholism ja selle tagajärjed

•Download as DOC, PDF•
•
Tallinn, Estonia
Tallinn, Estonia

Alkoholismi ja selle tagajärjed

1 of 2
Download to read offline
Alex Trope Alkoholi tarbimine on meie praeguses ühiskonnas nii tavapärane, et kohati ühiskond ise toodab ja soosib seda. Eestis on kujunenud traditsiooniks, et tähtpäevad ja perekondlikud koosviibimised mööduvad ikka koos viina, veini või muu kraami tarbimisega. Statistika järgi joob eestlane rohkem kui kunagi varem. Pidevalt suureneb alkoholitarbimine noorte seas, kõigepealt õlu ja siider, hiljem kangem kraam. Palju on räägitud, et alkoholi liigtarbimine on tingitud raskest sotsiaalsest olukorrast või tõrjutusest. Siinkohal on aga tõsiasi ka see, et alkoholism ei puuduta vaid vaesemat seltskonda. Tihti võib reede õhtuti suurtes marketites näha viisakaid abielupaare endale ostukorvi alkoholipudeleid ladumas, või arutlemas, kas ikka piisab sellisest kogusest. Noorte seas levib väärarvamus, et alkohoolikuteks nimetatakse neid, kes joovad odekolonni., nende jaoks tundub normaalne, et kõik üritused ja nädalavahetused mööduvad alkoholiga. Tihti tähendab vabadus ebaküpsele inimesele, et täisealiseks saades võib ta rahumeeli vägijooke osta ja pelgamata suits ette panna. Alkoholism on riigi jaoks tõsine probleem mida ei reguleeri käskude keeldudega ega pelgalt alkoholi hinnaga. Suureks riigipoolseks veaks loen ma alkoholireklaami soosimist. See on eetiline aspekt, mida meie majanduspoliitika eirab. Alkoholi reklaam on otsene viis kõigile see koju kätte tuua. Meie lapsed kasvavad teadmises, et see on üks loomulik osa meie eksistentsist. Kuigi Eestis on jõutud nii kaugele, et toimib koolides projektipõhiselt alkoholi ja muude sõltuvust tekitavate ainete ennetustöö, leian mina, et eeltöö algab ennekõike kodust. Pole ju mõtet rääkida lapsele, kelle vanemad on alkohoolikud või liigtarbijad, et see on väga halb ning sina ära nii tee. Tuleks hoopis selgitada vanematele ning neid nõustada, leida ka neile mingeid väljundeid või nõustamist. Kindlasti tuleks lõpetada alkoholi propageerimine meedias! Kui suudame lapsevanemad panna alkoholi taunivalt suhtuma, siis oleks ka koolis toimuv ennetustöö efektiivsem. Tuleb tekitada toimiv võrgustik ja koostöö nii kooli kui ka kodu vahel, samas ka muude instantside vahel. Seejärel peaks alustama pideva ja süsteemse selgitustöö ja nõustamisega. Perekondadele tuleks senisest rohkem pakkuda rakendamisvõimalusi, nt. tööhõive, vaba aeg, jne. Riigi poolt peaks olema TASUTA vaba aja veetmise võimalused kogu perekonnale, nt. teen ettepaneku ehitada Pärnusse selline keskus, kuhu oleks võimalik minna üheskoos kogu perekonnal. Igal pereliikmel
oleks oma tegevus, praegu puudub võimalus emal- isal oma laps trenni kaasa võtta, sest lapsel pole seal midagi teha. Samuti tuleb ära kasutada noorte vastuvõtlikkus kõigele “uuele” (uued meetodid, uued tegevused, info noortelt-noortele), noortele tuleks pakkuda mõistuspäraseid tegevusi, siinkohal on Pärnus ainult rõõmu toov asutus noortekeskus Che. Selliseid peaks olema rohkem üle kogu Eesti. Kindlasti oleks kasuks ka senisest märksa suuremad karistused joobes sooritatud kuritegude eest, kuid mina pean eesmärgiks seda, et olulisem osa ennetustööst tuleks siiski ära teha enne sellise kuriteo toimumist, sel juhul oleks see tunduvalt efektiivsem. Käesoleva loo eesmärgiks pole valmis lahenduste pakkumine, pigem probleemi tõsiduse rõhutamine ja võimalikele lahendusteedele viitamine. Lahendusi peame otsima ühiselt. Siis suudame püsima jääda rahvana, säilitada oma kultuuri ja keele. Muidugi toimuvad nii kultuuris kui ka keeles teatud muutused, nii nagu nad on toimunud seni. Muutused on paratamatud, mingi seisundi konserveerimine on läheneva lõpu tunnus. Lõppkokkuvõttes peaks kõige tõhusamini alkoholismi vastu aitama kogu ühiskonna tauniv suhtumine.

More Related Content

Alkoholism ja selle tagajärjed

  • 1. Alex Trope Alkoholi tarbimine on meie praeguses ühiskonnas nii tavapärane, et kohati ühiskond ise toodab ja soosib seda. Eestis on kujunenud traditsiooniks, et tähtpäevad ja perekondlikud koosviibimised mööduvad ikka koos viina, veini või muu kraami tarbimisega. Statistika järgi joob eestlane rohkem kui kunagi varem. Pidevalt suureneb alkoholitarbimine noorte seas, kõigepealt õlu ja siider, hiljem kangem kraam. Palju on räägitud, et alkoholi liigtarbimine on tingitud raskest sotsiaalsest olukorrast või tõrjutusest. Siinkohal on aga tõsiasi ka see, et alkoholism ei puuduta vaid vaesemat seltskonda. Tihti võib reede õhtuti suurtes marketites näha viisakaid abielupaare endale ostukorvi alkoholipudeleid ladumas, või arutlemas, kas ikka piisab sellisest kogusest. Noorte seas levib väärarvamus, et alkohoolikuteks nimetatakse neid, kes joovad odekolonni., nende jaoks tundub normaalne, et kõik üritused ja nädalavahetused mööduvad alkoholiga. Tihti tähendab vabadus ebaküpsele inimesele, et täisealiseks saades võib ta rahumeeli vägijooke osta ja pelgamata suits ette panna. Alkoholism on riigi jaoks tõsine probleem mida ei reguleeri käskude keeldudega ega pelgalt alkoholi hinnaga. Suureks riigipoolseks veaks loen ma alkoholireklaami soosimist. See on eetiline aspekt, mida meie majanduspoliitika eirab. Alkoholi reklaam on otsene viis kõigile see koju kätte tuua. Meie lapsed kasvavad teadmises, et see on üks loomulik osa meie eksistentsist. Kuigi Eestis on jõutud nii kaugele, et toimib koolides projektipõhiselt alkoholi ja muude sõltuvust tekitavate ainete ennetustöö, leian mina, et eeltöö algab ennekõike kodust. Pole ju mõtet rääkida lapsele, kelle vanemad on alkohoolikud või liigtarbijad, et see on väga halb ning sina ära nii tee. Tuleks hoopis selgitada vanematele ning neid nõustada, leida ka neile mingeid väljundeid või nõustamist. Kindlasti tuleks lõpetada alkoholi propageerimine meedias! Kui suudame lapsevanemad panna alkoholi taunivalt suhtuma, siis oleks ka koolis toimuv ennetustöö efektiivsem. Tuleb tekitada toimiv võrgustik ja koostöö nii kooli kui ka kodu vahel, samas ka muude instantside vahel. Seejärel peaks alustama pideva ja süsteemse selgitustöö ja nõustamisega. Perekondadele tuleks senisest rohkem pakkuda rakendamisvõimalusi, nt. tööhõive, vaba aeg, jne. Riigi poolt peaks olema TASUTA vaba aja veetmise võimalused kogu perekonnale, nt. teen ettepaneku ehitada Pärnusse selline keskus, kuhu oleks võimalik minna üheskoos kogu perekonnal. Igal pereliikmel
  • 2. oleks oma tegevus, praegu puudub võimalus emal- isal oma laps trenni kaasa võtta, sest lapsel pole seal midagi teha. Samuti tuleb ära kasutada noorte vastuvõtlikkus kõigele “uuele” (uued meetodid, uued tegevused, info noortelt-noortele), noortele tuleks pakkuda mõistuspäraseid tegevusi, siinkohal on Pärnus ainult rõõmu toov asutus noortekeskus Che. Selliseid peaks olema rohkem üle kogu Eesti. Kindlasti oleks kasuks ka senisest märksa suuremad karistused joobes sooritatud kuritegude eest, kuid mina pean eesmärgiks seda, et olulisem osa ennetustööst tuleks siiski ära teha enne sellise kuriteo toimumist, sel juhul oleks see tunduvalt efektiivsem. Käesoleva loo eesmärgiks pole valmis lahenduste pakkumine, pigem probleemi tõsiduse rõhutamine ja võimalikele lahendusteedele viitamine. Lahendusi peame otsima ühiselt. Siis suudame püsima jääda rahvana, säilitada oma kultuuri ja keele. Muidugi toimuvad nii kultuuris kui ka keeles teatud muutused, nii nagu nad on toimunud seni. Muutused on paratamatud, mingi seisundi konserveerimine on läheneva lõpu tunnus. Lõppkokkuvõttes peaks kõige tõhusamini alkoholismi vastu aitama kogu ühiskonna tauniv suhtumine.