ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Annika Uudelepp: riigireformi pusletükid

•Download as PPTX, PDF•
•
L
Lauri Linnamäe

Nagu igas organisatsioonis, on ka riigisüsteemis juhtimise suurim kunst panna kõik tükikesed parimal moel tervikusse panustama, leidis Praxise juhataja Annika Uudelepp tööandjate aastakonverentsil "Kes julgeb Eestit reformida?"

1 of 16
Download to read offline
Riigireformi pusletükid Tuulelohe lend 2015 Annika Uudelepp
Vajame edasiviivat arutelu, millest sünniksid otsused ja konkreetsed teod
Valitsemise efektiivsus on äԱԳܻ
Efektiivsem valitsus  konkurentsivõimelisem riik
Hea elluviimine, keskpärane valitsemine
Probleemid, mis seostuvad riigivalitsemisega • Eesti majanduse areng on pidurdunud ja riigisisene arengukiirus on väga erinev. • Töökäte arv väheneb ja ülalpeetavate arv kasvab. • Töökäte vähenemine seab surve alla ka valitsussektori tööhõive. • Avalike teenuste pakkumine ei ole jätkusuutlik. • Eesti on sõltuvuses Euroopa Liidu tõukefondide rahast. • Kohaliku omavalitsuse tasandi võimekus poliitikaid rakendada ja avalikke teenuseid osutada on väga ebaühtlane. • Tänane avaliku halduse süsteem pole käinud kaasas muutunud nõudmistega, palju kuhjunud lahendamata probleeme.
Miks vajame riigivalitsemise reformimist? Sotsiaal- majandusliku arengu näitajad ei parane Riigi- valitsemise keskkond on muutunud Avaliku halduse probleemid on kuhjunud VAJADUS RIIGI- VALITSEMISE REFORMIMISE JÄRELE
Millist riiki me tahame? Võimekas Jõukohane Usaldus- väärne
Usaldusväärsus • Esindusdemokraatia  Riigikogu võimekuse tõstmine; valimiskorra muutmine avatumaks uutele tulijatele. • Osalusdemokraatia  kaasamisvõimaluste suurendamine, kaasamisvormide mitmekesistamine. • Otsedemokraatia  rahvaalgatuse ja referendumite laialdasema kasutamise edendamine.
Jõukohasus Kuidas teha vähemaga rohkem ja targemini?  Riigipalgaliste süsteemne vähendamine ja ümberpaigutamine kasvava tööjõuvajadusega sektoritesse;  Valdkondlikud reformid, et luua eeldusi tõhusamaks toimimiseks ja avalike teenuste osutamiseks;  EL toetussõltuvusest vabanemine;  Valikud: mida teha vähem ja mida mitte teha.
Võimekus • Strateegiline ja ergas valitsemine  PM ja valitsuse roll ja töökorraldus  Strateegilise juhtimise võimekuse oluline tõstmine  Paindlikkus ja hoovad asutustevahelise koostöö oluliseks parandamiseks • Mõjus poliitikakujundamine  Teadmispõhisus, rohkem läbimõtlemist enne tegutsemist – pikaajaline mõjusus  Sisuline kaasamine, et teha targemaid otsuseid.
Võimekus (2) • Juhtimiskvaliteet  Juhtimiskultuur ja väärtused  Juhtimisoskused ja nõudlikkus juhtide suhtes  Hea juhtimise väärtustamine • KOV reform  Ülesannete jaotus ja rahastamine ning sellest tulenevad halduskorralduse otsused.  Maavalitsuste rolli ülevaatamine, riigi kohalolu maakondades.  Teenustele miinimumnõuete seadmine, teenuspiirkonnad  Kogukonna võimestamine.
Mida arvavad riigiasutuste tippjuhid? • Lisada tsitaadid
Kuidas edasi? (1) Moodustada riigireformi ekspertrühm: • Lähteülesanne ja mandaat VV-lt välja töötada reformikava; • Ekspertrühma liikmed on asjatundjad, kelle põhiülesanne on olemasoleva teadmise sünteesimine ja selle põhjal ettepanekute tegemine; • Ekspertrühm koostab oma parima teadmise järgi reformikava, mis on sisendiks VV-le ja Riigikogule peamiste poliitiliste valikute tegemiseks.
Kuidas edasi - ajakava Aprill: lähteülesanne VV poolt ekspertrühma töö käivitamiseks Mai: ekspertrühma koosseis paigas, sh vajadusel alarühmad või teematiimid Mai/juuni: ekspertrühma alustab tööd Oktoober/november: ekspertrühma reformikava valmis arutamiseks Detsember: VV heakskiit reformikavale Alates jaanuar 2016: Reformikava elluviimine
„Teeme Eesti 100. sünnipäevaks korda!“ Toomas Hendrik Ilves, 24.02.2013

More Related Content

Annika Uudelepp: riigireformi pusletükid

  • 2. Vajame edasiviivat arutelu, millest sünniksid otsused ja konkreetsed teod
  • 6. Probleemid, mis seostuvad riigivalitsemisega • Eesti majanduse areng on pidurdunud ja riigisisene arengukiirus on väga erinev. • Töökäte arv väheneb ja ülalpeetavate arv kasvab. • Töökäte vähenemine seab surve alla ka valitsussektori tööhõive. • Avalike teenuste pakkumine ei ole jätkusuutlik. • Eesti on sõltuvuses Euroopa Liidu tõukefondide rahast. • Kohaliku omavalitsuse tasandi võimekus poliitikaid rakendada ja avalikke teenuseid osutada on väga ebaühtlane. • Tänane avaliku halduse süsteem pole käinud kaasas muutunud nõudmistega, palju kuhjunud lahendamata probleeme.
  • 7. Miks vajame riigivalitsemise reformimist? Sotsiaal- majandusliku arengu näitajad ei parane Riigi- valitsemise keskkond on muutunud Avaliku halduse probleemid on kuhjunud VAJADUS RIIGI- VALITSEMISE REFORMIMISE JÄRELE
  • 8. Millist riiki me tahame? Võimekas Jõukohane Usaldus- väärne
  • 9. Usaldusväärsus • Esindusdemokraatia  Riigikogu võimekuse tõstmine; valimiskorra muutmine avatumaks uutele tulijatele. • Osalusdemokraatia  kaasamisvõimaluste suurendamine, kaasamisvormide mitmekesistamine. • Otsedemokraatia  rahvaalgatuse ja referendumite laialdasema kasutamise edendamine.
  • 10. Jõukohasus Kuidas teha vähemaga rohkem ja targemini?  Riigipalgaliste süsteemne vähendamine ja ümberpaigutamine kasvava tööjõuvajadusega sektoritesse;  Valdkondlikud reformid, et luua eeldusi tõhusamaks toimimiseks ja avalike teenuste osutamiseks;  EL toetussõltuvusest vabanemine;  Valikud: mida teha vähem ja mida mitte teha.
  • 11. Võimekus • Strateegiline ja ergas valitsemine  PM ja valitsuse roll ja töökorraldus  Strateegilise juhtimise võimekuse oluline tõstmine  Paindlikkus ja hoovad asutustevahelise koostöö oluliseks parandamiseks • Mõjus poliitikakujundamine  Teadmispõhisus, rohkem läbimõtlemist enne tegutsemist – pikaajaline mõjusus  Sisuline kaasamine, et teha targemaid otsuseid.
  • 12. Võimekus (2) • Juhtimiskvaliteet  Juhtimiskultuur ja väärtused  Juhtimisoskused ja nõudlikkus juhtide suhtes  Hea juhtimise väärtustamine • KOV reform  Ülesannete jaotus ja rahastamine ning sellest tulenevad halduskorralduse otsused.  Maavalitsuste rolli ülevaatamine, riigi kohalolu maakondades.  Teenustele miinimumnõuete seadmine, teenuspiirkonnad  Kogukonna võimestamine.
  • 13. Mida arvavad riigiasutuste tippjuhid? • Lisada tsitaadid
  • 14. Kuidas edasi? (1) Moodustada riigireformi ekspertrühm: • Lähteülesanne ja mandaat VV-lt välja töötada reformikava; • Ekspertrühma liikmed on asjatundjad, kelle põhiülesanne on olemasoleva teadmise sünteesimine ja selle põhjal ettepanekute tegemine; • Ekspertrühm koostab oma parima teadmise järgi reformikava, mis on sisendiks VV-le ja Riigikogule peamiste poliitiliste valikute tegemiseks.
  • 15. Kuidas edasi - ajakava Aprill: lähteülesanne VV poolt ekspertrühma töö käivitamiseks Mai: ekspertrühma koosseis paigas, sh vajadusel alarühmad või teematiimid Mai/juuni: ekspertrühma alustab tööd Oktoober/november: ekspertrühma reformikava valmis arutamiseks Detsember: VV heakskiit reformikavale Alates jaanuar 2016: Reformikava elluviimine
  • 16. „Teeme Eesti 100. sünnipäevaks korda!“ Toomas Hendrik Ilves, 24.02.2013

Editor's Notes

  • #3: Siin ütlen, millest räägin ja et see tugineb meie tiimitööle – viide teemapaberile. Siia slaidile panen meie töörühma liikmed kirja. Vaja on edasiminekut, selleks siin täna olemegi, et midagi sünniks ja kõik need sõnavõtud, tehtud töö ei jääks õhuvõngeteks.
  • #4: Government effectiveness is a general governance indicator providing a summary assessment of the quality of public administration in general, depending on its regulatory system, of its impartiality, and of the quality of the services it provides. Note: The Worldwide Governance Indicators summarise information from 30 existing data sources on views and experiences of citizens, businesspeople and experts in the public, private and NGO sectors. Government effectiveness captures perceptions of the quality of the public service, its degree of independence from political pressures, the quality of policy formulation and implementation, and the credibility of the government’s commitment to such policies (scale 0 to 100, 100 = best). Data source: World Bank – Worldwide Governance Indicators (2011; 2012)
  • #7: Notes: Relative Implementation Rate at end 2013 for all funds (ERDF, CF, ESF, EAFRD, EFF) based on funds paid as a proportion of total funds committed (previously referred to as the Absorption Rate). Excludes ETC programmes. Relative governance index is derived from a composite of World Governance Indicators (WGI) from World Bank (latest data from 2012) for EU28. The WGI covers six dimensions of governance: voice and accountability; political stability and absence of violence; government effectiveness; regulatory quality; rule of law; control of corruption. HR is an outlier due to its recent entry to EU funding programmes for 2007-13.
  • #9: I Töökäte puudus teravneb Oskustööjõu osatähtus on madal Vaesuse näitajad on viimastel aastatel pisut halvenenud Eesti majanduskasv jääb ELi kiirematest maha Tootlikuse tõus on aeglane ja Eesti ei ole oma positsiooni 10 aastaga parandanud Piirkondlikud erinevused süvenevad II Ühiskondlikud probleemid muutuvad järjest keerulisemaks Kodanike usaldus riigi vastu väheneb Inimeste ootused avalikele teenustele on kõrged Kasvab kodanike osalemine riigivalitsemises ja teenuste osutamises Rahvusvaheline majanduskeskkond on ebakindel Julgeolekuolukord on muutunud III Valitsuse efektiivsus on alla ELi keskmise Killustatus ja asutusekeskne vaade Poliitika-kujundamise võimekus on madal Avalike teenuste mahu ja kvaliteediga ei tegeleta süsteemselt KOV tasandi võimekus on ebaühtlane ja valdavalt nõrk Avalik sektor sõltub oluliselt ELi tõukefondidest
  • #12: EL toetustest võõrutamine on oluline teema, aga sisuliselt käsitletama erakondade poolt. Küsitavad on praegu ka valitsuse sekkumise võimalused kogu avalikku sektorit vaadates. Majanduslanguse ajal sai selgeks, et nii tugevalt detsentraliseeritud süsteemis nagu Eesti, on keskselt kogu avalikku sektorit puudutavaid ja mõjukaid ressursiotsuseid raske teha.
  • #13: Kõige kurvem ongi see, et võimekuse teemasid käsitlevad erakonnad küllaltki nõrgalt. Pol kujundamise ideed puudutavad ennekõike poliitikakujundamise protsessi „ülemist“ ehk seadusandlusega tegelevat osa. Praktiliselt käsitlemata on see tasand, kus toimub suurem osa praktilisest poliitikakujundamisest ja elluviimisest ehk poliitikakujundamine täidesaatvas harus.   Poliitikakujundamine täidesaatvas harus ja protsesside ühildamine riigikogus toimuvaga peaks kindlasti olema riigireformi kava osa, kui pärast valimisi riigivalitsemise kaasajastamisega tegelema asutakse. Otsustamisprotsessi kvaliteedis peituvad märkimisväärsed võimalused riigivalitsemise tõhususe ja mõjususe kasvatamiseks.
  • #14: Leppida kokku ülesannete jaotus, õigus ja vastutus keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandi vahel (eeltöö on tehtud); Regionaaltasandi ümberkorraldamine, sh määratleda maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste liitude rollid; Seada teenustele minimaalsed nõuded (osaliselt olemas), optimaalsed teenuste osutamise piirkonnad ja koos avalike teenuste osutamise mudeliga vaadata üle ülesannete rahastamine; Kogukonna tasandil peab tekkivates suuremates omavalitsusüksustes kasvama kohalik algatusvõime ja suutlikkus kohalikes küsimustes demokraatlikult kaasa rääkida.
  • #15: Siia toon mõjusamaid tsitaate – mis vajab muutmist ja mis teid juhina täna takistab muutusi juhtimast?
  • #16: Siin rääkida lahti, et
  • #17: Siin rääkida lahti, et