Antibiootikumid (1)
- 2. Mis on antibiootikumid? ● Antibiootikumid on elusorganismide(bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
- 3. Antibiootikumide avastamine ● Avastas 1881. aastal Šotimaal sündinud inglise arst Alexander Fleming ● 1929 aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus. ● Lähemalt uurides nägi Fleming, et hallituse vahetus läheduses ei suutnud bakterid kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab bakterite elutegevust.
- 4. ● Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhallik, kasutatakse muide paljude juustude valmistamiseks nagu näiteks Brie, Camembert, Roquefort) nimetas ta aine penitsilliiniks. ● Penitsilliini masstootmine algas 1945. aastal. ● 1950. aastaks raviti antibiootikumidega efektiivselt paljusid kohutavaid haigusi, muu hulgas süüfilist, gangreeni ja tuberkuloosi.
- 5. Antibiootikumide jaotus ● Keemilise koostise järgi, 12 tähtsamat rühma: beeta- laktaam-antibiootikumid; aminoglükosiidid; kinoloonid; tetratsükliinid; makroliidid; linkoosamiinid; glüko- ja lipopeptiidid; polüpeptiidid; kloramfenikool; nitroimidasoolid; nitrofurantoiinid; mupirotsiin. ● Toimespektri- ja mehhanismi järgi, mis jaguneb viieks: rakuseinale toimivad antibiootikumid (nt: karbapeneemid); valgusüsteemi mõjutavad antibiootikumid, mis seostuvad ribosoomi 30S- alaüksusega (nt: aminoglükosiidid);
- 6. ● valgussünteesi mõjutavad antibootikumid, mis seostuvad ribosoomi 50S-alaüksusega (nt: makroliidid); DNA sünteesi mõjutavad antibiootikumid (nt: kinoloonid); plasmamembraanile toimivad antibiootikumid (nt: polüpeptiidid)
- 7. Antibiootikumide kasutamine ● Meditsiinis ja veterinaarias kasutatakse antibiootikume põhiliselt patogeensete (tõvestavate) mikroorganismide, sh seente poolt esilekutsutud haiguste raviks. Mõnel määral on nad leidnud rakendust kasvajatevastases ravis. ● Viirushaigustevastast toimet praegu kasutusel olevatel antibiootikumidel ei ole. ● Ravimite üle- või valekasutuse tagajärjel tekivad ravimresistentsed bakterid, mille tõttu ravimitööstus peab välja töötama aina tugevamaid antibiootikume.
- 8. ● Liigne kogus antibiootikume tekitab meie lümfisüsteemis blokis, sest lümfisüsteem vastutab kahjulike ainete eemaldamise eest kehas. Nõnda võivad meie organid väsida ja meie keha ringlussüsteem lakkab töötamast. ● Penitsilliin ja teised sarnased antibiootikumid võivad kergesti tekitada ärritunud soole sündroomi. Tetratsükliinid ja nende sarnased antibiootikumid kahjustavad eriti tugevalt soolestiku seina ning võivad tekitada keha autoimmuunse reaktsiooni soolestiku vastu.
- 9. Kuidas vältida liigtarbimist? ● Ära looda iga külmetuse ravimisel antibiootikumidele. ● Osta ja tarbi ainult mahedalt või vähemasti ilma antibiootikumideta kasvatatud liha, mune ja piimatooteid. ● Kasuta keha ja kodu puhastamiseks mahedaid ja looduslikke vahendeid, väldi antibakteriaalseid ja toksilisi kemikaale. ● Püüa elada ja toituda tervislikult ja vastutada ise oma tervise eest.
- 10. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Antibiootikumid ● https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/antibiootikumid/id- 110 ● http://www.femini.ee/artikkel/antibiootikumid-parinevad- haruldasest-hallitusest-#.VOS5TfmsW9F ● http://www.miksike. ee/docs/referaadid2007/antibiootikumide_avastamine_f annydhelialohmus.htm ● http://saltandmineral.ee/valuravi ● http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume- vottes-sinuga-tegelikult-toimub#.VOS24PmsW9E
- 11. ä!