ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Caenorhabditis elegans ja Linux: leia viis sarnasust

?
?
Priit Ennet
Priit Ennet
1 of 11
Download to read offline
Caenorhabditis elegans ja Linux: leia viis sarnasust Priit Ennet
Caenorhabditis elegans ja Linux: leia viis sarnasust
Caenorhabditis elegans Sydney Brenner, Cambridge, 1965 Molekulaarbioloogialabori organisatsioonikultuur: k?va t?? vaba m?ttevahetus meritokraatia v?rdsus Teised laborid tulid kaasa, sest ettev?tmine oli t?htis, ambitsioonikas ja p?nev. Nii suure ja keeruka lesandega ei saaks kski labor omaette hakkama. Koost??v?rgustiku m?rks?nu: v?hene hierarhia ja brokraatia Brenneri labor oli kogukonna tuumik The Worm Breeders Gazette sagedased kokkusaamised m?ttevahetuseks Konverentsil: 1975: 24 osalist; 2002: 1600 osalist Valmis 1998; Al Gore: sama t?htis kui reis Kuule The more we put out there the less of a problem it was to get other people to contribute. The more we restricted the flow of knowledge, the more people felt they had to bargain with us before they would release their results. Bob Waterston
Linux Linus Torvalds, Helsingi, 1991 Torvalds pani v?rku les Linuxi esimese versiooni koos l?htekoodiga. Igaks v?is seda arvustada ja t?iustada. T?nap?eval on Linux keerukas, t??kindel ja laialt kasutusel. Linux jookseb ka Googlei serverites: iga otsinguga toetume seega Linuxile k?ik meiegi. Tuumikuks on tihedalt Torvaldsi mber koondunud v?ike usaldusv??rsete programmeerijate rhm. Torvalds inspireerib neid oma eeskujuga. Tuumikusse kuulumine tuleb v?lja teenida k?va t??ga. Tuumiku mber tegutseb palju suurem kaast??tajate kogukond, kmnetel maadel kokku sadu rhmi. M?tteid vahetatakse v?rgu kaudu ja reaalmaailma konverentsidel.
Koosloome Rahvahulgad ei ole alati targad. K?ik oleneb sellest, milliste p?him?tete alusel on rahvahulk moodustunud ja kuidas on hine tegevus korraldatud. T??stusajastu vaatevinklist tundub v?heusutav, et asjalikud inimesed phendavad oma kallist aega tasustamata hist??le ja annavad t?? viljad tasuta ?ra. V?heusutav tundub ka, et paljude erisuguste inimeste kaast??d ?nnestub korrastatud tervikuks kokku seada, langemata kaosesse ja uppumata l?pututesse n?upidamistesse. Kuid eduka koosloome aluseks ei pea tingimata olema hipikommuuni ideaalid ega altruistlik eetika. Edukaks koosloomeks on aga tarvis teatavaid elut?htsaid eeldusi. Kui need on puudu, ei tule midagi v?lja. Pole m?tet proovidagi.
1. Tuumik ja tuum (Core) Keegi peab olema valmis teistest k?vemini t??d tegema C muidu ei tule mitte midagi v?lja. Keegi teeb alati k?igepealt teistele suure kingituse (nagu Linus Torvalds l?i Linuxi tuuma). Hea tuum(ik) t?mbab ligi v?imekaid, erisuguste oskustega kaasa-aitajaid. Tuum olgu tugev (solid), aga mitte l?puni valmis. Hea tuum(ik) ajendab/algatab loova vestluse, kutsub teisi inimesi kaast??d tegema. Thomas Kuhn has argued that the possibility of a new scientific paradigm emerged when a small group of pioneers made a breakthrough that was sufficiently unprecedented to attract an enduring group of adherents away from competing modes of scientific activity. Simultaneously, it was sufficiently open- ended to leave all sorts of problems for the redefined group of practitioners to resolve. Alguses toimub intensiivne koost?? v?ikese rhma inimeste keskis, kes tunnevad hist kirge v?i soovivad lahendada hte ja sama probleemi. On oht, et rhm sulgub endasse. Tuleb aga olla v?ljapoole avatud, valmis vastu v?tma v?ga mitmesugust kaast??d.
2. Kaast?? (Contribute) Koosloome hakkab t??le ainult juhul, kui on olemas ?iged vastused ksimustele: Kes teevad kaast??d? Milles nende kaast?? seisneb? Miks nad kaast??d teevad? Kuidas nad kaast??d teevad? Kaast??d teeb tuumikust m?rksa suurem rahvahulk, kes on asjaga palju l?dvemalt seotud. Kaast??tajate koosseis on sama t?htis kui phendunud tuumiku m?ttej?ud. Rahvahulgal on m?istust ainult siis, kui selle koosseisus on v?ga mitmesuguste vaadetega inimesi, kes saavad ja suudavad oma arvamusi ka v?lja ?elda. Mitmekesise koosseisuga rahvahulk aitab uusi lahendusi t?husalt j?rele proovida. Mitmekesise koosseisuga rhm lahendab lesandeid nutikamalt kui ksnes v?ga nutikate, kuid hesuguste vaadete ja oskustega inimeste rhm. Selleks peab rhma tegevus aga olema ?igel viisil korraldatud. (Michigani ?likooli uuring). Kaast??d peab saama teha v?imalikult h?lpsalt. Kaast??tajatele tuleb t??riistad k?tte anda. Miks inimesed tasuta kaast??d teevad? Peamotivaatorid on saavutus- ja tunnustusvajadus.
3. ?hendus (Connect) Et suurt hulka erisuguseid ideid hendada, peavad ka kaast??tajad omavahel henduses olema. Mitmekesisus ei maksa midagi, kui kogukond on balkaniseerunud. Rahvahulk vajab kohtumispaika, kus pidada loovaid vestlusi. Vestlused olgu modereeritud, et ideed p??seksid vabalt voogama. Kohtumispaigaks v?ivad olla ka avatud netifoorumid ja wikid v?i lihtsalt uudiskirjad. Ideid on lihtsam hendada, kui loodav toode koosneb moodulitest, mis k?ivad omavahel kokku. Modulaarsus annab h?id tulemusi koos avatusega: samade moodulitega t??tavad r??biti eri tiimid. Moodulite hendamise reeglid annab tavaliselt ette tuumik. Nii kujuneb v?lja iseseisvalt toimivate, kuid omavahel hendatud kaast??tajate v?rgustik.
4. Koost?? (Collaborate) Koosloome on thi t??, kui selle tulemusel ei snni midagi korrastatut ja keerukat. Entsklopeedia ei ole ksikute kaast??de kuhjum, vaid teadmiste struktureeritud levaade. Koosloojad peavad leppima kokku reeglid, mida j?rgivad C muidu tekib kaos. Erinevate v??rtustega inimestel on raske kokku leppida, mida ja misp?rast teha. Erinevad m?tteviisid on koosloomeks h?davajalikud, erinevad v??rtused v?ivad tuua tli. Edukas koosloome-kogukond kasutab erinevusi ?ra, mitte ei takerdu neisse. See on v?imalik, kui kogukond on koondunud lihtsa ja vaimustava eesm?rgi taha, kogukonnal on ideede l?bivaatuse ja korrastamise meetodid, mida k?ik tunnustavad, kogukonda juhitakse ?igel viisil C see ei ole mingil juhul egalitaarne demokraatia. Ubuntu n?ide: Asutaja Mark Shuttleworthi ainuotsustada on n?iteks Ubuntu v?rgupaiga kujundus. Tehnikan?ukogu m??rab Ubuntu tehnilised standardid C otsustamine on l?bipaistev ja avatud. Otsused v?tab vastu Shuttleworth koos nelja tehnikan?ukogu liikmega, kelle on m??ranud ise. Kogukonnan?ukogu k?ivitab uusi projekte ja m??rab tiimidele juhid. Kogukonna liikmeks v?ib saada igaks, kes kirjutab koodi v?i teeb muud kasulikku. Kogukonnal on tuumik, millel on m?nisada liiget. Tuumik valib oma uusi liikmeid ise.
5. Loome (Create) V?imas hiskondlik loomej?ud v?ib p??seda valla, kui paljud erisuguste vaadete ja oskustega, iseseisva m?tlemisv?imega inimesed tulevad hise eesm?rgi nimel kokku. Loodav toode edeneb j?rkj?rgult, vastastikuse j?lgimise ja j?ljendamise, abi ja arvustuse toel. ?hiskondlik loovus ei t?henda k?ikelubavat vabadust; ta toimib v?ga kindlas struktuuris. Amat??rluse ja professionaalsuse piirid h?gustuvad, aga kogukonnal on kindel eliit v?i tuumik. Vaja on t?husat enesejuhtimist ja selgeid otsuseid (mida koodi lisada, mida v?rgus avaldada). Need, kes kogukonna reeglitele ei allu, tuleb kogukonna tegevusest kuidagiviisi k?rvaldada. Osaliste loovus ja andekus on eri laadi ja avalduvad eri valdkondades. On keeruline kirjutada loomet??tajale t??juhendit ja hinnata loomet?? t?husust. Lahendus on otsustamise hajutamine: v?iksemad rhmad otsustavad ise, mille kallal t??tada.
L?petuseks Koosloome ei k?ivitu, kui puuduvad tuum ja tuumik, mille ja kelle mber saaks kogukond tekkida; kui puudub eesm?rk, mis suudaks piisavalt suure ja eripalgelise kogukonna kokku meelitada; kui osav?tt on tlikas, kulukas v?i aegan?udev ja tagasiside aeglane; kui otsustamine k?ib kohmakalt ja l?bipaistmatult; kui osalised ei ole ksteisega henduses. Koosloome ei sobi enamasti selliste t?htsate tegevusalade jaoks, kus l?heb tarvis professionaalset asjatundlikkust: kirurgia, tuumaenergeetika, toiduvalmistamine. Ei ole k?ik v?i mitte midagi. Eri elualadel sobib koosloomet rakendada eri ulatuses.

More Related Content

Caenorhabditis elegans ja Linux: leia viis sarnasust

  • 1. Caenorhabditis elegans ja Linux: leia viis sarnasust Priit Ennet
  • 3. Caenorhabditis elegans Sydney Brenner, Cambridge, 1965 Molekulaarbioloogialabori organisatsioonikultuur: k?va t?? vaba m?ttevahetus meritokraatia v?rdsus Teised laborid tulid kaasa, sest ettev?tmine oli t?htis, ambitsioonikas ja p?nev. Nii suure ja keeruka lesandega ei saaks kski labor omaette hakkama. Koost??v?rgustiku m?rks?nu: v?hene hierarhia ja brokraatia Brenneri labor oli kogukonna tuumik The Worm Breeders Gazette sagedased kokkusaamised m?ttevahetuseks Konverentsil: 1975: 24 osalist; 2002: 1600 osalist Valmis 1998; Al Gore: sama t?htis kui reis Kuule The more we put out there the less of a problem it was to get other people to contribute. The more we restricted the flow of knowledge, the more people felt they had to bargain with us before they would release their results. Bob Waterston
  • 4. Linux Linus Torvalds, Helsingi, 1991 Torvalds pani v?rku les Linuxi esimese versiooni koos l?htekoodiga. Igaks v?is seda arvustada ja t?iustada. T?nap?eval on Linux keerukas, t??kindel ja laialt kasutusel. Linux jookseb ka Googlei serverites: iga otsinguga toetume seega Linuxile k?ik meiegi. Tuumikuks on tihedalt Torvaldsi mber koondunud v?ike usaldusv??rsete programmeerijate rhm. Torvalds inspireerib neid oma eeskujuga. Tuumikusse kuulumine tuleb v?lja teenida k?va t??ga. Tuumiku mber tegutseb palju suurem kaast??tajate kogukond, kmnetel maadel kokku sadu rhmi. M?tteid vahetatakse v?rgu kaudu ja reaalmaailma konverentsidel.
  • 5. Koosloome Rahvahulgad ei ole alati targad. K?ik oleneb sellest, milliste p?him?tete alusel on rahvahulk moodustunud ja kuidas on hine tegevus korraldatud. T??stusajastu vaatevinklist tundub v?heusutav, et asjalikud inimesed phendavad oma kallist aega tasustamata hist??le ja annavad t?? viljad tasuta ?ra. V?heusutav tundub ka, et paljude erisuguste inimeste kaast??d ?nnestub korrastatud tervikuks kokku seada, langemata kaosesse ja uppumata l?pututesse n?upidamistesse. Kuid eduka koosloome aluseks ei pea tingimata olema hipikommuuni ideaalid ega altruistlik eetika. Edukaks koosloomeks on aga tarvis teatavaid elut?htsaid eeldusi. Kui need on puudu, ei tule midagi v?lja. Pole m?tet proovidagi.
  • 6. 1. Tuumik ja tuum (Core) Keegi peab olema valmis teistest k?vemini t??d tegema C muidu ei tule mitte midagi v?lja. Keegi teeb alati k?igepealt teistele suure kingituse (nagu Linus Torvalds l?i Linuxi tuuma). Hea tuum(ik) t?mbab ligi v?imekaid, erisuguste oskustega kaasa-aitajaid. Tuum olgu tugev (solid), aga mitte l?puni valmis. Hea tuum(ik) ajendab/algatab loova vestluse, kutsub teisi inimesi kaast??d tegema. Thomas Kuhn has argued that the possibility of a new scientific paradigm emerged when a small group of pioneers made a breakthrough that was sufficiently unprecedented to attract an enduring group of adherents away from competing modes of scientific activity. Simultaneously, it was sufficiently open- ended to leave all sorts of problems for the redefined group of practitioners to resolve. Alguses toimub intensiivne koost?? v?ikese rhma inimeste keskis, kes tunnevad hist kirge v?i soovivad lahendada hte ja sama probleemi. On oht, et rhm sulgub endasse. Tuleb aga olla v?ljapoole avatud, valmis vastu v?tma v?ga mitmesugust kaast??d.
  • 7. 2. Kaast?? (Contribute) Koosloome hakkab t??le ainult juhul, kui on olemas ?iged vastused ksimustele: Kes teevad kaast??d? Milles nende kaast?? seisneb? Miks nad kaast??d teevad? Kuidas nad kaast??d teevad? Kaast??d teeb tuumikust m?rksa suurem rahvahulk, kes on asjaga palju l?dvemalt seotud. Kaast??tajate koosseis on sama t?htis kui phendunud tuumiku m?ttej?ud. Rahvahulgal on m?istust ainult siis, kui selle koosseisus on v?ga mitmesuguste vaadetega inimesi, kes saavad ja suudavad oma arvamusi ka v?lja ?elda. Mitmekesise koosseisuga rahvahulk aitab uusi lahendusi t?husalt j?rele proovida. Mitmekesise koosseisuga rhm lahendab lesandeid nutikamalt kui ksnes v?ga nutikate, kuid hesuguste vaadete ja oskustega inimeste rhm. Selleks peab rhma tegevus aga olema ?igel viisil korraldatud. (Michigani ?likooli uuring). Kaast??d peab saama teha v?imalikult h?lpsalt. Kaast??tajatele tuleb t??riistad k?tte anda. Miks inimesed tasuta kaast??d teevad? Peamotivaatorid on saavutus- ja tunnustusvajadus.
  • 8. 3. ?hendus (Connect) Et suurt hulka erisuguseid ideid hendada, peavad ka kaast??tajad omavahel henduses olema. Mitmekesisus ei maksa midagi, kui kogukond on balkaniseerunud. Rahvahulk vajab kohtumispaika, kus pidada loovaid vestlusi. Vestlused olgu modereeritud, et ideed p??seksid vabalt voogama. Kohtumispaigaks v?ivad olla ka avatud netifoorumid ja wikid v?i lihtsalt uudiskirjad. Ideid on lihtsam hendada, kui loodav toode koosneb moodulitest, mis k?ivad omavahel kokku. Modulaarsus annab h?id tulemusi koos avatusega: samade moodulitega t??tavad r??biti eri tiimid. Moodulite hendamise reeglid annab tavaliselt ette tuumik. Nii kujuneb v?lja iseseisvalt toimivate, kuid omavahel hendatud kaast??tajate v?rgustik.
  • 9. 4. Koost?? (Collaborate) Koosloome on thi t??, kui selle tulemusel ei snni midagi korrastatut ja keerukat. Entsklopeedia ei ole ksikute kaast??de kuhjum, vaid teadmiste struktureeritud levaade. Koosloojad peavad leppima kokku reeglid, mida j?rgivad C muidu tekib kaos. Erinevate v??rtustega inimestel on raske kokku leppida, mida ja misp?rast teha. Erinevad m?tteviisid on koosloomeks h?davajalikud, erinevad v??rtused v?ivad tuua tli. Edukas koosloome-kogukond kasutab erinevusi ?ra, mitte ei takerdu neisse. See on v?imalik, kui kogukond on koondunud lihtsa ja vaimustava eesm?rgi taha, kogukonnal on ideede l?bivaatuse ja korrastamise meetodid, mida k?ik tunnustavad, kogukonda juhitakse ?igel viisil C see ei ole mingil juhul egalitaarne demokraatia. Ubuntu n?ide: Asutaja Mark Shuttleworthi ainuotsustada on n?iteks Ubuntu v?rgupaiga kujundus. Tehnikan?ukogu m??rab Ubuntu tehnilised standardid C otsustamine on l?bipaistev ja avatud. Otsused v?tab vastu Shuttleworth koos nelja tehnikan?ukogu liikmega, kelle on m??ranud ise. Kogukonnan?ukogu k?ivitab uusi projekte ja m??rab tiimidele juhid. Kogukonna liikmeks v?ib saada igaks, kes kirjutab koodi v?i teeb muud kasulikku. Kogukonnal on tuumik, millel on m?nisada liiget. Tuumik valib oma uusi liikmeid ise.
  • 10. 5. Loome (Create) V?imas hiskondlik loomej?ud v?ib p??seda valla, kui paljud erisuguste vaadete ja oskustega, iseseisva m?tlemisv?imega inimesed tulevad hise eesm?rgi nimel kokku. Loodav toode edeneb j?rkj?rgult, vastastikuse j?lgimise ja j?ljendamise, abi ja arvustuse toel. ?hiskondlik loovus ei t?henda k?ikelubavat vabadust; ta toimib v?ga kindlas struktuuris. Amat??rluse ja professionaalsuse piirid h?gustuvad, aga kogukonnal on kindel eliit v?i tuumik. Vaja on t?husat enesejuhtimist ja selgeid otsuseid (mida koodi lisada, mida v?rgus avaldada). Need, kes kogukonna reeglitele ei allu, tuleb kogukonna tegevusest kuidagiviisi k?rvaldada. Osaliste loovus ja andekus on eri laadi ja avalduvad eri valdkondades. On keeruline kirjutada loomet??tajale t??juhendit ja hinnata loomet?? t?husust. Lahendus on otsustamise hajutamine: v?iksemad rhmad otsustavad ise, mille kallal t??tada.
  • 11. L?petuseks Koosloome ei k?ivitu, kui puuduvad tuum ja tuumik, mille ja kelle mber saaks kogukond tekkida; kui puudub eesm?rk, mis suudaks piisavalt suure ja eripalgelise kogukonna kokku meelitada; kui osav?tt on tlikas, kulukas v?i aegan?udev ja tagasiside aeglane; kui otsustamine k?ib kohmakalt ja l?bipaistmatult; kui osalised ei ole ksteisega henduses. Koosloome ei sobi enamasti selliste t?htsate tegevusalade jaoks, kus l?heb tarvis professionaalset asjatundlikkust: kirurgia, tuumaenergeetika, toiduvalmistamine. Ei ole k?ik v?i mitte midagi. Eri elualadel sobib koosloomet rakendada eri ulatuses.