2. Koolituse teemad
• Mis on avatud sisulitsentsentsid ja Creative Commons?
• Kust leida vabaks kasutamiseks (õppe)materjale?
• Kuidas teost hariduslikel eesmärkidel vabalt kasutada?
• Kuidas viidata kasutatud materjalidele?
• Mis on plagiaat?
4. Kaitstavad teosed (§ 4)
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud
mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav
ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed,
arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud),
muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograa
fi
ateosed,
kartograa
fi
ateosed, standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2021)
5. AÕS ei kohaldata (§ 5)
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud
programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted
(Autoriõiguse seadus, 2021)
6. Autoriõiguse teke ja kestvus (§ 7, § 8, § 38)
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii
avalikustamata kui avalikustatud teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema
surma
(Autoriõiguse seadus, 2021)
7. Autori õigused (§ 11)
• Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei
ole üleantavad
• Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena
või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta
(Autoriõiguse seadus, 2021)
8. Isiklikud õigused (§ 12)
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
(Autoriõiguse seadus, 2021)
9. Varalised õigused (§ 13)
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata
(Autoriõiguse seadus, 2021)
10. Teose vaba kasutamine hariduslikel ja
teaduslikel eesmärkidel (§ 19)
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud
teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning
avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine
motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui
terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva
materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja
tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke,
arvestades käesoleva lõike punktis 32 sätestatud erisusi;
(Autoriõiguse seadus, 2021)
11. Teose vaba kasutamine hariduslikel ja
teaduslikel eesmärkidel (§ 19)
3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja
teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes,
mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
32) õiguspäraselt avaldatud teose digitaalkujul reprodutseerimine ja
üldsusele suunamine üksnes illustreerimise eesmärgil motiveeritud mahus
ning tingimusel, et selline kasutamine toimub mitteärilisel eesmärgil,
haridusasutuse vastutusel, tema ruumides või muus asukohas või
turvalises elektroonilises keskkonnas, kuhu on juurdepääs üksnes
haridusasutuse õpilastel või üliõpilastel ja õppepersonalil;
[RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
(Autoriõiguse seadus, 2021)
12. Probleemid
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja
varaliste õiguste omaniku nõusolekut
• Haridusliku vabakasutuse erand ei laiene avalikele
veebikeskkondadele (e-Koolikott, ݺߣShare, YouTube jne)
• Motiveeritud maht ei ole täpsustatud
17. Creative Commons litsentsid
• Attribution CC BY
• Attribution-ShareAlike CC BY-SA
• Attribution-NoDerivatives CC BY-ND
• Attribution-NonCommercial CC BY-NC
• Attribution-NonCommercial-ShareAlike CC BY-NC-SA
• Attribution-NonCommercial-NoDerivatives CC BY-NC-ND
18. Creative Commons piirangud
b Attribution — kohustus viidata teosele autori
poolt määratud viisil
a
ShareAlike — muudatusi ja tuletatud teoseid
tuleb edasi levitada sama, lähedase või
ühilduva litsentsi alusel
n NonCommercial — teost ei tohi kasutada
ärilistel eesmärkidel
d NoDerivatives — teost ei tohi muuta ega
kasutada tuletatud teoste loomisel
19. Creative Commons õigused
s
Share — kopeeri ja levita materjali edasi mille
tahes vahendusel ja mis tahes vormis
r
Adapt — töötle, kujunda ümber ja arenda
edasi mis tahes eesmärgil, ka äriliselt
25. Teose tähistamine litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik
autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja
ikoon
27. Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsents
CC BY
Attribution-ShareAlike litsents
CC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsents
CC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsents
CC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents
CC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents
CC BY-NC-ND
50. Olulised piirangud õppematerjalide
loomisel
• Teose vaba kasutamine hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel
(AÕS § 19) ei ole võimalik Creative Commons litsentsidega
avalikuks jagamiseks mõeldud õppematerjalides
• Creative Commons litsentsidega materjalide kokkupanemisel
peab arvestama litsentside ühilduvusega
• Materjali avaldamiseks kasutatav keskkond võib seada
litsentsivalikule kindla piirangu (nt e-Koolikotis CC BY-SA 3.0)
52. e-Koolikotiga ühilduvad litsentsid
• e-Koolikotti üles laetud failidele ja lisatud tekstile kehtib CC BY-
SA 3.0 litsents
• e-Koolikoti õppematerjalides saab kasutada CC BY-SA ja CC
BY litsentsiga sisu
• Viide õppematerjali loomisel kasutatud Creative Commons
litsentsiga sisule peab sisaldama infot täpse litsentsi kohta
54. Manustamine
• Manustamine võimaldab esitada teise veebilehe sisu lühikoodi
kopeerimise teel
• Manustamise puhul ei kopeerita sisu, vaid lühikood, seega on
see legaalne viis meediasisu esitamiseks teiste lehekülgede
sees
• Manustamise puhul genereeritakse automaatselt korrektne
viide
59. Autoriõiguse seadus
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori
nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning
avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”
(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise
eesmärkidel)
(Autoriõiguse seadus, 2021)
61. Creative Commons viite osad
TASL — Title, Author, Source, License:
• Title — teose pealkiri
• Author — teose autori täisnimi, selle puudumisel pseudonüüm
või kasutajatunnus
• Source — teose avaldamiskoht, tüüpiliselt veebiaadress
• License — Creative Commons litsentsi lühend ja versioon
64. APA7 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(Tallinna ÜǴDZ, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Isikuandmete kaitse seadus, 2019)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], 2020, lk 272).
Täpsemad juhised tekstisisese nimi-aasta viitamise kohta APA kodulehel: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/author-date
Allika tüüp Nimi ja aasta sulgudes Nimi tekstis, aasta sulgudes
Ühe autori teos (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kahe autori teos (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolme või enama autori teos (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupi teos (lühendiga) Esimene viide:
(Haridus- ja Teadusministeerium [HTM], 2019)
Korduvad viited:
(HTM, 2019)
Esimene viide:
Haridus- ja Teadusministeerium [HTM] (2019)
Korduvad viited:
HTM (2019)
Grupi teos (lühend puudub) (Apple, 2019) Apple (2019)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna ÜǴDZi Digitehnoloogiate instituut /
1 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020
65. Täielikud viitekirjed kasutatud allikate loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos DOI-
numbriga
(Journal article with a DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Tekstisisene viide sulgudes: (Väljataga & Laanpere, 2010)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Väljataga ja Laanpere (2010)
Täpsemad juhised APA kodulehel:
https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/journal-
article-references
Journal Article
2. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
koos mitte-andmebaasi URL’iga
(Journal article without a DOI, with a
nondatabase URL)
Christiansen, J.-A., & Anderson, T. (2004). Feasibility of Course Development
Based on Learning Objects: Research Analysis of Three Case Studies.
International Journal of Instructional Technology & Distance Learning, 1(3), 21–38.
http://www.itdl.org/Journal/Mar_04/article02.htm
Tekstisisene viide sulgudes: (Christiansen & Anderson, 2004)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Christiansen ja Anderson (2004)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
teaduskirjastuse andmebaasis või
trükiversioonina
(Journal, magazine, or newspaper article
without a DOI, from most academic
research databases or print version)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Tekstisisene viide sulgudes: (Põldoja et al., 2006)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Põldoja et al. (2006)
Journal Article
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna ÜǴDZi Digitehnoloogiate instituut /
2 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020
68. Autor Nimi ja aasta sulgudes
Nimi tekstis, aasta
sulgudes
Üks autor (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kaks autorit (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolm või enam autorit (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupp lühendiga
esimene viide
(Haridus- ja Teadusministeerium
[HTM], 2019)
Haridus- ja Teadusministeerium
[HTM] (2019)
korduv viide (HTM, 2019) HTM (2019)
Grupp ilma lühendita (Apple, 2019) Apple (2019)
70. Ajaleheartikkel veebis (16)
Ibrus, I. (2019, 18. mai). Riikliku andmejagamise
süsteemiga Facebooki ja Google'i vastu. Äripäev. https://
www.aripaev.ee/arvamused/2019/05/18/riikliku-
andmejagamise-susteemiga-facebooki-ja-googlei-vastu
71. Raamat (21)
Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for
Data Driven Design. SAGE Publications.
73. Plagiaat
• Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti
põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös
nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta
omistatud töö esitajale
• Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks
nii originaalkeeles kui tõlgitult
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina
(jutumärkides) koos korrektse viitega
74. Plagiaadivormid
• Teksti sõnasõnaline kopeerimine
• Mosaiikplagiaat — üksikute sõnade muutmine kopeeritud
tekstis
• Ümbersõnastamine — teise autori idee esitatakse oma
sõnadega, kuid ilma viiteta
• Eneseplagiaat — iseenda varasemate tekstide kasutamine ilma
viiteta
(Plagiaadivormid, 2018)
83. Põldoja, H. (2009). Digitaalsed õppematerjalid. K.
Pata, & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe:
Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 49–67). Tallinn:
TLÜ informaatika instituut. https://
opikeskkonnad.
fi
les.wordpress.com/2016/09/
tiigriope_haridustehnoloogia_kasiraamat.pdf
84. Põldoja, H. (2012). Õppematerjalid ja autoriõigus.
https://oppekava.ee/gumnaasium-uhiskonnaopetus/
1
Õppematerjalid ja autoriõigus
Hans Põldoja - Tallinna ÜǴDZi Informaatika Instituudi teadur
Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene
seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright
tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoseid. Intellektuaalomand ja selle kaitse on tõusnud kaasaegses ühiskonnas väga
oluliseks teemaks, sest Internet on avanud igaühele lihtsad võimalused oma loomingu
levitamiseks ning teiste loodud teoste kasutamiseks. Selle juures on oluline järgida autoriõiguse
reegleid. Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud
õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades.
Gümnaasiumi riiklikus õppekavas kuulub intellektuaalomandi ja autoriõiguste temaatika
sotsiaalainete ainevaldkonda. Ühiskonnaõpetuse II kursuses puudutatakse intellektuaalomandi
küsimusi ühiskonna majandamise teemas. Põhjalikumalt käsitletakse intellektuaalomandi
temaatikat valikkursuses “Inimene ja õigus”. Kokkuvõttev artikkel intelletuaalomandi kaitsest on
ilmunud põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus (Hiir, 2010).
Käesolev peatükk jaguneb neljaks osaks. Esmalt antakse ülevaade autoriõiguse seadusega
kaitstavatest teostest, autoriõigusega kaasnevatest õigustest ning teoste vabast kasutamisest
hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Teises osas tutvustatakse tänapäevast lähenemist
autoriõigusele, mida tuntakse avatud sisulitsentside nime all. Kolmandaks antakse ülevaade
olulisematest veebikeskkondadest, kust õpetajad võivad leida õppematerjale. Lõpetuseks
jagatakse soovitusi oma õppematerjalide koostamiseks ja avaldamiseks.
Autoriõiguse seadus
Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu
dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoseid. Kokku on autoriõiguse seaduses loetletud 23 liiki kaitstavaid teoseid
(Autoriõiguse seadus, 2011). Seaduse järgi tekib autoriõigus koheselt koos teose loomisega ja
kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist
koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70
aastat pärast tema surma.
85. Viited
Autoriõiguse seadus. (2021). RT I, 28.12.2021, 3. https://www.riigiteataja.ee/
akt/128122021003
Creative Commons. (kuupäev puudub). About The Licenses. https://
creativecommons.org/licenses/
Creative Commons. (2022). Best practices for attribution. https://
wiki.creativecommons.org/wiki/Best_practices_for_attribution
Plagiaadivormid. (2018). https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid
86. Kasutatud fotod
“Is copyright a little fuzzy?”, Elias Bizannes, https://www.
fl
ickr.com/photos/liako/3700283776/, CC BY-SA
2.0
“Supreme Court” Brittany Hogan, https://www.
fl
ickr.com/photos/brittanylynae/2250990821/, CC BY 2.0
“CC logos | large | paper | classroom | 4”, Dom Pates, https://www.
fl
ickr.com/photos/globalismpictures/
5441692868/, CC BY 2.0
“vegitable stall”, Madhu Kannan, https://www.
fl
ickr.com/photos/87434682@N08/8014699141/, CC BY 2.0
“hearty autumn salad”, Stacy Spensley, https://www.
fl
ickr.com/photos/notahipster/4253584120/, CC BY 2.0
“Bottlebrush and road sign”, Matthew Paul Argall, https://www.
fl
ickr.com/photos/
79157069@N03/37669579672/, CC BY 2.0
“Prison cell with bed inside Alcatraz main building san francisco california”, Tim (Timothy) Pearce, https://
www.
fl
ickr.com/photos/timpearcelosgatos/3557791151/, CC BY 2.0
87. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.hanspoldoja.net
Tallinna ÜǴDZ
Digitehnoloogiate instituut