ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Eesti haridus, kool, ühiskond

•Download as PPT, PDF•
•
Ene-Silvia Sarv
Ene-Silvia Sarv

Eesti Haridusfoorumi töörühm koostas 1997/98 tulevikustsenaariumid Eesti haridus - 2015. Kuida on need realiseerunud? Millised on uued ohud?

1 of 42
Download to read offline
Eesti haridus, kool, ühiskond 1997/8 – 2015 – 2030/40 ... Üliõpilasuuringutes ja Talgujate mõttekojas Ene-Silvia Sarv Eesti Haridusfoorum 20 Tartu, 30.okt. 2015
E-S Sarv, 2015 2
Haridusfoorumi (meie) foon ja teravik – küsimus haridusest ja ühiskonnast 1997 jj Põhiküsimus 1 Meie/ühiskonna suund - riskiühiskonda või jätkusuutlikku õpiühiskonda? Põhiküsimus 2 Meie/ühiskonna valik - riski- või õpiühiskonda toetav-tootev haridus(süsteem), kool ja õpetaja E-S Sarv, 2015 3
Meie/ühiskonna suund - riskiühiskonda või jätkusuutlikku õpiühiskonda? Põhiküsimus 1 E-S Sarv, 2015 4
Eesti tulevikustsenaariumid 2010, 2015, Eesti-… - stsenaariumide paljusus • Geopoliitika, majandus, keskkond • Ühiskond, haridus • Valdkondade stsenaariumid (metsandus, turism jpm), arengustrateegiad Suur küsimus kõigi nende taustana: ? Jätkusuutlik/edukas ühiskond versus riskiühiskond ? E-S Sarv, 2015 5
Eesti (haridus) - 2015 (1997/98) Ühiskonna 2 mõõdet – liikumapanevate mõjurite üldistus • Ühiskonna sidusus - ühendav, sidus ühiskond, selles olevate rühma- ning institutsionaalsete suhete kaasav iseloom versus võõrandav, eraldav ühiskond Üldhariduses – võrdsed võimalused ja individuaalse eripära arvestamine versus konkurents • Ühiskonnas domineerivate püüdluste tase/iseloom, väärtused, avatus uuenemisele ja teadlikkus toimuvast versus konservatiivsus ja suletus Üldhariduses – õpimeetodite ja allikate paljusus, eneseanalüüsi ja montooringu kultiveerimine hinde asemel, väärtuste teadvustamine E-S Sarv, 2015 6
Eesti haridus 2015 – neli visiooni (EHF 1997/98) 7 Eesti ühiskonna sidususEestiühiskonnauuendusvõime tugev kõrge madal nõrk (Loogma, Ruubel, Ruus, Sarv, & Vilu, 1998) RAHVAKOOLIDE EESTI Rahvuskeskne Eesti TURU-HARIDUSE JA ELIITKOOLIDE EESTI Rikaste ja vaeste Eesti ÕPI- EESTI Jätkusuutlik teadmis- põhine Eesti PIDEVALT ALGAVATE (HARIDUS)REFORMIDE EESTI Korruptiivne-korporatiivne Eesti E-S Sarv, 2015 7
Kool - olulisim inimvara ja selle kvaliteedi kujundaja Eesti kool – 2015 Euroopa kool – 2020 Eesti kool ....
Riskiühiskond Riskide taust • Kõrgeltarenenud, stabiliseerunud ühiskonnaga riigid: – inimfaktor, enamasti inimlik eksitus kui süsteemi programmeeritud viga (riskid nagu nt õnnetused tuumajaamades, rongiõnnetused jne) • Kiire, hüperkasvuga aga tegelikult mahajäänud ühiskonnaga riigid: – süsteemi osiste vähene kooskõla, korruptiivsus, lähima kasu eelistamine kulukamatele alternatiividele (nt turvalisusele) E-S Sarv, 2015 9
Tudengiprojektid haridusstsenariumidest 2008, 2011, 2013 aastal Nägemusi E-S Sarv, 2015 10
EESTI HARIDUSTSENAARIUMID 2015 PIRET JEEDAS MAARJA JÄMSA PIRJO EELMAA KARIN OJALA 2008 E-S Sarv, 2015 11
EESMÄRGID Analüüsida ja koostada ülevaade Eesti haridusstsenaariumitest 2015. Uurida haridusstsenaariumite mõju ja tänast hetkeseisu stsenaariumite koostajate ning erinevate inimeste nägemuses. Teha üldistused ja järeldused tulevikuks. E-S Sarv, 2015 12
PROBLEEMID Milline on haridusstsenaariumite roll ja mõju ühiskonnas? Milline haridusstsenaarium on 2008. aastal valitsev? Millised väljakutsed mõjutavad haridust laiemalt ning võimalike stsenaariumite koostamist tulevikus? E-S Sarv, 2015 13
Küsitlus • 5 iseloomulikku küsimust igast stsenaariumist • 21 vastajat • Enamus kõrgharidusega • Keskmine vanus 31,5a E-S Sarv, 2015 14
Tulemus E-S Sarv, 2015 15
Kokkuvõtvaid mõtteid tulevikuks • Kriisist tullakse aruka toimimise korral välja: kui arukas Eesti tervikuna on? • Visioonide mõju: tulevikku on võimalik tunnetada. Edasi lähevad need, kellel on tulevikuvaade, hääbuvad need, kelle seda ei ole • Stsenaariumite koostamine, sihi seadmine saab sündida koostöös. Kuidas kaasata inimesi tuleviku koosloomisesse? E-S Sarv, 2015 16
Kirjutaja (Haridusstsenaariumi – 2015 üks autoritest): • Imet on vaja ja ühist ärkamist, ühist ilmutust: hariduskogukonna 50 inimest ärkavad ühel päeval üles, silmas suured, selged, me peame kokku leppima, ühiselt tegutsema ja muutused toimima saama...seda ei juhtu. Meil ei ole diskussiooni, keegi ei võta vastutust, inimesed ei räägi omavahel (2). E-S Sarv, 2015 17
Küsitlus 2 • küsitlus TLÜ tudengite seas E-2015 stsenaariumide esindatusest täna (Sarv 2008) – ca 60 bakalaureuse ja magistri-õppe tudengit, – 6 aspekti iga stsenaariumi kohta • Hariduse kättesaadavus • Kultuur ja tervis • Riigi tase, korrastav roll • Majanduse seis • Informeeritus - kättesaadavus, läbipaistvus • Kodanikuühiskond, NGOd Hinnati iga aspekti olemasolu konkreetse stsenaariumi aspektist aastal 2008. E-S Sarv, 2015 18
4 5 6 7 8 Hariduse kättesaadavus Kultuur ja tervis Riigi tase, korrastav roll Majanduse seis Informeeritus - kättesaadavus, läbipaistvus Kodanikuühiskond, NGOd Stsenaariumi keskmine Rikaste-vaeste Eesti Konservatiivne, rahvuskeskne Eesti Korporatiivne-korruptiivne Eesti Õpi-Eesti E-S Sarv, 2015 19
4 Hariduse kättesaadavus Kultuur ja tervis Riigi tase, korrastav roll Majanduse seis Informeeritus - kättesaadavus, läbipaistvus Kodanikuühiskond, NGOd Stsenaariumi keskmine Rikaste-vaeste Eesti Õpi-Eesti Korporatiivne-korruptiivne Eesti Konservatiivne, rahvuskeskne Eesti E-S Sarv, 2015 20
Eesti kool – riski- või õpiühiskonna kool? Riigi tasand • Tulevikustsenaariumide olemasolu ei tähenda nende kasutamist valitsuse, ministeeriumide, KOV jne poolt. • Eesti riigi haridusjuhtimises puudub pikaajaline perspektiiv – see on pigem iga valitsuse poliitiline projekt • Tunnistades haridusvaldkonna olulisismaks inimvara ja jätkusuutliku tuleviku garantiiks pole selle seisundi hindamine ja selle arendamine teadmispõhine - mille üheks põhjuseks on Eesti-põhiste rakendusuuringute alahindamine teaduspoliitikas • Ligi pooltel tänastest töötajatest pole kutsealast ettevalmistust (T Luman 13.10.2008 Riigikogu) Kooli tasand • Eesti õpetaja õppimiskäsituses on üldpädevuste, sh innovatiivsuse ja õpioskuste kujundamise motivatsioon ja oskused esindatud ebaühtlaselt ning pole toetatud õppetöö korraldusega • Üldhariduskoolide õppe- ja arengukavades on lahknevus ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste eesmärkide deklareerimise ja nende realiseerimise tingimuste/võimaluste vahel • Eestis pole kooli ühisvisiooni ja kooliõppekava taga pole uurimis- eksperimenteerimiskultuuri koolis E-S Sarv, 2015 21
EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015: REALISEERUMINE AASTAL 2011 Kooperatiivne projekt Maris Crandall, Jekaterina Mištšenko, Kristiina Pahk, Kadri Pä rn Juhendaja lektor Ene-Silvia Sarv TALLINN 2011 E-S Sarv, 2015 22
NÄGEMUS EESTI HARIUSSTENAARIUMID 2015 JA HARIDUS AASTAL 2013 Kooperatiivne projekt Anneli Sepp, Priit Remmelgas, Mirjam Prints, Marjaana Jä rv
Analüüsil lä htusime jä rgmistest kriteeriumidest: 1) suhtumine haridusse; 2) Eesti hariduspoliitika; 3) õpetaja ja õpetamine; 4) õpilase olukord; 5) koolivõrk; 6) tehnoloogia osatä htsus hariduses; 7) elukestev õpe. E-S Sarv, 2015 24
4 stsenaariumi A. “Rahvuskeskne Eesti” ehk “Rahvakoolide Eesti” B. “Korporatiivne Eesti” ehk “Pidevalt algavate haridusreformide Eesti” C. “Rikaste ja vaeste Eesti” ehk “Turuhariduse ja eliitkoolide Eesti” D. “Interaktiivne Eesti ehk Õpi-Eesti” E-S Sarv, 2015 25
Analüüsil lä htusime jä rgmistest kriteeriumidest: 1) suhtumine haridusse; 2) Eesti hariduspoliitika; 3) õpetaja ja õpetamine; 4) õpilase olukord; 5) koolivõrk; 6) tehnoloogia osatä htsus hariduses; 7) elukestev õpe. E-S Sarv, 2015 26
A. “Rahvakoolide Eesti” • Hariduse põhiolemus sä ilitav-vä ä rtustav, kogu riigi ja rahva seisukohalt vajalik. • Hariduspoliitika – otsused riigi tasandil, diskussiooni puudumine, algharidus kõigi jaoks. • Õpetaja – õpilaste juht, autoritaarsus, faktiteadmiste õppimine, passiivsed õpikeskkonnad. • Õpilane – põhikoolist vä ljalangevust peaaegu pole. • Koolivõrk – mittetraditsioonilisi õppevorme eriti ei pooldata. • Õpilastel ebapiisavad tehnoloogia-alased teadmised. • Puudub selge suunitlus elukestvale õppimisele. ÜHISKOND – ühendav, madal uuenemisvõime, infoühiskond; vähenev rahvaarv. E-S Sarv, 2015 27
B. “Pidevalt algavate haridusreformide Eesti” • Haridust omandatakse hirmus jä ä da ä ä remaale (edukultus), võitlus hariduse nimel. • Hariduspoliitika – pidevad haridusreformid, kampaanialikud uuendused, rahvas ei usalda valitsust. • Õpetaja – heade õpetajate puudus, lahkutakse töölt, õpetajat ei vä ä rtustata. • Õpilane – koolikohustuse tä itmise probleem, sotsiaalsed probleemid koolis. • Koolivõrk – jaotunud eliit- ja tavakoolideks, paljud koolid kriisiseisundis. • Tehnoloogia koolis – eliitkoolides (peamiselt) parim tehnika, vä ikestes maakoolides pigem vä hem uut tehnoloogiat, õpikeskkond moraalselt vananenud. • Kõrgkoolis õppijaid kuni 50%, andekad ja rikkamad lä hevad vä lisülikoolidesse. Selget suunitlust elukestvale õppimisele pole. ÜHISKOND – lahutav, madal uuenemisvõime, majanduskasv madal, valitsused ebastabiilsed, infovahetus ei toimi, võitlus edu nimel. E-S Sarv, 2015 28
C. “Turuhariduse ja eliitkoolide Eesti” • Eestlane õpib kui „hull“, sest haridus — see on tulevik. • Õpetaja on tulemustele orienteeritud ning loovust on vä he. • Õpilaste vä ljalangevus on minimaalne; suurimateks probleemideks on suitsiidid ja koolivä givald. • Haridusotsuste vastuvõtmisel osalevad kodanikuühendused vaid nä iliselt. • Koolivõrk–eraharidus ja eliitkoolid on olulisel kohal. • Tehnoloogia– gümnaasiumid, kus on virtuaalne õppetöö. • Elukestev õpe–50% gümnaasiumisse; 50% kutsekooli ÜHISKOND – suur uuenemisvõime; avalik sektor on elektrooniline; maksud on madalad; töötus on suur; toimub tööjõu sissevool. E-S Sarv, 2015 29
D. “Õpi-Eesti” • Hariduses on suur osa loovusel. • Õpetaja on auvä ä rt amet. Oluline roll on kodanikeühendustel. • Õpilasel on tekkinud tä iesti uusi psühholoogilisi ja kohanemisprobleeme. • Hariduspoliitikas on tä htsal kohal lapse- ja inimõigused. • Koolivõrk – alus-, põhi- ja keskharidus on liidetud üheks terviklikuks üldhariduskooliks. • Tehnoloogia – inimesed elavad, teostavad end korraga kahes reaalsuses: virtuaalses ja tegelikus. • Eluaegne õppimine on kujunenud elamisviisiks. ÜHISKOND – ühendav ühiskond ja suur uuenemisvõime; võrdsus; koostöö; otsedemokraatia; majandamise, õpetamise, õppimise uued vormid sünnivad siin. E-S Sarv, 2015 30
Kõige tä psem on stsenaarium B ehk “Pidevalt algavate haridusreformide Eesti”, sest • meil on lahutav ja vä ikese uuenemisvõimega ühiskond; • haridust omandatakse hirmus ä ä remaadele jä ä da ja levinud on edukultus; • hä id õpetajaid tuleb koolidesse vä he, õpetaja amet pole vä ga hinnatud; • õpetajad ei ole uuendusteks valmis ning riik ei toeta õpetajat piisavalt; • koolikohustuse tä itmine on suur probleem ning kool võitleb sotsiaalsete probleemidega; • püüeldakse gümnaasiumihariduse ja ülikoolide (ka vä lisülikoolide) suunas, sest heitlikus ühiskonnas on see parim võimalus edu saavutada ja mitte olla mahajä ä ja rollis. E-S Sarv, 2015 31
Ideaalid? • Hajuvad ideaalid – uus jätkusuutlikkus versus uus ohustsenaarium Üldine järeldus tudengiuuringutest: • 80-90ndate ideaalid ja entusiasm tunduvad olevat hajunud • Uute ideaalide otsimine-leidmine on (ühiskonna, kultuuri) jätkusuutlikkuse jaoks hädavajalik • Puuduvad ideaalid –> ohustsenaariumi tõenäosus E-S Sarv, 2015 32
Meie/ühiskonna valik - riski- või õpiühiskonda toetav-tootev haridus(süsteem), kool ja õpetaja Põhiküsimus 2 E-S Sarv, 2015 33
EL Lissaboni, Stockholmi, Bologna protsess - suund • õppivale ühiskonnale, • ühistel võtmepädevustel põhinevale haridusele, sh üldharidusele • teadmusjuhtimisele ja teadmusloomele nii valitsuste kui kooli tasandil E-S Sarv, 2015 34
Globaalsed protsessid ja kriisid • Rooma Klubi (1968 jj) – Energiakriis – Tuumaoht – Rahvastiku- ja toidukriis jne • 20/21 saj – uusi ohtusid – Kliimamuutus – Julgeolek - Regionaalsed konfliktid ja nende “väljakasvamine” ... – Meedia-vägivald (sh Distant Violence) – Finantskriisid – Poliitiliste ja – majandussüsteemide kriisid jm Olles globaalkülas oleme kõiges osalised ja kõige eest vastutavad Õppimise iseloom ja koolikogemuse laad – lahenduste või kasvavate kriiside allikas? Rooma Klubi 2008 – lahenduste klaster www.clubofrome.org/eng/home/ E-S Sarv, 2015 35
Õppimine – mõistetud ja soovitud • Õpiühiskond kui jätkusuutliku Eesti eeldus = õppivad inimesed + õppivad organisatsioonid + õppiv st refleksiivne ühiskond • Õppimine kui mõiste, kui arusaam ja kui teadvustatud oskus, eriti õpetajate puhul, tundub olevat üheks kriitiliseks aspektiks selle trendi tugevdamisel E-S Sarv, 2015 36
Uuringud ja rahvusvahelised võrdlusuuringud näitavad – tegelikud uskumused, arusaamad õppimisest pole teadvustatud • Tänapäevaste märksõnade kasutamine eesmärkides ja meetodites ei tähenda sageli nende tegelikku järgimist • Traditsiooniliste arusaamade taustal õppimisest suudavad õpetajad kasutada tänapäevaseid meetodeid ja näidata vähemalt osaliselt teistsugusesse paradigmasse kuuluvat suhtumist õppimisse (oma praktilises töös) • Aineõpetajatel on raskem uut ideoloogiat järgida kui nt klassiõpetajatel • Kaldumine uude õppe-paradigmasse ilmneb kui õpetajad osalevad pedagoogilises eksperimendis, kus eeldatakse sedalaadi õppimist-õpetamist. • “Eksperimenditoese” puhul rakendatakse riikliku õppekava ideoloogiat ja aktiivõppe meetodeid üsna adekvaatselt. E-S Sarv, 2015 37
Uurimuste “kirju” tulemuse tõlgendus “... See on õpetajate väljendamata, implitsiitse teadmuse ilming, mis pole veel leidnud võimalust …” • Ringlemiseks reaalses organisatsiooni-õppimise keskkonnas • Realiseerumiseks koolis kui õppivas organisatsioonis • Realiseeruda õppekavade süsteemis kui õppivas (interaktiivses) süsteemis See näitab, et koolis ja ühiskonnas puudub osalusdemokraatia - lapsevanemate organisatsioonide ja õpilaste sisuline koostöö kooli ja ühiskonna tasandil, sh osalus haridusotsustustes. E-S Sarv, 2015 38
Koolimuutus - kultuurimuutus Paradoks uuendus - kool, õpi- ja koolikultuur, sh õppemeetodid ning õppe sisu rebib end lahti üldtunnustatud mudelitest, nö “argiparadigmast”, reaktsioon - ähvardav “kaos”, mida tuleb • administratiivsete meetoditega ohjeldada (valitsemis-, haridusvaldkonnas töötavad inimesed, spetsialistid, õppejõud, ka lapsevanemad, kontroll) • majanduslikult survestada (erakoolid jmt) Kultuurikonflikt, analoogne muudele erinevate kultuuride kokkupõrgetele.E-S Sarv, 2015 39
Põhiküsimustest Veel kord E-S Sarv, 2015 40
Põhiküsimus 1: meie/ühiskonna suund - riskiühiskonda või jätkusuutlikku õpiühiskonda? Aastaks 2015 on suured sihid (iseseivus, NATO, EÜ liikmelisus, demokraatlik riik, internetiseerumine) saavutatud Aastal 2015 on märgata võõrandumise, frustratsiooni, sallimatuse, korruptiivsuse, poliitilis-majandusliku tõmblemise teravnemist ühiskondlike (kogukonnad jmt),heategevuslike, tehnoloogiliste jm initsiatiivide stabiliseerumist 2015 – on meil uusi suuri ideaale, sihte, eesmärke, mis ühendaks ja motiveeriks? Nende puudumine - vaenlase otsing (pagulased, orientatsioonid, vandenõud, ...). On see tavaline arengukriis või märk riskiühiskonna trendist? E-S Sarv, 2015 41
Põhiküsimus 2: meie/ühiskonna valik – riski- või õpiühiskonda toetav-tootev haridus(süsteem), kool ja õpetaja Aastaks 2015 on (suured?) sihid (õppekavad, seadusandlus; hariduse demokratiseerumine, humaniseerimine, väärtustamine, ...) saavutatud ? Aastal 2015 on märgata võõrandumise, frustratsiooni, sallimatuse, korruptiivsuse, poliitilis- majandusliku tõmblemise teravnemist, kaasamisvajaduse ja uuringute tulemuste eiramist, sotsiaal-haridussfääri ühiskondlike (kogukonnad jmt), era-, heategevuslike, tehnoloogiliste jm initsiatiivide hoogustumist 2015 – on meil uusi suuri ideaale, sihte, eesmärke, mis ühendaks ja motiveeriks? Kui ei, siis sellest ka vaenlase otsing, vastandused (erakoolid vs õpetajate palgad, riigikoolid vs tavagümnaasiumid jne). On see tavaline arengukriis või märk riskiühiskonda genereerivast trendist? E-S Sarv, 2015 42

More Related Content

Eesti haridus, kool, ühiskond

  • 1. Eesti haridus, kool, ühiskond 1997/8 – 2015 – 2030/40 ... Üliõpilasuuringutes ja Talgujate mõttekojas Ene-Silvia Sarv Eesti Haridusfoorum 20 Tartu, 30.okt. 2015
  • 3. Haridusfoorumi (meie) foon ja teravik – küsimus haridusest ja ühiskonnast 1997 jj Põhiküsimus 1 Meie/ühiskonna suund - riskiühiskonda või jätkusuutlikku õpiühiskonda? Põhiküsimus 2 Meie/ühiskonna valik - riski- või õpiühiskonda toetav-tootev haridus(süsteem), kool ja õpetaja E-S Sarv, 2015 3
  • 4. Meie/ühiskonna suund - riskiühiskonda või jätkusuutlikku õpiühiskonda? Põhiküsimus 1 E-S Sarv, 2015 4
  • 5. Eesti tulevikustsenaariumid 2010, 2015, Eesti-… - stsenaariumide paljusus • Geopoliitika, majandus, keskkond • Ühiskond, haridus • Valdkondade stsenaariumid (metsandus, turism jpm), arengustrateegiad Suur küsimus kõigi nende taustana: ? Jätkusuutlik/edukas ühiskond versus riskiühiskond ? E-S Sarv, 2015 5
  • 6. Eesti (haridus) - 2015 (1997/98) Ühiskonna 2 mõõdet – liikumapanevate mõjurite üldistus • Ühiskonna sidusus - ühendav, sidus ühiskond, selles olevate rühma- ning institutsionaalsete suhete kaasav iseloom versus võõrandav, eraldav ühiskond Üldhariduses – võrdsed võimalused ja individuaalse eripära arvestamine versus konkurents • Ühiskonnas domineerivate püüdluste tase/iseloom, väärtused, avatus uuenemisele ja teadlikkus toimuvast versus konservatiivsus ja suletus Üldhariduses – õpimeetodite ja allikate paljusus, eneseanalüüsi ja montooringu kultiveerimine hinde asemel, väärtuste teadvustamine E-S Sarv, 2015 6
  • 7. Eesti haridus 2015 – neli visiooni (EHF 1997/98) 7 Eesti ühiskonna sidususEestiühiskonnauuendusvõime tugev kõrge madal nõrk (Loogma, Ruubel, Ruus, Sarv, & Vilu, 1998) RAHVAKOOLIDE EESTI Rahvuskeskne Eesti TURU-HARIDUSE JA ELIITKOOLIDE EESTI Rikaste ja vaeste Eesti ÕPI- EESTI Jätkusuutlik teadmis- põhine Eesti PIDEVALT ALGAVATE (HARIDUS)REFORMIDE EESTI Korruptiivne-korporatiivne Eesti E-S Sarv, 2015 7
  • 8. Kool - olulisim inimvara ja selle kvaliteedi kujundaja Eesti kool – 2015 Euroopa kool – 2020 Eesti kool ....
  • 9. Riskiühiskond Riskide taust • Kõrgeltarenenud, stabiliseerunud ühiskonnaga riigid: – inimfaktor, enamasti inimlik eksitus kui süsteemi programmeeritud viga (riskid nagu nt õnnetused tuumajaamades, rongiõnnetused jne) • Kiire, hüperkasvuga aga tegelikult mahajäänud ühiskonnaga riigid: – süsteemi osiste vähene kooskõla, korruptiivsus, lähima kasu eelistamine kulukamatele alternatiividele (nt turvalisusele) E-S Sarv, 2015 9
  • 10. Tudengiprojektid haridusstsenariumidest 2008, 2011, 2013 aastal Nägemusi E-S Sarv, 2015 10
  • 11. EESTI HARIDUSTSENAARIUMID 2015 PIRET JEEDAS MAARJA JÄMSA PIRJO EELMAA KARIN OJALA 2008 E-S Sarv, 2015 11
  • 12. EESMÄRGID Analüüsida ja koostada ülevaade Eesti haridusstsenaariumitest 2015. Uurida haridusstsenaariumite mõju ja tänast hetkeseisu stsenaariumite koostajate ning erinevate inimeste nägemuses. Teha üldistused ja järeldused tulevikuks. E-S Sarv, 2015 12
  • 13. PROBLEEMID Milline on haridusstsenaariumite roll ja mõju ühiskonnas? Milline haridusstsenaarium on 2008. aastal valitsev? Millised väljakutsed mõjutavad haridust laiemalt ning võimalike stsenaariumite koostamist tulevikus? E-S Sarv, 2015 13
  • 14. Küsitlus • 5 iseloomulikku küsimust igast stsenaariumist • 21 vastajat • Enamus kõrgharidusega • Keskmine vanus 31,5a E-S Sarv, 2015 14
  • 16. Kokkuvõtvaid mõtteid tulevikuks • Kriisist tullakse aruka toimimise korral välja: kui arukas Eesti tervikuna on? • Visioonide mõju: tulevikku on võimalik tunnetada. Edasi lähevad need, kellel on tulevikuvaade, hääbuvad need, kelle seda ei ole • Stsenaariumite koostamine, sihi seadmine saab sündida koostöös. Kuidas kaasata inimesi tuleviku koosloomisesse? E-S Sarv, 2015 16
  • 17. Kirjutaja (Haridusstsenaariumi – 2015 üks autoritest): • Imet on vaja ja ühist ärkamist, ühist ilmutust: hariduskogukonna 50 inimest ärkavad ühel päeval üles, silmas suured, selged, me peame kokku leppima, ühiselt tegutsema ja muutused toimima saama...seda ei juhtu. Meil ei ole diskussiooni, keegi ei võta vastutust, inimesed ei räägi omavahel (2). E-S Sarv, 2015 17
  • 18. Küsitlus 2 • küsitlus TLÜ tudengite seas E-2015 stsenaariumide esindatusest täna (Sarv 2008) – ca 60 bakalaureuse ja magistri-õppe tudengit, – 6 aspekti iga stsenaariumi kohta • Hariduse kättesaadavus • Kultuur ja tervis • Riigi tase, korrastav roll • Majanduse seis • Informeeritus - kättesaadavus, läbipaistvus • Kodanikuühiskond, NGOd Hinnati iga aspekti olemasolu konkreetse stsenaariumi aspektist aastal 2008. E-S Sarv, 2015 18
  • 19. 4 5 6 7 8 Hariduse kättesaadavus Kultuur ja tervis Riigi tase, korrastav roll Majanduse seis Informeeritus - kättesaadavus, läbipaistvus Kodanikuühiskond, NGOd Stsenaariumi keskmine Rikaste-vaeste Eesti Konservatiivne, rahvuskeskne Eesti Korporatiivne-korruptiivne Eesti Õpi-Eesti E-S Sarv, 2015 19
  • 20. 4 Hariduse kättesaadavus Kultuur ja tervis Riigi tase, korrastav roll Majanduse seis Informeeritus - kättesaadavus, läbipaistvus Kodanikuühiskond, NGOd Stsenaariumi keskmine Rikaste-vaeste Eesti Õpi-Eesti Korporatiivne-korruptiivne Eesti Konservatiivne, rahvuskeskne Eesti E-S Sarv, 2015 20
  • 21. Eesti kool – riski- või õpiühiskonna kool? Riigi tasand • Tulevikustsenaariumide olemasolu ei tähenda nende kasutamist valitsuse, ministeeriumide, KOV jne poolt. • Eesti riigi haridusjuhtimises puudub pikaajaline perspektiiv – see on pigem iga valitsuse poliitiline projekt • Tunnistades haridusvaldkonna olulisismaks inimvara ja jätkusuutliku tuleviku garantiiks pole selle seisundi hindamine ja selle arendamine teadmispõhine - mille üheks põhjuseks on Eesti-põhiste rakendusuuringute alahindamine teaduspoliitikas • Ligi pooltel tänastest töötajatest pole kutsealast ettevalmistust (T Luman 13.10.2008 Riigikogu) Kooli tasand • Eesti õpetaja õppimiskäsituses on üldpädevuste, sh innovatiivsuse ja õpioskuste kujundamise motivatsioon ja oskused esindatud ebaühtlaselt ning pole toetatud õppetöö korraldusega • Üldhariduskoolide õppe- ja arengukavades on lahknevus ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste eesmärkide deklareerimise ja nende realiseerimise tingimuste/võimaluste vahel • Eestis pole kooli ühisvisiooni ja kooliõppekava taga pole uurimis- eksperimenteerimiskultuuri koolis E-S Sarv, 2015 21
  • 22. EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015: REALISEERUMINE AASTAL 2011 Kooperatiivne projekt Maris Crandall, Jekaterina Mištšenko, Kristiina Pahk, Kadri Pä rn Juhendaja lektor Ene-Silvia Sarv TALLINN 2011 E-S Sarv, 2015 22
  • 23. NÄGEMUS EESTI HARIUSSTENAARIUMID 2015 JA HARIDUS AASTAL 2013 Kooperatiivne projekt Anneli Sepp, Priit Remmelgas, Mirjam Prints, Marjaana Jä rv
  • 24. Analüüsil lä htusime jä rgmistest kriteeriumidest: 1) suhtumine haridusse; 2) Eesti hariduspoliitika; 3) õpetaja ja õpetamine; 4) õpilase olukord; 5) koolivõrk; 6) tehnoloogia osatä htsus hariduses; 7) elukestev õpe. E-S Sarv, 2015 24
  • 25. 4 stsenaariumi A. “Rahvuskeskne Eesti” ehk “Rahvakoolide Eesti” B. “Korporatiivne Eesti” ehk “Pidevalt algavate haridusreformide Eesti” C. “Rikaste ja vaeste Eesti” ehk “Turuhariduse ja eliitkoolide Eesti” D. “Interaktiivne Eesti ehk Õpi-Eesti” E-S Sarv, 2015 25
  • 26. Analüüsil lä htusime jä rgmistest kriteeriumidest: 1) suhtumine haridusse; 2) Eesti hariduspoliitika; 3) õpetaja ja õpetamine; 4) õpilase olukord; 5) koolivõrk; 6) tehnoloogia osatä htsus hariduses; 7) elukestev õpe. E-S Sarv, 2015 26
  • 27. A. “Rahvakoolide Eesti” • Hariduse põhiolemus sä ilitav-vä ä rtustav, kogu riigi ja rahva seisukohalt vajalik. • Hariduspoliitika – otsused riigi tasandil, diskussiooni puudumine, algharidus kõigi jaoks. • Õpetaja – õpilaste juht, autoritaarsus, faktiteadmiste õppimine, passiivsed õpikeskkonnad. • Õpilane – põhikoolist vä ljalangevust peaaegu pole. • Koolivõrk – mittetraditsioonilisi õppevorme eriti ei pooldata. • Õpilastel ebapiisavad tehnoloogia-alased teadmised. • Puudub selge suunitlus elukestvale õppimisele. ÜHISKOND – ühendav, madal uuenemisvõime, infoühiskond; vähenev rahvaarv. E-S Sarv, 2015 27
  • 28. B. “Pidevalt algavate haridusreformide Eesti” • Haridust omandatakse hirmus jä ä da ä ä remaale (edukultus), võitlus hariduse nimel. • Hariduspoliitika – pidevad haridusreformid, kampaanialikud uuendused, rahvas ei usalda valitsust. • Õpetaja – heade õpetajate puudus, lahkutakse töölt, õpetajat ei vä ä rtustata. • Õpilane – koolikohustuse tä itmise probleem, sotsiaalsed probleemid koolis. • Koolivõrk – jaotunud eliit- ja tavakoolideks, paljud koolid kriisiseisundis. • Tehnoloogia koolis – eliitkoolides (peamiselt) parim tehnika, vä ikestes maakoolides pigem vä hem uut tehnoloogiat, õpikeskkond moraalselt vananenud. • Kõrgkoolis õppijaid kuni 50%, andekad ja rikkamad lä hevad vä lisülikoolidesse. Selget suunitlust elukestvale õppimisele pole. ÜHISKOND – lahutav, madal uuenemisvõime, majanduskasv madal, valitsused ebastabiilsed, infovahetus ei toimi, võitlus edu nimel. E-S Sarv, 2015 28
  • 29. C. “Turuhariduse ja eliitkoolide Eesti” • Eestlane õpib kui „hull“, sest haridus — see on tulevik. • Õpetaja on tulemustele orienteeritud ning loovust on vä he. • Õpilaste vä ljalangevus on minimaalne; suurimateks probleemideks on suitsiidid ja koolivä givald. • Haridusotsuste vastuvõtmisel osalevad kodanikuühendused vaid nä iliselt. • Koolivõrk–eraharidus ja eliitkoolid on olulisel kohal. • Tehnoloogia– gümnaasiumid, kus on virtuaalne õppetöö. • Elukestev õpe–50% gümnaasiumisse; 50% kutsekooli ÜHISKOND – suur uuenemisvõime; avalik sektor on elektrooniline; maksud on madalad; töötus on suur; toimub tööjõu sissevool. E-S Sarv, 2015 29
  • 30. D. “Õpi-Eesti” • Hariduses on suur osa loovusel. • Õpetaja on auvä ä rt amet. Oluline roll on kodanikeühendustel. • Õpilasel on tekkinud tä iesti uusi psühholoogilisi ja kohanemisprobleeme. • Hariduspoliitikas on tä htsal kohal lapse- ja inimõigused. • Koolivõrk – alus-, põhi- ja keskharidus on liidetud üheks terviklikuks üldhariduskooliks. • Tehnoloogia – inimesed elavad, teostavad end korraga kahes reaalsuses: virtuaalses ja tegelikus. • Eluaegne õppimine on kujunenud elamisviisiks. ÜHISKOND – ühendav ühiskond ja suur uuenemisvõime; võrdsus; koostöö; otsedemokraatia; majandamise, õpetamise, õppimise uued vormid sünnivad siin. E-S Sarv, 2015 30
  • 31. Kõige tä psem on stsenaarium B ehk “Pidevalt algavate haridusreformide Eesti”, sest • meil on lahutav ja vä ikese uuenemisvõimega ühiskond; • haridust omandatakse hirmus ä ä remaadele jä ä da ja levinud on edukultus; • hä id õpetajaid tuleb koolidesse vä he, õpetaja amet pole vä ga hinnatud; • õpetajad ei ole uuendusteks valmis ning riik ei toeta õpetajat piisavalt; • koolikohustuse tä itmine on suur probleem ning kool võitleb sotsiaalsete probleemidega; • püüeldakse gümnaasiumihariduse ja ülikoolide (ka vä lisülikoolide) suunas, sest heitlikus ühiskonnas on see parim võimalus edu saavutada ja mitte olla mahajä ä ja rollis. E-S Sarv, 2015 31
  • 32. Ideaalid? • Hajuvad ideaalid – uus jätkusuutlikkus versus uus ohustsenaarium Üldine järeldus tudengiuuringutest: • 80-90ndate ideaalid ja entusiasm tunduvad olevat hajunud • Uute ideaalide otsimine-leidmine on (ühiskonna, kultuuri) jätkusuutlikkuse jaoks hädavajalik • Puuduvad ideaalid –> ohustsenaariumi tõenäosus E-S Sarv, 2015 32
  • 33. Meie/ühiskonna valik - riski- või õpiühiskonda toetav-tootev haridus(süsteem), kool ja õpetaja Põhiküsimus 2 E-S Sarv, 2015 33
  • 34. EL Lissaboni, Stockholmi, Bologna protsess - suund • õppivale ühiskonnale, • ühistel võtmepädevustel põhinevale haridusele, sh üldharidusele • teadmusjuhtimisele ja teadmusloomele nii valitsuste kui kooli tasandil E-S Sarv, 2015 34
  • 35. Globaalsed protsessid ja kriisid • Rooma Klubi (1968 jj) – Energiakriis – Tuumaoht – Rahvastiku- ja toidukriis jne • 20/21 saj – uusi ohtusid – Kliimamuutus – Julgeolek - Regionaalsed konfliktid ja nende “väljakasvamine” ... – Meedia-vägivald (sh Distant Violence) – Finantskriisid – Poliitiliste ja – majandussüsteemide kriisid jm Olles globaalkülas oleme kõiges osalised ja kõige eest vastutavad Õppimise iseloom ja koolikogemuse laad – lahenduste või kasvavate kriiside allikas? Rooma Klubi 2008 – lahenduste klaster www.clubofrome.org/eng/home/ E-S Sarv, 2015 35
  • 36. Õppimine – mõistetud ja soovitud • Õpiühiskond kui jätkusuutliku Eesti eeldus = õppivad inimesed + õppivad organisatsioonid + õppiv st refleksiivne ühiskond • Õppimine kui mõiste, kui arusaam ja kui teadvustatud oskus, eriti õpetajate puhul, tundub olevat üheks kriitiliseks aspektiks selle trendi tugevdamisel E-S Sarv, 2015 36
  • 37. Uuringud ja rahvusvahelised võrdlusuuringud näitavad – tegelikud uskumused, arusaamad õppimisest pole teadvustatud • Tänapäevaste märksõnade kasutamine eesmärkides ja meetodites ei tähenda sageli nende tegelikku järgimist • Traditsiooniliste arusaamade taustal õppimisest suudavad õpetajad kasutada tänapäevaseid meetodeid ja näidata vähemalt osaliselt teistsugusesse paradigmasse kuuluvat suhtumist õppimisse (oma praktilises töös) • Aineõpetajatel on raskem uut ideoloogiat järgida kui nt klassiõpetajatel • Kaldumine uude õppe-paradigmasse ilmneb kui õpetajad osalevad pedagoogilises eksperimendis, kus eeldatakse sedalaadi õppimist-õpetamist. • “Eksperimenditoese” puhul rakendatakse riikliku õppekava ideoloogiat ja aktiivõppe meetodeid üsna adekvaatselt. E-S Sarv, 2015 37
  • 38. Uurimuste “kirju” tulemuse tõlgendus “... See on õpetajate väljendamata, implitsiitse teadmuse ilming, mis pole veel leidnud võimalust …” • Ringlemiseks reaalses organisatsiooni-õppimise keskkonnas • Realiseerumiseks koolis kui õppivas organisatsioonis • Realiseeruda õppekavade süsteemis kui õppivas (interaktiivses) süsteemis See näitab, et koolis ja ühiskonnas puudub osalusdemokraatia - lapsevanemate organisatsioonide ja õpilaste sisuline koostöö kooli ja ühiskonna tasandil, sh osalus haridusotsustustes. E-S Sarv, 2015 38
  • 39. Koolimuutus - kultuurimuutus Paradoks uuendus - kool, õpi- ja koolikultuur, sh õppemeetodid ning õppe sisu rebib end lahti üldtunnustatud mudelitest, nö “argiparadigmast”, reaktsioon - ähvardav “kaos”, mida tuleb • administratiivsete meetoditega ohjeldada (valitsemis-, haridusvaldkonnas töötavad inimesed, spetsialistid, õppejõud, ka lapsevanemad, kontroll) • majanduslikult survestada (erakoolid jmt) Kultuurikonflikt, analoogne muudele erinevate kultuuride kokkupõrgetele.E-S Sarv, 2015 39
  • 41. Põhiküsimus 1: meie/ühiskonna suund - riskiühiskonda või jätkusuutlikku õpiühiskonda? Aastaks 2015 on suured sihid (iseseivus, NATO, EÜ liikmelisus, demokraatlik riik, internetiseerumine) saavutatud Aastal 2015 on märgata võõrandumise, frustratsiooni, sallimatuse, korruptiivsuse, poliitilis-majandusliku tõmblemise teravnemist ühiskondlike (kogukonnad jmt),heategevuslike, tehnoloogiliste jm initsiatiivide stabiliseerumist 2015 – on meil uusi suuri ideaale, sihte, eesmärke, mis ühendaks ja motiveeriks? Nende puudumine - vaenlase otsing (pagulased, orientatsioonid, vandenõud, ...). On see tavaline arengukriis või märk riskiühiskonna trendist? E-S Sarv, 2015 41
  • 42. Põhiküsimus 2: meie/ühiskonna valik – riski- või õpiühiskonda toetav-tootev haridus(süsteem), kool ja õpetaja Aastaks 2015 on (suured?) sihid (õppekavad, seadusandlus; hariduse demokratiseerumine, humaniseerimine, väärtustamine, ...) saavutatud ? Aastal 2015 on märgata võõrandumise, frustratsiooni, sallimatuse, korruptiivsuse, poliitilis- majandusliku tõmblemise teravnemist, kaasamisvajaduse ja uuringute tulemuste eiramist, sotsiaal-haridussfääri ühiskondlike (kogukonnad jmt), era-, heategevuslike, tehnoloogiliste jm initsiatiivide hoogustumist 2015 – on meil uusi suuri ideaale, sihte, eesmärke, mis ühendaks ja motiveeriks? Kui ei, siis sellest ka vaenlase otsing, vastandused (erakoolid vs õpetajate palgad, riigikoolid vs tavagümnaasiumid jne). On see tavaline arengukriis või märk riskiühiskonda genereerivast trendist? E-S Sarv, 2015 42