Eesti keele reeglid2 gerda valk 25.04.2012
- 3. Reegleid, mis m辰辰ravad kindlaks, kuidas s探nu kirja panna, nimetatakse 探igekirja- ehk ortograafiareegliteks. I ja j 探igekiri S探na keskel kirjutatakse j辰rel ei kirjutata i-d, kuigi silbi alguses j ja silbi l探pus i. h辰辰ldatakse: va-ja vai-a m端端a, m端端akse, p端端a, sa-jad sai-ad h端端e. ma-jast mai-ast ja i j辰rel ei kirjutata o-ja hoi-a 端ldiselt j-i, kuigi Erandlik on l端hike h辰辰ldatakse: sisse端tlev: majja, ojja, tujju S端端a, s端端akse, siia, laiad,
- 4. Kaash辰辰liku端hendis kirjutatakse iga h辰辰lik 端he t辰hega, n辰iteks kinkis, linlane, metalne, usjas. S探na sees kirjutatakse helitute h辰辰likute k探rval k, p, t, n辰iteks kaktus, koske, 辰hkima, paistab.
- 5. Intervjuu on ajakirjandus転anr, milles intervjueerija k端sitleb intervjueeritavat. Intervjuu eesm辰rk on saada teavet k端sitletava tegevuse, arvamuste, huvide ja teinekord ka isikliku elu kohta.
- 6. Reportaa転 on ajakirjandus転anr, mille eesm辰rk on anda s端ndmusest vahetu, mitmek端lgne ja isikup辰rane 端levaade.
- 7. T- l探pulise ainsuse osastava korral on mitmuse tunnuseks te: ohutu/t- ohutu/te, numbri/t- numbri/te. D- l探pulise ja l探puta ainsuse osastava korral on mitmuse tunnuseks- de: koi/d- koi/de, suve- suve/de.
- 8. Arvamuslugu, mis tutvustab ja arvustab m探nd kultuurin辰htust v探i s端ndmust (raamatud, kunstin辰itused, filmid, teatrietendused, telesaated), nimetatakse arvustuseks ehk retsensiooniks.
- 9. Kui lauses on tegija teada, kasutame tegus探na isikulises tegumoes. Kui lauses pole tegijat mainitud ega saa teda ka juurde m探elda, siis on tegus探na umbisikulises tegumoes.
- 11. M辰辰rs探nad ja kaass探nad kirjutatakse teistest s探nadest tavaliselt lahku. Kui kaks k探rvuti olevat s探na moodutstavad m辰辰rs探nalise v辰ljendi, siis kirjutatakse need kokku. Kindlad kokkukirjutised on juhtumid, kus kaks s探na koos v辰ljendavad midagi muud kui kumbki s探na eraldi kirjutatuna.