ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025

•
•
Eesti Pank
Eesti Pank

Eesti Panga detsembriprognoosi esitlus 20.12.2022

1 of 27
Downloaded 10 times
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025 20. detsember 2022
ENERGIA- JA OSTUJÕUKRIIS KAHJUSTAVAD MAAILMAMAJANDUST 2 Allikas: IMF. MAAILMA MAJANDUSKASV MAAILMA INFLATSIOON -4% -2% 0% 2% 4% 6% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 prognoos oktoobris prognoos aprillis
ENERGIAKRIIS ON SAMA SÜGAV KUI 70NDATEL 3 Allikas: OECD. 0% 5% 10% 15% 20% 1972 1977 1982 1987 1992 1997 2002 2007 2012 2017 2022 LÕPPTARBIJA KULUTUSED ENERGIALE (% SKPst)
EUROOPA KANNATAB ENERGIAKRIISIS ROHKEM KUI MUU MAAILM 4 Allikas: OECD. -1,4 -0,3 -0,5 OECD Euroopa riigid teised OECD riigid maailm MÕJU MAJANDUSKASVULE* MÕJU HINNAKASVULE* 1,3 0,4 0,7 OECD Euroopa riigid teised OECD riigid maailm * Erinevus 2023. aasta baasprognoosist protsendipunktides juhul, kui gaasi hind tõuseb 50%, nafta hind 10%, väetiste hind 25%; majapidamiste säästumäär tõuseb 1pp, kapitalikulu kasvab 1pp ja energiatarbimist tööstuses ajutiselt piiratakse.
0% 2% 4% 6% 8% 10% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 EUROALA VÄLJAVAADET NÕRGESTAVAD KIIRE HINNAKASV NING INIMESTE JA ETTEVÕTETE EBAKINDLUS 5 Allikas: Euroopa Keskpank (detsembriprognoos 2022). EUROALA MAJANDUSKASV EUROALA HINNAKASV 5,2% 3,4% 0,5% 1,9% 2,6% 8,4% 6,3% 2,3% negatiivne stsenaarium negatiivne stsenaarium 1,8% 3,4%
INTRESSIMÄÄRAD ON TÕUSUTEEL, LAENURAHA MUUTUB KALLIMAKS Allikas: Euroopa Keskpank. 6 3 KUU EURIBOR • Finantsturgudel oodatakse, et euribor jätkab tõusu, kuid tipneb allpool 2008. aasta finantskriisi eelset keskmist taset. -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2000 2005 2010 2015 2020 2025
ENERGIAHINNAD JÄÄVAD KÕRGEKS JA HEITLIKUKS 7 0 50 100 150 200 250 300 350 400 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Allikad: Nord Pool, Bloomberg, Eesti Pank. toornafta (USD/barrel) elekter (EUR/MWh) gaas (EUR/MWh)
TOIDUTOORMETES SÜVENEB HINNAERINEVUS VÕRRELDES MAAILMATURUGA 8 -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Allikad: FAO, Euroopa Keskpank, statistikaamet, Eesti Pank. toidutoormed maailmaturul toidutoormed Euroopas toiduainete tarbijahinnad Eestis
HINNAKASV AEGLUSTUB VISALT 9 -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 19,4% 9,3% 2,8% Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4,6% teenused energia toit tööstuskaubad 2,2% INFLATSIOON
0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 10% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 PALGAKASV JÄÄB HOOGSAKS 10 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. KESKMISE PALGA MUUTUS 1682 € 1827 € 1969 € 2102 € 8,7% 8,7% 7,7% 6,8% • Kiire hinnatõus soodustab palgakasvu, mis muidu majanduskeskkonna halvenedes aeglustuks enam • Palgakasvu kiirendavad mh miinimumpalga tõus ja jõuline palgakasv valitsemissektoris 6,8% 1547 €
1200 1400 1600 1800 2000 2200 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 KESKMISE PALGA OSTUJÕUD TAASTUB 2025. AASTAKS 11 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. eurodes 2,2% -8,9% -0,7% 4,9% 4,5% keskmine brutokuupalk hinnatasemega kohandatud brutokuupalk
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. HINNAKASVU JA SÄÄSTUDE VÄHENEMISE MÕJU JÕUAB TARBIMISSE 12 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 tarbimine jooksevhinnas tarbimine püsihinnas miljonites eurodes 11,0% 20,3% 8,3% 4,8% 7,0% 3,2% -1,1% 2,1 % 4,3 % 6,5%
KASUMID ETTEVÕTLUSES ON SUURENENUD KIIREST KULUDE KASVUST HOOLIMATA 14 Allikas: statistikaamet. 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 2017 2018 2019 2020 2021 2022 ETTEVÕTETE KASUM miljonites eurodes
EKSPORDI TURUOSA JUURDEKASV PEATUB 15 Allikas: Eesti Pank. miljonites eurodes 2500 2700 2900 3100 3300 3500 3700 3900 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -0,1% kaupade ja teenuste eksport eksporditurgude nõudlus (indeks) Eesti ekspordi turuosa 4,1% 2,8% 3,4%
5000 6000 7000 8000 9000 10000 11000 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 16 JÄRGMISE AASTA LÕPUKS JÕUAB MAJANDUS TAGASI LÕPPEVA AASTA TIPU TASEMELE Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. miljonites eurodes 14,5% 15,0% 6,2% 4,8% 8,1% -0,5% 0,4% 3,1 % SKP jooksevhinnas SKP püsihinnas 4,4 % 6,5%
ETTEVÕTETE VÄRBAMISSOOV ON VÄHENENUD 17 -60 -40 -20 0 20 40 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused. ehitus teenindus kaubandus tööstus ETTEVÕTETE HÕIVEOOTUS saldo
0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 10% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 TÖÖPUUDUST SUURENDAVAD MAJANDUSE JAHENEMINE JA SÕJAPÕGENIKUD 18 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. TÖÖPUUDUSE MÄÄR 5,7% 8,5% 8,7% • Tagasilöögid majanduses jõuavad ka tööturule ja hõive kahaneb • Osa töötuse kasvust on seotud sellega, et Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas alates 2023. aastast • Põgenike töötuse määr on kõrgem kui kohalike oma 7,6%
MAJANDUSPROGNOOSIST LÄHTUVAD JÄRELDUSED
• Euroopa Keskpank jätkab hinnatõusu pidurdamiseks intressi- tõusudega. Detsembris tõstis keskpank intresse 0,5% võrra ning samas tempos võidakse intresse tõsta veel mitmel järgmisel istungil • Kiire hinnatõus euroalal kestab kauem, kui septembris prognoositi. Uue prognoosi järgi langeb inflatsioon 2%-le alles 2025. aasta lõpus • Intressimäärad liiguvad turuootuste kohaselt järgmisel aastal ajalooliste keskmiste lähedale ning jõuavad tasemele, mis hakkab majandusaktiivsust ja hinnatõusu selgemini pidurdama. • Keskpanga bilansimaht hakkab vähenema. Alates märtsist 2023 ostetakse varaostukava (APP) raames omandatud võlakirjade asemele vähem kui pool aeguvate võlakirjade mahust INTRESSIMÄÄRADE TÕUS JÄTKUB KA JÄRGMISEL AASTAL 20
-2 -1 0 1 2 2005 2010 2015 2020 EESTI ETTEVÕTETE HINNANG MAJANDUSE OLUKORRALE ON HALVENENUD 21 Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Pank. MAJANDUSTSÜKLI INDIKAATOR tööjõupuudus ehituses tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses tööjõupuudus tööstuses tööjõupuudus teeninduses
• Ettevõtlussektori kasumi suurenemine on märk seni kestnud tugevast nõudlusest – see on võimaldanud ettevõtetel tõsta hindu kulude kasvust enamgi • Seni hinnatõusu alla neelanud tarbijad on oma käitumist muutmas • Energiakriisi põhjustatud kiire hinnakasv mõjutab majandussektoreid erinevalt • Ekspordi konkurentsivõimet ohustab (ja riigipoolset tähelepanu vajab) kulude kiire kasv, mitte aga niivõrd kulude tase, sest sisendhinnad (sh energia) ja tööjõukulu on endiselt euroala keskmisest madalamad PEAMINE PROOVIKIVI MAJANDUSES ON TOOTMISKULUDE JA TARBIJAHINDADE TÕUS 22
• Rahapoliitika karmistamine ohjeldab järjest tugevamalt hinnatõusu, ent hinnakasvu juures mängib olulist rolli ka eelarvepoliitika • Intressimäärade tõus on küll kiire, ent saavutatav tase on suuremas kooskõlas tarbija- ja varahindade kasvuga Eestis • Intressitõusu tõttu makseraskustesse sattuvate laenuklientide hulk suureneb vähe, riski pangandussektorile ei ole • Seni väga madalal püsinud intressid suurendasid riske kinnisvarasektoris • Energia- ja sisendhindade tõus on ettevõtetele ja kodumajapidamistele suurem kulu kui intresside tõus KÕRGEMAD INTRESSIMÄÄRAD ON EESTI MAJANDUSEGA PAREMAS KOOSKÕLAS 23
• Hinnatõus on sissetulekugruppides väga erinev • Väiksema sissetulekuga inimeste ostukorv kallineb umbes 5% tempokamalt kui rikkaimal viiendikul (kvintiilil) • Nõudlusest põhjustatud inflatsiooni vähendaks toetuste sihtimine neile, kes seda enam vajavad ENERGIAKRIIS EI TABA KODUMAJAPIDAMISI ÜHTVIISI RÄNGALT 24 -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2018 2019 2020 2021 2022 I kvintiil II kvintiil III kvintiil IV kvintiil V kvintiil Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. OSTUKORVI HINNAKASV
-6% -5% -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 AEGLUSTUV MAKSUTULUDE KASV JA UUED TULU- JA KULUMEETMED HALVENDAVAD TASAKAALU 25 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. VALITSEMISSEKTORI EELARVEPOSITSIOON (% SKPst) nominaalne eelarvepositsioon majandustsükli mõju -5,5% -2,4% -1,9% -4,6% -3,8% struktuurne eelarvepositsioon • Järgmisel aastal jõustuvad mitmed eelarveseisu püsivalt halvendavad meetmed: • peretoetuste tõus • pensionide erakorraline tõus • pensioni tulumaksuvabastus • tulumaksuvaba miinimumi tõus • Kaitsekulutused suurenevad ja surve kiirendada valitsemissektori palgakasvu püsib suur -3,2%
• Sel aastal eelarvepuudujääk kahaneb. See aga ei tule eelarvedistsipliini paranemisest, vaid hinnakasvu tõttu erakordselt kerkinud maksutuludest ja osade kulude edasilükkamisest • Tänavu tulusid tõstnud kiire hinnakasv suurendab märkimisväärselt järgmiste aastate kulusid ja puudujääki • Järgmisel aastal hüppeliselt suurenev puudujääk ja sellega majandusse lisatav raha soodustab hinnakasvu, s.t eelarvepoliitika ei tööta rahapoliitikaga samas suunas • Energiahinnad jäävad eeldatavasti kõrgeks, mistõttu on tähtis, et riigi täiendav abi oleks täpselt suunatud ja ajutine EELARVEPOLIITIKA SOODUSTAB HINNAKASVU 26
INTRESSIKULUD KASVAVAD KA RIIGI JAOKS 27 -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2005 2008 2011 2014 2017 2020 Itaalia Saksamaa Soome Rootsi Eesti VALITSUSE 10-AASTASTE VÕLAKIRJADE INTRESS Allikas: Bloomberg. • Kui eelarvepoliitikas muutusi ei tehta, siis võib riigi intressikulu kümne aasta pärast ulatuda 3– 4%ni kõikidest kuludest (võlatase 38% SKPst, intressimäär 4%) • Mida hiljem ja suurema võlakoorma juures eelarvedistsipliin taastatakse, seda suuremaks kujuneb tulevikus tarvidus tõsta makse või piirata kulude kasvu
EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOSI PÕHINÄITAJAD 28 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025* majanduse maht jooksevhindades (mld eurodes) 27,43 31,36 36,13 38,36 40,22 42,82 majanduskasv püsihindades (%) -0,4% 8,1% -0,5% 0,4% 3,1% 4,4% hinnatõus (%) -0,4% 4,6% 19,4% 9,3% 2,8% 2,2% töötus (%) 6,9% 6,2% 5,7% 8,5% 8,7% 7,6% keskmine brutopalk (eurodes) 1 448 1 547 1 682 1 828 1 969 2 102 keskmise palga muutus (%) 2,9% 6,8% 8,7% 8,7% 7,7% 6,8% eelarvetasakaal (% SKPst) -5,5% -2,4% -1,9% -4,6% -3,8% -3,1% * Prognoos Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

More Related Content

Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025

  • 2. ENERGIA- JA OSTUJÕUKRIIS KAHJUSTAVAD MAAILMAMAJANDUST 2 Allikas: IMF. MAAILMA MAJANDUSKASV MAAILMA INFLATSIOON -4% -2% 0% 2% 4% 6% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 prognoos oktoobris prognoos aprillis
  • 3. ENERGIAKRIIS ON SAMA SÜGAV KUI 70NDATEL 3 Allikas: OECD. 0% 5% 10% 15% 20% 1972 1977 1982 1987 1992 1997 2002 2007 2012 2017 2022 LÕPPTARBIJA KULUTUSED ENERGIALE (% SKPst)
  • 4. EUROOPA KANNATAB ENERGIAKRIISIS ROHKEM KUI MUU MAAILM 4 Allikas: OECD. -1,4 -0,3 -0,5 OECD Euroopa riigid teised OECD riigid maailm MÕJU MAJANDUSKASVULE* MÕJU HINNAKASVULE* 1,3 0,4 0,7 OECD Euroopa riigid teised OECD riigid maailm * Erinevus 2023. aasta baasprognoosist protsendipunktides juhul, kui gaasi hind tõuseb 50%, nafta hind 10%, väetiste hind 25%; majapidamiste säästumäär tõuseb 1pp, kapitalikulu kasvab 1pp ja energiatarbimist tööstuses ajutiselt piiratakse.
  • 5. 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 EUROALA VÄLJAVAADET NÕRGESTAVAD KIIRE HINNAKASV NING INIMESTE JA ETTEVÕTETE EBAKINDLUS 5 Allikas: Euroopa Keskpank (detsembriprognoos 2022). EUROALA MAJANDUSKASV EUROALA HINNAKASV 5,2% 3,4% 0,5% 1,9% 2,6% 8,4% 6,3% 2,3% negatiivne stsenaarium negatiivne stsenaarium 1,8% 3,4%
  • 6. INTRESSIMÄÄRAD ON TÕUSUTEEL, LAENURAHA MUUTUB KALLIMAKS Allikas: Euroopa Keskpank. 6 3 KUU EURIBOR • Finantsturgudel oodatakse, et euribor jätkab tõusu, kuid tipneb allpool 2008. aasta finantskriisi eelset keskmist taset. -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2000 2005 2010 2015 2020 2025
  • 7. ENERGIAHINNAD JÄÄVAD KÕRGEKS JA HEITLIKUKS 7 0 50 100 150 200 250 300 350 400 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Allikad: Nord Pool, Bloomberg, Eesti Pank. toornafta (USD/barrel) elekter (EUR/MWh) gaas (EUR/MWh)
  • 8. TOIDUTOORMETES SÜVENEB HINNAERINEVUS VÕRRELDES MAAILMATURUGA 8 -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Allikad: FAO, Euroopa Keskpank, statistikaamet, Eesti Pank. toidutoormed maailmaturul toidutoormed Euroopas toiduainete tarbijahinnad Eestis
  • 9. HINNAKASV AEGLUSTUB VISALT 9 -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 19,4% 9,3% 2,8% Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4,6% teenused energia toit tööstuskaubad 2,2% INFLATSIOON
  • 10. 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 10% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 PALGAKASV JÄÄB HOOGSAKS 10 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. KESKMISE PALGA MUUTUS 1682 € 1827 € 1969 € 2102 € 8,7% 8,7% 7,7% 6,8% • Kiire hinnatõus soodustab palgakasvu, mis muidu majanduskeskkonna halvenedes aeglustuks enam • Palgakasvu kiirendavad mh miinimumpalga tõus ja jõuline palgakasv valitsemissektoris 6,8% 1547 €
  • 11. 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 KESKMISE PALGA OSTUJÕUD TAASTUB 2025. AASTAKS 11 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. eurodes 2,2% -8,9% -0,7% 4,9% 4,5% keskmine brutokuupalk hinnatasemega kohandatud brutokuupalk
  • 12. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. HINNAKASVU JA SÄÄSTUDE VÄHENEMISE MÕJU JÕUAB TARBIMISSE 12 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 tarbimine jooksevhinnas tarbimine püsihinnas miljonites eurodes 11,0% 20,3% 8,3% 4,8% 7,0% 3,2% -1,1% 2,1 % 4,3 % 6,5%
  • 13. KASUMID ETTEVÕTLUSES ON SUURENENUD KIIREST KULUDE KASVUST HOOLIMATA 14 Allikas: statistikaamet. 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 2017 2018 2019 2020 2021 2022 ETTEVÕTETE KASUM miljonites eurodes
  • 14. EKSPORDI TURUOSA JUURDEKASV PEATUB 15 Allikas: Eesti Pank. miljonites eurodes 2500 2700 2900 3100 3300 3500 3700 3900 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -0,1% kaupade ja teenuste eksport eksporditurgude nõudlus (indeks) Eesti ekspordi turuosa 4,1% 2,8% 3,4%
  • 15. 5000 6000 7000 8000 9000 10000 11000 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 16 JÄRGMISE AASTA LÕPUKS JÕUAB MAJANDUS TAGASI LÕPPEVA AASTA TIPU TASEMELE Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. miljonites eurodes 14,5% 15,0% 6,2% 4,8% 8,1% -0,5% 0,4% 3,1 % SKP jooksevhinnas SKP püsihinnas 4,4 % 6,5%
  • 16. ETTEVÕTETE VÄRBAMISSOOV ON VÄHENENUD 17 -60 -40 -20 0 20 40 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused. ehitus teenindus kaubandus tööstus ETTEVÕTETE HÕIVEOOTUS saldo
  • 17. 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 10% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 TÖÖPUUDUST SUURENDAVAD MAJANDUSE JAHENEMINE JA SÕJAPÕGENIKUD 18 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. TÖÖPUUDUSE MÄÄR 5,7% 8,5% 8,7% • Tagasilöögid majanduses jõuavad ka tööturule ja hõive kahaneb • Osa töötuse kasvust on seotud sellega, et Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas alates 2023. aastast • Põgenike töötuse määr on kõrgem kui kohalike oma 7,6%
  • 19. • Euroopa Keskpank jätkab hinnatõusu pidurdamiseks intressi- tõusudega. Detsembris tõstis keskpank intresse 0,5% võrra ning samas tempos võidakse intresse tõsta veel mitmel järgmisel istungil • Kiire hinnatõus euroalal kestab kauem, kui septembris prognoositi. Uue prognoosi järgi langeb inflatsioon 2%-le alles 2025. aasta lõpus • Intressimäärad liiguvad turuootuste kohaselt järgmisel aastal ajalooliste keskmiste lähedale ning jõuavad tasemele, mis hakkab majandusaktiivsust ja hinnatõusu selgemini pidurdama. • Keskpanga bilansimaht hakkab vähenema. Alates märtsist 2023 ostetakse varaostukava (APP) raames omandatud võlakirjade asemele vähem kui pool aeguvate võlakirjade mahust INTRESSIMÄÄRADE TÕUS JÄTKUB KA JÄRGMISEL AASTAL 20
  • 20. -2 -1 0 1 2 2005 2010 2015 2020 EESTI ETTEVÕTETE HINNANG MAJANDUSE OLUKORRALE ON HALVENENUD 21 Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Pank. MAJANDUSTSÜKLI INDIKAATOR tööjõupuudus ehituses tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses tööjõupuudus tööstuses tööjõupuudus teeninduses
  • 21. • Ettevõtlussektori kasumi suurenemine on märk seni kestnud tugevast nõudlusest – see on võimaldanud ettevõtetel tõsta hindu kulude kasvust enamgi • Seni hinnatõusu alla neelanud tarbijad on oma käitumist muutmas • Energiakriisi põhjustatud kiire hinnakasv mõjutab majandussektoreid erinevalt • Ekspordi konkurentsivõimet ohustab (ja riigipoolset tähelepanu vajab) kulude kiire kasv, mitte aga niivõrd kulude tase, sest sisendhinnad (sh energia) ja tööjõukulu on endiselt euroala keskmisest madalamad PEAMINE PROOVIKIVI MAJANDUSES ON TOOTMISKULUDE JA TARBIJAHINDADE TÕUS 22
  • 22. • Rahapoliitika karmistamine ohjeldab järjest tugevamalt hinnatõusu, ent hinnakasvu juures mängib olulist rolli ka eelarvepoliitika • Intressimäärade tõus on küll kiire, ent saavutatav tase on suuremas kooskõlas tarbija- ja varahindade kasvuga Eestis • Intressitõusu tõttu makseraskustesse sattuvate laenuklientide hulk suureneb vähe, riski pangandussektorile ei ole • Seni väga madalal püsinud intressid suurendasid riske kinnisvarasektoris • Energia- ja sisendhindade tõus on ettevõtetele ja kodumajapidamistele suurem kulu kui intresside tõus KÕRGEMAD INTRESSIMÄÄRAD ON EESTI MAJANDUSEGA PAREMAS KOOSKÕLAS 23
  • 23. • Hinnatõus on sissetulekugruppides väga erinev • Väiksema sissetulekuga inimeste ostukorv kallineb umbes 5% tempokamalt kui rikkaimal viiendikul (kvintiilil) • Nõudlusest põhjustatud inflatsiooni vähendaks toetuste sihtimine neile, kes seda enam vajavad ENERGIAKRIIS EI TABA KODUMAJAPIDAMISI ÜHTVIISI RÄNGALT 24 -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2018 2019 2020 2021 2022 I kvintiil II kvintiil III kvintiil IV kvintiil V kvintiil Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. OSTUKORVI HINNAKASV
  • 24. -6% -5% -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 AEGLUSTUV MAKSUTULUDE KASV JA UUED TULU- JA KULUMEETMED HALVENDAVAD TASAKAALU 25 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. VALITSEMISSEKTORI EELARVEPOSITSIOON (% SKPst) nominaalne eelarvepositsioon majandustsükli mõju -5,5% -2,4% -1,9% -4,6% -3,8% struktuurne eelarvepositsioon • Järgmisel aastal jõustuvad mitmed eelarveseisu püsivalt halvendavad meetmed: • peretoetuste tõus • pensionide erakorraline tõus • pensioni tulumaksuvabastus • tulumaksuvaba miinimumi tõus • Kaitsekulutused suurenevad ja surve kiirendada valitsemissektori palgakasvu püsib suur -3,2%
  • 25. • Sel aastal eelarvepuudujääk kahaneb. See aga ei tule eelarvedistsipliini paranemisest, vaid hinnakasvu tõttu erakordselt kerkinud maksutuludest ja osade kulude edasilükkamisest • Tänavu tulusid tõstnud kiire hinnakasv suurendab märkimisväärselt järgmiste aastate kulusid ja puudujääki • Järgmisel aastal hüppeliselt suurenev puudujääk ja sellega majandusse lisatav raha soodustab hinnakasvu, s.t eelarvepoliitika ei tööta rahapoliitikaga samas suunas • Energiahinnad jäävad eeldatavasti kõrgeks, mistõttu on tähtis, et riigi täiendav abi oleks täpselt suunatud ja ajutine EELARVEPOLIITIKA SOODUSTAB HINNAKASVU 26
  • 26. INTRESSIKULUD KASVAVAD KA RIIGI JAOKS 27 -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2005 2008 2011 2014 2017 2020 Itaalia Saksamaa Soome Rootsi Eesti VALITSUSE 10-AASTASTE VÕLAKIRJADE INTRESS Allikas: Bloomberg. • Kui eelarvepoliitikas muutusi ei tehta, siis võib riigi intressikulu kümne aasta pärast ulatuda 3– 4%ni kõikidest kuludest (võlatase 38% SKPst, intressimäär 4%) • Mida hiljem ja suurema võlakoorma juures eelarvedistsipliin taastatakse, seda suuremaks kujuneb tulevikus tarvidus tõsta makse või piirata kulude kasvu
  • 27. EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOSI PÕHINÄITAJAD 28 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025* majanduse maht jooksevhindades (mld eurodes) 27,43 31,36 36,13 38,36 40,22 42,82 majanduskasv püsihindades (%) -0,4% 8,1% -0,5% 0,4% 3,1% 4,4% hinnatõus (%) -0,4% 4,6% 19,4% 9,3% 2,8% 2,2% töötus (%) 6,9% 6,2% 5,7% 8,5% 8,7% 7,6% keskmine brutopalk (eurodes) 1 448 1 547 1 682 1 828 1 969 2 102 keskmise palga muutus (%) 2,9% 6,8% 8,7% 8,7% 7,7% 6,8% eelarvetasakaal (% SKPst) -5,5% -2,4% -1,9% -4,6% -3,8% -3,1% * Prognoos Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.