ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist

•Download as PPT, PDF•
•
Ene-Silvia Sarv
Ene-Silvia Sarv
1 of 34
Download to read offline
Eesti õppekava filosoofilis- teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist Ene-Silvia Sarv TLÜ Kasvatusteaduste Instituut enesarv@tlu.ee 2011
Nimi Ene-Silvia Sarv TLÜ õppejõud, teadur Kontaktandmed 5520449 enesarv@tlu.ee enesilvia.sarv@mail.ee Pilt Ettevõte TLÜ Kasvatusteaduste Instituut Asukoht Tallinn, Narva mnt 25, Mare maja M-436 Tegevusala Kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse lektor, teadur (eesti koolide ja õpetajate tüpoloogia, kool kui õppiv organisatsioon jm) Millega olen Consulting. Kasvatusteaduslikud, uurimuslik-metoodilised, humanistliku ja teile kasulik traditsioonilise haridusvaate alased probleemid. Mõttetalgukool (mõttetalgud jt mõttetalgulised vormid kooliarenduses, õppeprotsessis). Alternatiivsed ped süsteemid. Kommentaarid, Füüsikaõpetaja al. 1965; õpetajakoolituses, õppekavarenduses al 1980 (VÕT); muu info, teaduses al. 1987 (koolifüüsika, kooli- ja õpetajauuringud); õppejõud TPedÜs, Emerson College (UK) 1991-1992, TLÜs al 1996. Eesti koolifüüsikute liikumine (mõttetalgud, programm, õpikud) 1987-1990); Humanistliku hariduse keskuse Künnis rahvusvahelised kursused 1992-2002; EERA õpetaja ja koolijuhi pidevõppe sektsiooni (NW 1) kaasjuhataja (al 2006). jaan 2011 Monogr.: Demokraatiast jaE-S Sarv humanismist õpetajale (1997), Eesti kool õpetaja 2
Ajaloolis-filosoofilist ÕPPEKAVA-TEADUSE TAUSTAST jaan 2011 E-S Sarv 3
“Kolmikväli” Filosoofia Filosoofia Teadus Teadus ••Tähendused Tähendused •• Kirjeldab Kirjeldab ••Väärtused Väärtused •• Seletab Seletab ••Teadmiseolemus Teadmise olemus •• Ennustab Ennustab ••Inimpilt… Inimpilt … •• Juhatab Juhatab ••……. ……. Teooriad Teooriad Õppeka Õppeka •• Õppimis- Õppimis- va d vad •• Õpetamis- Õpetamis- ••Õppekava- Õppekava- (Kasvatus)Tegelikkus (Kasvatus)Tegelikkus Kool, Kodu … Kool, Kodu … jaan 2011 E-S Sarv 4
Üldist teadusteooriatest ÕPPKAVATEOORIATE ALUSEID
Teooria funktsioon • Kirjeldus – teadmise klassifikatsioon vastavas teooriavaldkonnas. • Ennustus – veel täheldamata sündmuste ilmnemine teoorias sisalduvate seletuste ja printsiipide põhjal. • Seletus – nähtuste vaheliste suhete ja seoste esiletoomine, nende implitsiidse v eksplitsiidse põhjuse väljatoomine. • Juhatus – aitab uurijal valida analüüsiks andmeid, teha ökonoomselt andmete koondeid. jaan 2011 E-S Sarv 6
ÕPPEKAVATEOORIA • on viis kirjeldamaks õppekavaliste lähenemisviiside, arengute ja toimete filosoofiat, seaduspärasusi ja sisemisi seoseid. • on nii õppekava ajalooline analüüs kui võimalus näha/mõista olemasolevt/koostatavat õppekava ja poliitilisi otsuseid. jaan 2011 E-S Sarv 7
Õppekava-teooria allikaid Filosoofia Teooriad erinevatest valdkondadest – Muutuste-teooriad – Organisatsiooni-teooriad – Rühma käitumise teooriad – Kasvatus-, õppimisteooriad jne Mitte-peavoolu allikad: kunst, kirjandus, neo- Marksism fenomenoloogia, feminism, psühhoanalüüs, kriitiline teooria, alternatiivsed pedagoogilised süsteemid jne jaan 2011 E-S Sarv 8
Õppekavateooriate baas • Teadusteooriad – loogiliselt seostatud seisukohad, misüldistavad ja seletavad üksikjuhtumeid • Filosoofilised vaated ja humanistlikud teooriad – eeldused/oletused ja uskumused, mis seletavad, “mis peaks olema”. jaan 2011 E-S Sarv 9
Õppekava-teooriate koolkondade filosoofiad • Akadeemiline õpetlase-ideoloogia • Sotsiaalse tõhususe ideoloogia • Õppija-keskne ideoloogia • Sotsiaalse rekonstruktsiooni ideoloogia (Schiro) jaan 2011 E-S Sarv 10
Bobbit’I curriculum 1918 James Anthony Whitson jaan 2011 E-S Sarv 11
Tyler õppekava-küsimustest 1. Milliseid kasvatus/hariduseesmärke peab kool püüdma saavutada?
2. Milliste kasvatus/õpikogemusi saab pakkuda nende eesmärkide saavutamiseks?
3. Kuidas neid kogemusi efektiivselt korraldada?
 4. Kuidas saame otsustada, kas need eesmärgid on saavutatud?
 (Tyler 1949: 1) jaan 2011 E-S Sarv 12
Taba jt - teooriad ja praktika Käitumuslikud eesmärgid (biheiviorism) – selged tulemused ja hinnatavus/mõõdetavus – Plaani, programmi suur tähtsus (st – plaan väljaspool õpikogemust), mille alusel otsustatakse ka õpetaja üle. Õpetaja = laborant, tehnoloog – Eesmärkide olemus – triviaalsete tulemuste loendid, osad terviku asemel, võimete “ostunimekiri” – Pedag tegelikkus õppetunnis – sageli industriaaltehnoloogia import – Mitteomaksvõetud tulemused ja ettenähtamatu (soovimatu?
) õppimine jaan 2011 E-S Sarv 13
Neli peamist lähenemist õppekava teooriale ja rakendusele • Õppekava kui – edasiantava teadmise kogum/kehand – püüd saavutada teatavad tulemused õpilastes – produkt/toode – protsess – praktika, rakendus jaan 2011 E-S Sarv 14
Neli õppekavakujundust mõjutavat vaadet/jõudu • Liberaalse vaatega haridusinimesed; • (Haridus/kasvatus)teadusliku vaatega inimesed; • Arengu-/inimkeskse vaatega inimesed • Sotsiaalsetele muutustele suunatud vaatega inimesed (Kliebart 1987, 2006). Õpetajate ja huvirühmade osalus... jaan 2011 E-S Sarv 15
Tänapäevased õppekavad Spiraalne õppekava (Bruner jt) – korduvkogemus vastavalt õppija eale Konstruktivistlik lähenemine – parim õppimine läbi aktiivse kaasatuse, kogemise (aktiivõpe, avastusõpe, jm) Inimpilt, arengupilt Sotsiaalne aspekt Valmistumine toimetulekuks “määramatuses” Paindlikkus ja individualiseeritus (eriti koduõppes, alternatiiv-süsteemides, e- ja on-line-õppes ) jaan 2011 E-S Sarv 16
Kasutades V Ruusi ja E Sarve ettekannet (EERA 2010, Helsingi) EESTI ÕPPEKAVADEST TEOREETILISES VÕTMES jaan 2011 E-S Sarv 17
Ajaloolisi juuri Eesti haridusest mõeldes • 13. saj – Saksast ja Taanist - ristisõdijad; koolid kirikute ja kloostrite juures • 16. saj – reformatsiooni ideed • 17. saj – Rootsi Kuningriik; Tartu Ülikool 1632, kogudusekoolid, Forseliuse Seminar • 18. saj - Põhjasõda, Vene tsaari võim; Valgustatud absolutism, pietism • 19. saj keskelt – rahvuslik ärkamine, aktiivsed õpetjad, 1897. a loendus – 96,7% eestlasi oskas lugeda. • 1918 - sõltumatu riik – OMA KOOL
Antiik – valgustusaeg – ja edasi … Meie praegunegi õppekava kannab endas valgustuse ideaale – unistusi kutsumusega õpetajast, teadmisjanulisest õpilasest ja tarkusest, mis võimaldab inimesel olla tema ise ja end maailmas teostada. Aga 20. saj lõpuks on selge • mõistuse piiratus • inimest ülendav paatos ei kehti kõigi puhul • tehnoloogiline progress võib olla hukatuslik jaan 2011 E-S Sarv 19
20/21 saj Viimaste kümnendite muutused kapitalismis – tarbimisühiskonna teke, – meelelahutustööstuse õitseng, – üleilmsete korporatsioonide ja suurpankade tohutu mõjuvõim, – heaoluriigi kriis. Riskiühiskond versus ... Jätkusuutlik/õppiv/teadmispõhine Hariduses ei nähta enam valguse allikat – seda on hakatud pidama riikide majandusliku konkurentsivõime tõstmise vahendiks jaan 2011 E-S Sarv 20
1990/2010 Majandusvabadusest jutlustav neoliberalism – - traditsioonilistele väärtustele (usk, perekond, isamaa, terve mõistus) rõhuv konservatism. Hariduses • efektiivsus, kvaliteet ja tõhusus, • juhtimistehnoloogiad – aruandlus, standardid, õpitulemuste sooritusindikaatorid, • vajaliku sagedusega katsed, testid ja eksamid, • konkurentsi ergutamine nii koolide sees jaan 2011 kui nende vahel (edetabelid). E-S Sarv 21
RÕK 1996 • Alus – holistlik vaade: eesti kui demokraatlik, turumajanduslik infoühiskond; • Laiad sisuühikud – õpiväljad paralleelselt ainete ja kursustega • (üld)pädevuste mõiste sissetoomine (N. Chomsky) kui õpitulemuste alus • Läbivate teemade sissetoomine • Rõhuasetus isiksuse, ühiskonna, õppekava pidevale muutumisele ja arengule
Eesti õppekava arengu trende • Rahvuslikult romantismilt autonoomse, toimetuleva isiksuse poole (süvastruktuurid) • Ettekirjutataud õppekavast õpetajate-õpilaste valikute, loova tegevuse ja R&D (uurimuslik- arenduslike) tegevuste poole • Summatiivselt (ülekaalukalt) kujundava hindamise poole • Nõrgalt määratletud õpitulemustelt tulemuspõhisele standardile • Kitsastelt õpiühikutelt laiadele • Aine-põhiselt õppekavalt õppekava läbivale lõimingule (cross-curriculum)
Õppekava 2010 (1) • Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava • Rõhk väärtuskasvatusele, kodanikuharidusele, • Läbivate teemade avardumine ja täpsem läbitöötlus • Õppevaldkonnad kui õppekava organiseeriv alus • Kujundava hindamise rõhutamine • Õpiväljundite täpne määratlemine • loov- ja uurimistegevuse “õppekavastamine” • Õppija valikuvõimaluste avardamine • Kooli vastutus valikute võimaldamisel • Õppekava parem seesmine koordinatsioon (sh mõnede õppeainete ümbermõtestamine)
Mida Eestist ? Spetsiifiline (kasvatus-koolitus-teadus-)ajalugu kultuuride lõikumisväljal: katoliku-õigeusu-protestantismi, Saksa- Vene-Põhjamaade-Anglo-Ameerika; 19/20 s ja 20/21 s rahvusromantiline J Käis, P Põld, H Liimets, Ruus jmt – keskustusõpe, õppimise individualiseerimine ja diferentseerimine, süvaõpe ja haruõpe, väärtused ja (üld-, valdkonna)pädevused, õppekavaülene ja läbiv lõiming, jne Hariduslik mitmekesisus (ped süsteemid ja õppekavad on kasinalt esindatud) 2010 a õppekava realiseerib ca 25-aastased sihid – sotsiaal- konstruktivistlik õppekava. jaan 2011 E-S Sarv 25
Rikastusallikaid KUST SAADA MIDAGI UUT? - jaan 2011 E-S Sarv 26
Innovatsiooni allikaid Teadmusloomelised koostegevused Teadmusloomelised koostegevused (tiimisõpe, mõttetalgud jm) (tiimisõpe, mõttetalgud jm) Hea kogemus – Hea kogemus – Sotsialiseerimine, Sotsialiseerimine, kollegilt, kollegilt, eksplitseerimine, eksplitseerimine, Teisest koolist Teisest koolist kombineerimine-abstraheerimine, kombineerimine-abstraheerimine, Teisest (pedag) kultuurist Teisest (pedag) kultuurist Omaksvõtt ––teadmusvälja avardamine Omaksvõtt teadmusvälja avardamine Reflektiivsed ja uurimuslikud tegevused Reflektiivsed ja uurimuslikud tegevused Eneseanalüüs, Eneseanalüüs, Õppiva organisatsiooni mudel Õppiva organisatsiooni mudel tegevus- ja osalusuuring, tegevus- ja osalusuuring, kooli kõigis lülides kooli kõigis lülides õpilaste uurimine … õpilaste uurimine … Reflektiivne, jagav-uuriv tiimisõpe Reflektiivne, jagav-uuriv tiimisõpe Rahvusvahelise teadus- ja kogemuskirjandus Rahvusvahelise teadus- ja kogemuskirjandus Mentaalsete mudelite arendamine Mentaalsete mudelite arendamine Isikliku meisterlikkuse arendamine Isikliku meisterlikkuse arendamine Ühisnägemuse kujndamine- Ühisnägemuse kujndamine- arendamine arendamine Süsteemimõtlemise arendamine Süsteemimõtlemise arendamine jaan 2011 E-S Sarv 27
Õppimine ja teadmusringlus/teadmusloome – metatasandi metafoorid Teadmusringlus/-loome iga Õppimine iga subjekti/osaleja subjekti/osaleja tasandil tasandil • Vaikiv <=> väljendatud • Ühisnägemus teadmus • Isiklik meisterlikkus • Sotsialiseerimine - eksternaliseerimine/esitamin • Tiimis õppimine / uurimine e – kombineerimine - reflekteerimine, inernaliseerimine • Mentaalsed mudelid • Dialoog - seostamine ja • Süsteemimõtlemine kontseptualiseerimine – tegevusõppimine – Lokaalne - globaalne mõõde teadmusvälja(de) Minevik – praegu - tulevikus avardamine/konstrueerimine jaan 2011 E-S Sarv 28
Subjektid – kes ? Inimtasand e mikrotasand Koosluse tasand Laps (formaalne-mitteformaalne, võrgustik…) Õpetaja ….. Pinginaabrid… ….. ….. jaan 2011 E-S Sarv 29
Alternatiive tavapedagoogikale – Waldorfpedagoogika - Holistlik pedagoogika/õpe – Montessoripedagoogika - Aktiivõpe – Freinet’ metoodika - Story-Centered Curriculum – Käisi metoodika (sarnaneb Käisi – keskustusõppele) Seikluskasvatus – Kunstiteraapiad - ……. – Muusikateraapia - Amonašvili jt uuenduslaste – kogemus jne Draamateraapia – Visuaalkunstiteraapia – Ökokogukondade kogemus Euroopas jaan 2011 E-S Sarv 30
Alternatiivmeetodite ühised nimetajad • Ühised nimetajad: – oma kogemus! – püüd luua keskkond õpilase avanemiseks, et tal tekiks HUVI! – teraapiad: inimene ise aitab end. – Inimene õpib ise, kui anda talle võimalus leida kõiges oma aspekt. • Me kõik oleme kõigile õpetajad. Vaja on osata märgata tarkust enda ümber jaan 2011 E-S Sarv 31
Kollektiivse intelligentsuse faktor (Seeley 2010) … on seotud (korrelatsioonis) • rühma liikmete sotsiaalse tundlikkusega, • keskusteluvõime ühtlase jaotumisega ja • naiste osakaaluga rühmas. jaan 2011 E-S Sarv 32
Õppekava ideed – uus teadmus ja otsused … Iga otsuseid tegev rühm peab koosnema indiviididest, kel on ühised huvid ja vastastikune lugupidamine ning juhi osa peab olema minimaalne. „Otsuseid tegevad rühmad, olgu inimese või mesilase omad, võivad olla nupukamad kui neis osalevad nupukaimad liikmed,” (Seeley). jaan 2011 E-S Sarv 33
Viiteallikaid H. Kliebard (2004). The Struggle for the American Curriculum,1893- 1958, RoutledgeFalmer, New York Ruus, V-R. (2009). Õppekava on ühislooming ja –vastutus. - Väärtused ja väärtuskasvatus. Koost. M Sutrop, P Valk, K Velbaum. Tartu: TÜ eetikakeskus, 121 - 158. Ruus, V-R, Sarv, E-S. (2010). Curriculum Reform as a Challenge to Teacher Identity and Professionalism (the Estonian Case) EERA 2010, Helsinki, 25-27. August, NW 1 - Continuing Professional Development: Learning for Individuals, Leaders, and Organisations Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja koolist. Tallinn, TLÜ kirjastus. M. Schiro (2007) Curriculum Theory: Conflicting Vistions and Enduring Concerns. Sage Publications, Thousand Oaks, CA. Trahv, Kadri. (1997). Millest võiks mõelda, enne kui koostada oma kooli õppekava, oma ainekava. - Füüsika aineraamat. Toim. Henn Voolaid. jaan 2011 E-S Sarv 34 EV HM, Tallinn, 61 – 65.

More Related Content

Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist

  • 1. Eesti õppekava filosoofilis- teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist Ene-Silvia Sarv TLÜ Kasvatusteaduste Instituut enesarv@tlu.ee 2011
  • 2. Nimi Ene-Silvia Sarv TLÜ õppejõud, teadur Kontaktandmed 5520449 enesarv@tlu.ee enesilvia.sarv@mail.ee Pilt Ettevõte TLÜ Kasvatusteaduste Instituut Asukoht Tallinn, Narva mnt 25, Mare maja M-436 Tegevusala Kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse lektor, teadur (eesti koolide ja õpetajate tüpoloogia, kool kui õppiv organisatsioon jm) Millega olen Consulting. Kasvatusteaduslikud, uurimuslik-metoodilised, humanistliku ja teile kasulik traditsioonilise haridusvaate alased probleemid. Mõttetalgukool (mõttetalgud jt mõttetalgulised vormid kooliarenduses, õppeprotsessis). Alternatiivsed ped süsteemid. Kommentaarid, Füüsikaõpetaja al. 1965; õpetajakoolituses, õppekavarenduses al 1980 (VÕT); muu info, teaduses al. 1987 (koolifüüsika, kooli- ja õpetajauuringud); õppejõud TPedÜs, Emerson College (UK) 1991-1992, TLÜs al 1996. Eesti koolifüüsikute liikumine (mõttetalgud, programm, õpikud) 1987-1990); Humanistliku hariduse keskuse Künnis rahvusvahelised kursused 1992-2002; EERA õpetaja ja koolijuhi pidevõppe sektsiooni (NW 1) kaasjuhataja (al 2006). jaan 2011 Monogr.: Demokraatiast jaE-S Sarv humanismist õpetajale (1997), Eesti kool õpetaja 2
  • 3. Ajaloolis-filosoofilist ÕPPEKAVA-TEADUSE TAUSTAST jaan 2011 E-S Sarv 3
  • 4. “Kolmikväli” Filosoofia Filosoofia Teadus Teadus ••Tähendused Tähendused •• Kirjeldab Kirjeldab ••Väärtused Väärtused •• Seletab Seletab ••Teadmiseolemus Teadmise olemus •• Ennustab Ennustab ••Inimpilt… Inimpilt … •• Juhatab Juhatab ••……. ……. Teooriad Teooriad Õppeka Õppeka •• Õppimis- Õppimis- va d vad •• Õpetamis- Õpetamis- ••Õppekava- Õppekava- (Kasvatus)Tegelikkus (Kasvatus)Tegelikkus Kool, Kodu … Kool, Kodu … jaan 2011 E-S Sarv 4
  • 6. Teooria funktsioon • Kirjeldus – teadmise klassifikatsioon vastavas teooriavaldkonnas. • Ennustus – veel täheldamata sündmuste ilmnemine teoorias sisalduvate seletuste ja printsiipide põhjal. • Seletus – nähtuste vaheliste suhete ja seoste esiletoomine, nende implitsiidse v eksplitsiidse põhjuse väljatoomine. • Juhatus – aitab uurijal valida analüüsiks andmeid, teha ökonoomselt andmete koondeid. jaan 2011 E-S Sarv 6
  • 7. ÕPPEKAVATEOORIA • on viis kirjeldamaks õppekavaliste lähenemisviiside, arengute ja toimete filosoofiat, seaduspärasusi ja sisemisi seoseid. • on nii õppekava ajalooline analüüs kui võimalus näha/mõista olemasolevt/koostatavat õppekava ja poliitilisi otsuseid. jaan 2011 E-S Sarv 7
  • 8. Õppekava-teooria allikaid Filosoofia Teooriad erinevatest valdkondadest – Muutuste-teooriad – Organisatsiooni-teooriad – Rühma käitumise teooriad – Kasvatus-, õppimisteooriad jne Mitte-peavoolu allikad: kunst, kirjandus, neo- Marksism fenomenoloogia, feminism, psühhoanalüüs, kriitiline teooria, alternatiivsed pedagoogilised süsteemid jne jaan 2011 E-S Sarv 8
  • 9. Õppekavateooriate baas • Teadusteooriad – loogiliselt seostatud seisukohad, misüldistavad ja seletavad üksikjuhtumeid • Filosoofilised vaated ja humanistlikud teooriad – eeldused/oletused ja uskumused, mis seletavad, “mis peaks olema”. jaan 2011 E-S Sarv 9
  • 10. Õppekava-teooriate koolkondade filosoofiad • Akadeemiline õpetlase-ideoloogia • Sotsiaalse tõhususe ideoloogia • Õppija-keskne ideoloogia • Sotsiaalse rekonstruktsiooni ideoloogia (Schiro) jaan 2011 E-S Sarv 10
  • 11. Bobbit’I curriculum 1918 James Anthony Whitson jaan 2011 E-S Sarv 11
  • 12. Tyler õppekava-küsimustest 1. Milliseid kasvatus/hariduseesmärke peab kool püüdma saavutada?
2. Milliste kasvatus/õpikogemusi saab pakkuda nende eesmärkide saavutamiseks?
3. Kuidas neid kogemusi efektiivselt korraldada?
 4. Kuidas saame otsustada, kas need eesmärgid on saavutatud?
 (Tyler 1949: 1) jaan 2011 E-S Sarv 12
  • 13. Taba jt - teooriad ja praktika Käitumuslikud eesmärgid (biheiviorism) – selged tulemused ja hinnatavus/mõõdetavus – Plaani, programmi suur tähtsus (st – plaan väljaspool õpikogemust), mille alusel otsustatakse ka õpetaja üle. Õpetaja = laborant, tehnoloog – Eesmärkide olemus – triviaalsete tulemuste loendid, osad terviku asemel, võimete “ostunimekiri” – Pedag tegelikkus õppetunnis – sageli industriaaltehnoloogia import – Mitteomaksvõetud tulemused ja ettenähtamatu (soovimatu?
) õppimine jaan 2011 E-S Sarv 13
  • 14. Neli peamist lähenemist õppekava teooriale ja rakendusele • Õppekava kui – edasiantava teadmise kogum/kehand – püüd saavutada teatavad tulemused õpilastes – produkt/toode – protsess – praktika, rakendus jaan 2011 E-S Sarv 14
  • 15. Neli õppekavakujundust mõjutavat vaadet/jõudu • Liberaalse vaatega haridusinimesed; • (Haridus/kasvatus)teadusliku vaatega inimesed; • Arengu-/inimkeskse vaatega inimesed • Sotsiaalsetele muutustele suunatud vaatega inimesed (Kliebart 1987, 2006). Õpetajate ja huvirühmade osalus... jaan 2011 E-S Sarv 15
  • 16. Tänapäevased õppekavad Spiraalne õppekava (Bruner jt) – korduvkogemus vastavalt õppija eale Konstruktivistlik lähenemine – parim õppimine läbi aktiivse kaasatuse, kogemise (aktiivõpe, avastusõpe, jm) Inimpilt, arengupilt Sotsiaalne aspekt Valmistumine toimetulekuks “määramatuses” Paindlikkus ja individualiseeritus (eriti koduõppes, alternatiiv-süsteemides, e- ja on-line-õppes ) jaan 2011 E-S Sarv 16
  • 17. Kasutades V Ruusi ja E Sarve ettekannet (EERA 2010, Helsingi) EESTI ÕPPEKAVADEST TEOREETILISES VÕTMES jaan 2011 E-S Sarv 17
  • 18. Ajaloolisi juuri Eesti haridusest mõeldes • 13. saj – Saksast ja Taanist - ristisõdijad; koolid kirikute ja kloostrite juures • 16. saj – reformatsiooni ideed • 17. saj – Rootsi Kuningriik; Tartu Ülikool 1632, kogudusekoolid, Forseliuse Seminar • 18. saj - Põhjasõda, Vene tsaari võim; Valgustatud absolutism, pietism • 19. saj keskelt – rahvuslik ärkamine, aktiivsed õpetjad, 1897. a loendus – 96,7% eestlasi oskas lugeda. • 1918 - sõltumatu riik – OMA KOOL
  • 19. Antiik – valgustusaeg – ja edasi … Meie praegunegi õppekava kannab endas valgustuse ideaale – unistusi kutsumusega õpetajast, teadmisjanulisest õpilasest ja tarkusest, mis võimaldab inimesel olla tema ise ja end maailmas teostada. Aga 20. saj lõpuks on selge • mõistuse piiratus • inimest ülendav paatos ei kehti kõigi puhul • tehnoloogiline progress võib olla hukatuslik jaan 2011 E-S Sarv 19
  • 20. 20/21 saj Viimaste kümnendite muutused kapitalismis – tarbimisühiskonna teke, – meelelahutustööstuse õitseng, – üleilmsete korporatsioonide ja suurpankade tohutu mõjuvõim, – heaoluriigi kriis. Riskiühiskond versus ... Jätkusuutlik/õppiv/teadmispõhine Hariduses ei nähta enam valguse allikat – seda on hakatud pidama riikide majandusliku konkurentsivõime tõstmise vahendiks jaan 2011 E-S Sarv 20
  • 21. 1990/2010 Majandusvabadusest jutlustav neoliberalism – - traditsioonilistele väärtustele (usk, perekond, isamaa, terve mõistus) rõhuv konservatism. Hariduses • efektiivsus, kvaliteet ja tõhusus, • juhtimistehnoloogiad – aruandlus, standardid, õpitulemuste sooritusindikaatorid, • vajaliku sagedusega katsed, testid ja eksamid, • konkurentsi ergutamine nii koolide sees jaan 2011 kui nende vahel (edetabelid). E-S Sarv 21
  • 22. RÕK 1996 • Alus – holistlik vaade: eesti kui demokraatlik, turumajanduslik infoühiskond; • Laiad sisuühikud – õpiväljad paralleelselt ainete ja kursustega • (üld)pädevuste mõiste sissetoomine (N. Chomsky) kui õpitulemuste alus • Läbivate teemade sissetoomine • Rõhuasetus isiksuse, ühiskonna, õppekava pidevale muutumisele ja arengule
  • 23. Eesti õppekava arengu trende • Rahvuslikult romantismilt autonoomse, toimetuleva isiksuse poole (süvastruktuurid) • Ettekirjutataud õppekavast õpetajate-õpilaste valikute, loova tegevuse ja R&D (uurimuslik- arenduslike) tegevuste poole • Summatiivselt (ülekaalukalt) kujundava hindamise poole • Nõrgalt määratletud õpitulemustelt tulemuspõhisele standardile • Kitsastelt õpiühikutelt laiadele • Aine-põhiselt õppekavalt õppekava läbivale lõimingule (cross-curriculum)
  • 24. Õppekava 2010 (1) • Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava • Rõhk väärtuskasvatusele, kodanikuharidusele, • Läbivate teemade avardumine ja täpsem läbitöötlus • Õppevaldkonnad kui õppekava organiseeriv alus • Kujundava hindamise rõhutamine • Õpiväljundite täpne määratlemine • loov- ja uurimistegevuse “õppekavastamine” • Õppija valikuvõimaluste avardamine • Kooli vastutus valikute võimaldamisel • Õppekava parem seesmine koordinatsioon (sh mõnede õppeainete ümbermõtestamine)
  • 25. Mida Eestist ? Spetsiifiline (kasvatus-koolitus-teadus-)ajalugu kultuuride lõikumisväljal: katoliku-õigeusu-protestantismi, Saksa- Vene-Põhjamaade-Anglo-Ameerika; 19/20 s ja 20/21 s rahvusromantiline J Käis, P Põld, H Liimets, Ruus jmt – keskustusõpe, õppimise individualiseerimine ja diferentseerimine, süvaõpe ja haruõpe, väärtused ja (üld-, valdkonna)pädevused, õppekavaülene ja läbiv lõiming, jne Hariduslik mitmekesisus (ped süsteemid ja õppekavad on kasinalt esindatud) 2010 a õppekava realiseerib ca 25-aastased sihid – sotsiaal- konstruktivistlik õppekava. jaan 2011 E-S Sarv 25
  • 26. Rikastusallikaid KUST SAADA MIDAGI UUT? - jaan 2011 E-S Sarv 26
  • 27. Innovatsiooni allikaid Teadmusloomelised koostegevused Teadmusloomelised koostegevused (tiimisõpe, mõttetalgud jm) (tiimisõpe, mõttetalgud jm) Hea kogemus – Hea kogemus – Sotsialiseerimine, Sotsialiseerimine, kollegilt, kollegilt, eksplitseerimine, eksplitseerimine, Teisest koolist Teisest koolist kombineerimine-abstraheerimine, kombineerimine-abstraheerimine, Teisest (pedag) kultuurist Teisest (pedag) kultuurist Omaksvõtt ––teadmusvälja avardamine Omaksvõtt teadmusvälja avardamine Reflektiivsed ja uurimuslikud tegevused Reflektiivsed ja uurimuslikud tegevused Eneseanalüüs, Eneseanalüüs, Õppiva organisatsiooni mudel Õppiva organisatsiooni mudel tegevus- ja osalusuuring, tegevus- ja osalusuuring, kooli kõigis lülides kooli kõigis lülides õpilaste uurimine … õpilaste uurimine … Reflektiivne, jagav-uuriv tiimisõpe Reflektiivne, jagav-uuriv tiimisõpe Rahvusvahelise teadus- ja kogemuskirjandus Rahvusvahelise teadus- ja kogemuskirjandus Mentaalsete mudelite arendamine Mentaalsete mudelite arendamine Isikliku meisterlikkuse arendamine Isikliku meisterlikkuse arendamine Ühisnägemuse kujndamine- Ühisnägemuse kujndamine- arendamine arendamine Süsteemimõtlemise arendamine Süsteemimõtlemise arendamine jaan 2011 E-S Sarv 27
  • 28. Õppimine ja teadmusringlus/teadmusloome – metatasandi metafoorid Teadmusringlus/-loome iga Õppimine iga subjekti/osaleja subjekti/osaleja tasandil tasandil • Vaikiv <=> väljendatud • Ühisnägemus teadmus • Isiklik meisterlikkus • Sotsialiseerimine - eksternaliseerimine/esitamin • Tiimis õppimine / uurimine e – kombineerimine - reflekteerimine, inernaliseerimine • Mentaalsed mudelid • Dialoog - seostamine ja • Süsteemimõtlemine kontseptualiseerimine – tegevusõppimine – Lokaalne - globaalne mõõde teadmusvälja(de) Minevik – praegu - tulevikus avardamine/konstrueerimine jaan 2011 E-S Sarv 28
  • 29. Subjektid – kes ? Inimtasand e mikrotasand Koosluse tasand Laps (formaalne-mitteformaalne, võrgustik…) Õpetaja ….. Pinginaabrid… ….. ….. jaan 2011 E-S Sarv 29
  • 30. Alternatiive tavapedagoogikale – Waldorfpedagoogika - Holistlik pedagoogika/õpe – Montessoripedagoogika - Aktiivõpe – Freinet’ metoodika - Story-Centered Curriculum – Käisi metoodika (sarnaneb Käisi – keskustusõppele) Seikluskasvatus – Kunstiteraapiad - ……. – Muusikateraapia - Amonašvili jt uuenduslaste – kogemus jne Draamateraapia – Visuaalkunstiteraapia – Ökokogukondade kogemus Euroopas jaan 2011 E-S Sarv 30
  • 31. Alternatiivmeetodite ühised nimetajad • Ühised nimetajad: – oma kogemus! – püüd luua keskkond õpilase avanemiseks, et tal tekiks HUVI! – teraapiad: inimene ise aitab end. – Inimene õpib ise, kui anda talle võimalus leida kõiges oma aspekt. • Me kõik oleme kõigile õpetajad. Vaja on osata märgata tarkust enda ümber jaan 2011 E-S Sarv 31
  • 32. Kollektiivse intelligentsuse faktor (Seeley 2010) … on seotud (korrelatsioonis) • rühma liikmete sotsiaalse tundlikkusega, • keskusteluvõime ühtlase jaotumisega ja • naiste osakaaluga rühmas. jaan 2011 E-S Sarv 32
  • 33. Õppekava ideed – uus teadmus ja otsused … Iga otsuseid tegev rühm peab koosnema indiviididest, kel on ühised huvid ja vastastikune lugupidamine ning juhi osa peab olema minimaalne. „Otsuseid tegevad rühmad, olgu inimese või mesilase omad, võivad olla nupukamad kui neis osalevad nupukaimad liikmed,” (Seeley). jaan 2011 E-S Sarv 33
  • 34. Viiteallikaid H. Kliebard (2004). The Struggle for the American Curriculum,1893- 1958, RoutledgeFalmer, New York Ruus, V-R. (2009). Õppekava on ühislooming ja –vastutus. - Väärtused ja väärtuskasvatus. Koost. M Sutrop, P Valk, K Velbaum. Tartu: TÜ eetikakeskus, 121 - 158. Ruus, V-R, Sarv, E-S. (2010). Curriculum Reform as a Challenge to Teacher Identity and Professionalism (the Estonian Case) EERA 2010, Helsinki, 25-27. August, NW 1 - Continuing Professional Development: Learning for Individuals, Leaders, and Organisations Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja koolist. Tallinn, TLÜ kirjastus. M. Schiro (2007) Curriculum Theory: Conflicting Vistions and Enduring Concerns. Sage Publications, Thousand Oaks, CA. Trahv, Kadri. (1997). Millest võiks mõelda, enne kui koostada oma kooli õppekava, oma ainekava. - Füüsika aineraamat. Toim. Henn Voolaid. jaan 2011 E-S Sarv 34 EV HM, Tallinn, 61 – 65.