4. Fragmentaarne meediakasutus
Noorte kodune keskkond on varustatud v辰ga mitmek端lgse (tr端ki)meediaga
noored neid enamasti ei loe paberil
[koju k辰ib] muidugi see Otep辰辰 Teataja. See k辰ib nagunii. Siis Postimees Mis seal veel oli, ma ei m辰leta. Noh neid on ikka p辰ris palju, ikka igasuguseid tuleb. Ma neid v辰ga ei loe. Ega mul aega v辰ga ei ole (naine, 17-aastane) (Velsker 2014)
6. Usaldus erinevate kanalite vastu eestlaste hulgas
Pigem usaldab
(% k探igi vastajate hulgas)
Pigem usaldab
(% v辰ljaande lugejate hulgas)
ETV
91
95
Postimees
82
91
TV3
76
81
Maaleht
74
95
Kanal 2
70
74
Eesti P辰evaleht
70
86
Vikerraadio
66
90
Eesti Ekspress
63
81
rip辰ev
52
79
BBC, CNN
51
88
htuleht
32
35
Allikas: T MeeMa 2011
7. V辰ljaannete profiilid (k探rgharidusega elanikkonna osakaal lugejate hulgas v探rreldes kogu elanikkonnaga)
Allikad: Vihalemm, Lauristin, K探uts 2012, TNS Emor 2012
8. li探pilased infost ja uudistest:
K探iki uudiseid ei j探ua j辰lgida, mist探ttu olen viimase aasta jooksul 端ha valivamaks muutunud (M 22)
Hetkel on minu jaoks uudiseks midagi sellist, mis toimub minu l辰hedal v探i minuga seotud inimestega (N 19)
Minu jaoks on uudis uus teave, mis mind huvitab ja m探jutab (N 21)
Uudis on informatsioon, mida avalikkus peab teadma (M 22)
Uudis on s端ndmus v探i otsus, mis tuleb ootamatult. M探ni uudis k辰ib 端hest k探rvast sisse ja teisest v辰lja, m探ned s旦旦bivad m辰llu kauaks. See oleneb suuresti teemast (N 22)
Sirp ma ei teadnud, et seal on nii huvitavad lood. Hakkan seda n端端d kindlasti rohkem lugema. (N19)
Juba oma eriala p辰rast pean teadma, mis maailmas toimub. (M19)
10. Tr端kitud ajaleht kujuneb kvaliteetseks ilma ja elu-olu anal端端simise meediumiks.
Tr端kitud massiajalehe aeg on m旦旦das.
Ajalehtede p辰ralt ei ole ainult ajalugu on ka tulevik!