2. SD faas 2. 4 Evalvatsioon 1.Vajaduste anal端端s 2.ppesisu m辰辰ratlemine 3.Strateegia ja taktika 4.Evalvat-sioon Anal端端si probleemi Anal端端si sihtr端hma Anal端端si ja j辰rjesta tegevused M辰辰ratle tegevusi toetavad teadmised Kavanda 探petamise ja korralduse strateegia Koosta 探ppe-materjalid Hinda 探petamise tulemus-likkust
3. Mida tuleks teil evalueerida? Kontseptuaalsete tegumite e. baasteadmiste rakendamine ( tean mida ) saavutamise kriteeriumid ja hindamine P rotseduurilis te tegum ite e. kindlas j辰rjekorras sooritatavate tegevuste ( tean kuidas ) saavutamise kriteeriumid ja hindamine
4. Evalueerimise ajalugu Viimasel paaril sajandil on loodud erinevaid evalueerimise tehnikaid. Oma raamatus F our generations in education (Guba & Lincoln, 1989) identifitseerivad autorid neli olulist suundumust: i) m探探tmistele (nt. IQ, hinded ja normid) suunatud evalveerimine ( measurement oriented ) ii) eesm辰rkide saavutamisele (saavutamise kriteeriumid) suunatud evalveerimine ( objectives based ) , iii) otsuse tegemisele suunatud evalveerimine ( judgement oriented ) iv) konstruktivistlik evalveerimine ( responsive constructivist approach to evaluation ) .
5. Mida evalveeritakse: indiviidid Kas k探ikidel t旦旦listel on samasugune IQ? Niisugune evalveerimine on aluseks indiviidide v探rdlemisele kes mahub normi piiresse ja kes mitte K探ik t旦旦lised peavad teadma ja oskama, j辰rgmisi asju. (saavutamise kriteerium) Seda, kes on hea t旦旦line ja kes mitte, saab otsustada vaid erinevate t旦旦liste perspektiivist Minu oskuste ja teadmiste portfoolio t辰ieneb pidevalt
6. I. M探探tmisele orienteeritud normip探hine evalveerimine Sai alguse umbes 1800. a. kui paljudes riikides seati valitsuse poolt avalike koolide v辰liseks hindamiseks teatud kriteeriumid . Hariduse evalveerimine sai alguse traditsioonilistest 探pitulemuste testidest . M探探tmisele orienteeritud hindamine, mis sisaldab indiviidide s探elumist intelligentsuse ja tulemustestide alusel, kestis orienteeruvalt 1900-1950 ja j辰tkub t辰nap辰evalgi. M探探tmistulemuste alusel hindamine keskendub indiviidide erinevustele, mille alusel indiviide v探rreldakse mingi normi alusel (端letas normi v探i mitte) ja tehakse otsuseid nende kohta (k探lblik/k探lbmatu)
7. IQ testid ja hindamisskaalad A "suurep辰rane" omandatud 91100%; B "v辰ga hea omandatud 8190%; C "hea" omandatud 7180%; D "rahuldav omandatud 6170%; E "kasin" omandatud 5160%; F "puudulik" omandatud 050%. Normipiirid saab leida normaaljaotusk探vera abil, mis ennustab, palju peaks teatud hinnetega lapsi olema
8. Raschi mudel Raschi mudel: kas m探ned testik端simused on testitavatele subjektidele liiga lihtsad v探i liiga rasked? http:// www.winsteps.com/ministep.htm
9. Pilte esimestest IQ testidest Mis sobib pildil olevasse ruutu? IQ-testid online http://iqtests.fabiand.net/instructions.php?test=1
10. II.Kirjeldusep探hine, kriteeriumile orienteeritud (tegumid) evalveerimine J辰rgmine evalveerimise p探lvkond 1940-50ndatel sai alguse 探ppekavaarendusest, kus m辰辰ratleti teatud teadmiste ja oskuste kriteeriumid ning nende m探探tmise viisid. Vt. 探ppekavas s探nastatud oskused ja p辰devused https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787 Leidke, kuidas s探nastatakse kriteerium! Loe siit! Kirjeldusep探hine, kriteeriumitel tuginev evalveerimine on j辰tkuvalt enim kasutatav nt. indiviidide saavutuste hindamisel, programmide ja projektide evalveerimisel. Evalveerimise eesm辰rk on leida erinevused oodatud kriteeriumi ja saavutatud tulemuste vahel (nn. discrepancy analysis )
12. Infootsimise oskused K端simuste esitamine Suudab iseseisvalt p辰rast teemaga tutvumist t探statada probleemi, milleks infot otsida Suudab juhendaja abiga formuleerida teema kohta k端simusi ja keskenduda probleemile Toetub k端simuste ja probleemide p端stitamisel t辰iskasvanu abile Planeerimine Suudab iseseisvalt leida sobivaid k探rgekvaliteedilisi infoallikaid Valib infot selektiivselt, sisu on k探ikuva kvaliteediga Liigub 端helt infoallikalt teisele, suutmata otsustada, millest v探iks olla abi Info kogumine Suudab iseseisvalt infop辰ringuid esitada ja infot sorteerida saadud vastuste olulisuse alusel Kogub infot m探ningal m辰辰ral organiseeritult Ei suuda olulist infot leida
13. Infootsimise oskused Info sorteerimine Struktureerib leitud info loogiliselt Struktureerib infot osaliselt J辰tab saadud info algsesse formaati seda sorteerimata S端nteesimine Loob leitud info alusel originaalse lahenduse Reorganiseerib ja kombineerib teiste poolt pakutud strateegiaid Esitab teiste poolt leitud lahendusi Hindamine Kontrollib oma lahendeid et n辰ha kas toetav info on piisav Otsib juurde puuduvat informatsiooni Ei m探tle lahenduse 端le j辰rele ega hinda infot Virtual training site of searches: http:// www.vts.rdn.ac.uk /
14. Mida evalveeritake: projektid Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja m探ju anal端端s p端stitatud eesm辰rgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste p探hjal 探ppida, mis 探nnestus ja mis mitte ; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida , kas t辰ideti projekti 端ldised ja otsesed eesm辰rgid; tagada dokumenteeritud materjal; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest l辰htub uue projektits端kli algus. Reeglina peab hinnangu andma s探ltumatu osapool, saab teha ka oma vajaduste jaoks sisehindamist Hindamise l tuvastatakse 端ldised ja otsesed eesm辰rgid ja saavutamise indikaatorid
15. Neljan辰dalase interaktiivse projekt探ppe raames rakendatakse vaheldumisi nii tavap辰rast 探petamismetoodikat kui ka projekt探ppe metoodikat, kus l辰bi praktiliste tegevuste arendatakse 探pilaste ainealaseid teadmisi ja sotsiaalseid oskuseid. Projekt探ppe k辰igus toimuvad mitmed loengud, praktilised tegevused, seminarid, 探ppek辰igud, individuaalsed t旦旦d, ettekanded, kaitsmised, r端hmat旦旦d ja muud teemakohased 端ritused. Projekti m etoodika kirjeldus Keemia-, bioloogia- ja keskkonnaalased teadmised on suurenenud l辰bi teooriaga tutvumise ja praktiliste t旦旦de ning nende teadmiste p探hjal on kujunenud terviklik arusaam antud probleemi olemasolust ja olemusest. Arenenud on sotsiaalsed oskused (suuline ja kirjalik enesev辰ljendus, info leidmise oskus, organisatoorsed oskused). Oodatavad tulemused Bioloogia- , keemia-, keskkonnaalaste teadmiste t探stmine ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Projekti o tsesed eesm辰rgid: Karastusjookidealase teadlikkuse t探stmine 9. klassi 探pilaste seas. Projekti k audsed eesm辰rgid: Joogem terviseks! http://lepo.it.da.ut.ee/~kpata/projektope/ Arle Puusepp, Aive Taur, Heli-Anneli Pentj辰rv, Age Streng Projekti nimetus
17. Karastusjookide liigne ja m探tlematu tarbimine V辰hesed keskkonna- alased teadmised V辰hesed keemia- alased teadmised V辰hesed bioloogia- alased teadmised V辰hesed sotsiaalsed oskused J辰辰tmete hulga suurenemine looduses V辰hesed teadmised pH-st, oskamatus siduda igap辰eva eluga V辰hesed teadmised lahustest ja lahustuvusest Ei tea seedeelundkonna talitluse ise辰rasusi Ei tea immuuns端steemi talitluse ise辰rasusi Halb suuline enesev辰ljendus Halb kirjalik enesev辰ljendus V辰hesed kogemused info otsimisel ja olulise eristamisest ebaolulisest V辰辰rk辰itumine kesk- konna suhtes On halb eeskuju Ei m探tle oma tegude tagaj辰rgedele Ei oska m辰辰rata pH-d Ei oska anal端端sida vaatlustulemusi ja teha j辰reldusi Ei tea tarbitava m探ju seedeelundkonnale Ei tea tarbitava m探ju hammastele V辰hesed reporteri t旦旦 oskused V辰hesed kogemused plakatite koostamisel Ei julge suuliselt v辰ljendada Ei julge esineda Suhtlusbarj辰辰rid Ei julge oma arvamust v辰lja 旦elda ja kaitsta oma seisukohti V辰hesed oskused koostada katse- plaani ja teha j辰reldusi Ei oska ettekandeid korrektselt vormistada Ei tea E-ainete ja vitamiinide m探ju
18. Karastusjookide alase teadlikkuse t探stmine Keskkonnalaste teadmiste t探stmine Keemialaste teadmiste t探stmine Bioloogiaalaste teadmiste t探stmine Sotsiaalsete oskuste arendamine J辰辰tmete hulga v辰henemine looduses pH m探iste teadmine ja oskus siduda seda igap辰eva eluga Teadmised lahustest ja lahustuvusest Teavad seedeelundkonna talitluse ise辰rasusi Teavad immuuns端steemi talitluse ise辰rasusi Hea suuline enesev辰ljendus Hea kirjalik enesev辰ljendus Oskavad leida infot, eristada olulist ebaolulisest Keskkonda s辰辰stev k辰itumine Positiivne eeskuju ka teistele M探tlevad oma k辰itumise tagaj辰rgedele Oskavad m辰辰rata pH-d Oskavad anal端端sida vaatlustulemusi ja teha j辰reldusi Teavad karastusjookide m探ju seedeelundkonnale Teavad tarbitava m探ju hammastele Reporteri t旦旦 oskused Oskavad koostada plakateid Oskavad end suuliselt v辰ljendada Julgevad esineda Suhtlusbarj辰辰rid on 端letatud Julgevad oma arvamust v辰lja 旦elda ja kaitsta oma seisukohti Oskavad koostada katseplaani ja teha j辰reldusi Oskavad vormistada ettekandeid E-ainete ja vitamiinide m探ju
19. Ettekanded, tunnikontrollid, plakatid. Korrektne suuline ja kirjalik enesev辰ljendusoskus. On arenenud 探pilaste sotsiaalsed oskused (suuline ja kirjalik enesev辰ljendusoskus, info hankimine ja selle anal端端s). Tulemused Ettekannete, plakatite jms hindamine. pilased suhtlevad vabalt. Julgevad arvamust avaldada, oskavad end ka nii kirjalikult kui suuliselt v辰ljendada. Sotsiaalsete oskuste arendamine. Otsene eesm辰rk Kontrolli meetodid Saavutamise indikaatorid Kirjeldus
20. Projekti hindamise kriteeriumid Asjakohasus - projekti eesm辰rkide vastavus lahendatavale probleemile ja kasusaajate vajadustele ning sobivus projekti sotsiaalse, majandusliku, f端端silise ja poliitilise keskkonnaga. lesehitus - projekti loogilisus; eesm辰rkide, v辰ljundite, tegevuste ja sisendite omavahelised seosed ning projekti kavandamise protsessi s端steemsus. Efektiivsus - v探rreldakse kasutatud sisendeid ja ressursse saavutatud tulemustega. Samuti uuritakse tulemuste saavutamise kiirust ja juhtimise efektiivsust. Tulemuslikkus - projekti v辰ljundite panuse olulisus otseste eesm辰rkide saavutamisel. Hinnatakse ka eelduste ja riskide realiseerumist ja m探ju projekti tulemustele. M探ju - projekti m探ju laiemale keskkonnale ning selle panus 端ldiste eesm辰rkide saavutamisele. J辰tkusuutlikkus - projektist s端ndinud kasu kestvus, projekti sotsiaal-kultuuriline ja tehnoloogiline j辰tkusuutlikkus, keskkonnas辰辰stlikkus ja institutsionaalse v探imekuse kasv.
21. Mida evalveeritakse: programmid Millistest standarditest l辰htutakse: Utility: kasu Feasibility: teostatavus, elluviimise v探imalikkus Propriety: kohasus, sobivus Accuracy: t辰psus Merit (i.e., quality) : v辰辰rtus e. kvaliteet Worth (i.e., cost-effectiveness) : v辰辰rtus (hind) S ignificance (i.e., importance) : olulisus kellele? Programm kui tegevus v探i objekt
22. Tyler, 1949 Eesm辰rkidele orienteeritud evalveerimiskolmnurk ppekava arenduse aluseks on hariduslike eesm辰rkide m辰辰ratlemine kolmnurga tipus (kuidas 探pilased peaksid k辰ituma). Kolmnurga vasakpoolne tipp t辰histab 探petamispraktikate disainimist ja organiseerimist , mis peaks kaasa aitama eesm辰rkide saavutamisele. Kolmnurga parempoolne tipp t辰histab selle kindlakstegemist, kas hariduslikud eesm辰rgid saavutati programmi evalveerimist tema eesm辰rkide suhtes (kuidas 探pilaste k辰itumine muutus). Biheivioristlik musta kasti 探ppimine
23. Donald Kirkpatrick 19 59 Neli evalveerimise sammu Evalveerimise 4 sammu on vajalikud eelk探ige piiratud eelarve tingimustes, kusjuures iga samm loob aluse j辰rgmiseks evalveerimistegevuseks: pilase reaktsioon mida nad m探tlesid ja tundsid 探ppimise k辰igus ppimine 探pilaste teadmiste ja p辰devuste kasv 悪辰庄岳顎馨庄稼艶 探pilaste k辰itumise muutus ja p辰devuste kujunemine 探ppimise k辰igus Tulemused 端ldine m探ju 探ppija edukusele ning toimetulekule keskkonnas
24. Reaktsioon Mida 探ppija tundis meetodi rakendamise k辰igus Kas 探ppijatele meeldis ja nad nautisid 探ppimist? Kas 探pitav oli neile relevantne? Kas 探ppija aega kasutati otstarbekalt? Kas 探ppijale meeldisid meetodi elemendid? Vahendid: Vaatlus, intervjuud, k端simustikud Kiire ja odav!
25. Tegevusest osav探tjad peavad kirjutama jutumullidesse oma reaktsioonid seoses sellega, mida tuleks tegevuse k辰igus evalveerida ja mida Snoopy sellest arvab.
26. ppimine ppija teadmiste kasv enne ja p辰rast Kas 探ppijad 探ppisid seda, mida plaaniti? Kas 探petaja n辰gi 探ppimise k辰igus seda, mida oodati Milline on 探ppijate areng ja kas see on toimunud soovitud suunas? Vahendid: k端simustik, vaatlus v探i intervjuu V 探imaldab kvantitatiivselt hinnata, v辰hem rakendatav komplekssete p辰devuste evalveerimisel Saab automatiseerida: eFormular http://www.eformular.com/avaleht_eformular.php3
27. 悪辰庄岳顎馨庄稼艶 teadmiste ja p辰devuste rakendamine Kas 探ppijad rakendavad teadmisi ja p辰devusi, mida 探piti? Kas 探ppijate tegevuses on m辰rgata muutusi Kas 探ppijad on teadlikud oma k辰itumise muutusest? Vahendid: vaatlus ja intervjuu K辰itumise muutuse hindamine on pikaajaline ning hinnangud on kvalitatiivsed K端simustik ei ole objektiivne: mida teeksin/mida teen
28. III.Otsusele suunatud evalveerimine 1960ndatest aastatest kerkis esile uus evalveerimise traditsioon, milles t探statati k端simus kas projekti/programmi/探pitegevuse kriteeriumid on vastavuses kasutajate 探ppimisprotsessiga (sobivad) ning v辰辰rtuslikud nende jaoks. Seoses otsuste tegemisega sai alguse sotsiaalsete ja poliitiliste normidega arvestamine evalveerimises ning evalveerimise rakendamine strateegilises planeerimises Sotsiaalteaduslikud meetodid mida evalveerimisel hakati rakendama aitasid koguda infot p探hjendatud otsuste tegemiseks kas projekti j辰tkata, kuidas programmi parandada
29. See hindamismudel huvitus kolmest 探piprogrammi komponendist: oodatavatest tulemustest , 探piprotsessist ja saadud tulemustest ( inputs, processes, and outcomes or product ( IPO )) . V探imaldas hindajatel esitada k端simusi 探piprogrammi enda kohta ja tegeleda ootamatute tulemustega ning 探piprogrammi parandada . Kognitivistlik aju kui arvuti metafoor J辰lle l辰辰gib
30. CIPP mudel N辰ide kaasaegsest otsuste tegemisele suunatud evalueerimisest on CIPP mudel CIPP on ingliskeelne akron端端m nelja t端端pi evalueerimisele, mida mudel sisaldab: konteksti evalueerimine (context), sisendite evalueerimine (input), protsessi evalueerimine (process) ja tulemi e. v辰ljundite evalueerimine (product). Konteksti evalueerimisel keskendutakse teatud hariduslikus kontekstis probleemide ja vajaduste v辰ljaselgitamisele Sisendite evalueerimisega seonduvad otsused ressursside ja strateegiate kohta, mida on vaja programmi eesm辰rkide ja kriteeriumite saavutamiseks Protsessi evalueerimisel toimub andmete kogumine programmi t旦旦tamisel , Tulemi evalueerimisel m辰辰ratletakse, kas programm t辰itis oma eesm辰rke ja kuidas
33. Formatiivne hindamine Formatiivne hindamine viiakse tavaliselt l辰bi programmi tegijate poolt t旦旦 k辰igus st kontrollitakse, kas valmisolevad moodulid on 探iged ja t旦旦tavad. Fookuses on protsess! 3 astmeline: 1 hindaja 1 探ppija V辰ike grupp 6-8 探ppijat (siin faasis peaks olema 探ppijad 探iges vanusegrupis, et saada objektiivset tagasisidet) Kogu klass see hindamise faas s探ltub tugevalt arendaja kvalitatiivsetest meetoditest, n辰iteks intervjuudest ja vaatlustest.
34. Summatiivne hindamine Summatiivne hindamine kontrollib programmi kui terviku t旦旦d. N: kas 探ppijad ikka 探ppisid seda, mida nad pidid 探ppima? Summatiivse hindamise abil on v探imalik hinnata programmi headust ja konkurentsiv探imet st v探rrelda teiste programmidega.
35. I-III: Positivistlik e. loodusteaduslik l辰henemine evalveerimisele Esimese kolme evalveerimise suuna l辰henemisviis on positivistlik seda iseloomustab Guba and Lincoln i arvates uskumine objektiivsetesse normidesse ja kriteeriumitesse, mida saab m探探ta, samas eiratakse n辰htuste komplekssust Evalveerimisele l辰henetakse nn. loodusteaduslike meetoditega uurija-evalveerija viib kontrollitud keskkonnas l辰bi eksperimendi enda poolt valitud tingimuste kohaselt, et oma h端poteese kontrollida Uurija seab end uuritavatest v辰ljapoole Evalveerija l辰htub v辰itest, et iga tulevast etappi programmi (nt. 探ppimise) tegevuses saab eelnevate etappide p探hjal (nt. eelnevad tulemused) ette ennustada
36. IV: Post-positivistlik e. interpreteeriv/fenomenoloogiline l辰henemine evalveerimisele Evalveerimise kaasaegne l辰henemisviis esindab nn. evalveerimise neljandat generatsiooni Selles r探hutatakse subjektiivsust ja reaalsuste paljusust, mis on k探ik v探rdv辰辰rsed ja loovad evalveerimisele spetsiifilise konteksti See evalveerimismudel eeldab, et on olemas mitmed alternatiivsed l辰henemisviisid programmile , mida evalveeritakse ning evalveerija peab kirjeldama k探iki neid erinevaid l辰henemisnurki, et saada programmist 端levaadet ning seda hinnata
37. Reageeriv, tundlik ( responsive ) evalueerimine Oma raamatus Effective evaluation identifitseerivad Egon Guba and Yvonna Lincoln reageeriva evalueerimise neli olulist etappi: (1) osapoolte ( stakeholder ) v辰ljaselgitamine (2) oluliste teemade ja probleemide v辰ljaselgitamine osapooltega tehtavate intervjuude kaudu , (3) osapoolte poolt m辰辰ratletud probleemide, teemade kohta nende v辰辰rtushinnangust l辰htuva info kogumine (4) tulemustest 端levaate andmine osapooltele arusaadavas formaadis, tehes kogutud info p探hjal vajalikke soovitusi erinevatele osapooltele
38. Enesehindamine: portfooliod Educause : ePortfoolio on autentsete erinevate t探endite (materjalide) kollektsioon , mis on koostatud suurema materjalide baasi p探hjal, n辰itamaks , mida inimene v探i organisatsioon on aja jooksul 探ppinud Vabatarkvara: http:// elgg.net , http:// osportfolio.org V探imaldab ise探ppimise teel saadud kogemuse legitimeerida portfoolio kui 探ppimise lugu Lubab p rofessionaalse t arengu t planeeri da ja m探testada Paulson & Paulson (1994) liigitavad: Positivistlik evalveerimine valik tehakse olemasolevast vastavalt v辰ljaspoolt seatud tingimustele, n辰itamaks end parimast k端ljest Konstruktivistlik evalveerimine valikud tehakse 探ppijale enesele olulistest materjalidest
39. Refleksiivne portfoolio Barrett (2004) toob v辰lja kolm k端simust: 1. WHAT? mida ma olen 探ppinud ja oma 探ppimise n辰itamiseks kogunud (minevik); 2. SO WHAT? - ja mis siis ? mida n端端d sellega peale hakata, kuidas kogutud elemendid peegeldavad minu 探ppimist (olevik); 3. NOW WHAT? - kuhu edasi ? kuhu soovin areneda edasi (tulevik). Portfoolio abil enesehindamine http://go.hrw.com/resources/go_ss/teacher99/toolkit/TOOLKT20.pdf Portfooliode v辰lisel (探petajapoolsel) hindamisel kasutatakse hindamismaatrikseid http://www.uwstout.edu/soe/profdev/eportfoliorubric.html Otsustage, millist evalveerimise traditsiooni j辰rgivad m探lemad portfooliote hindamismudelid!
40. Enesehindamine r端hmat旦旦s Milline oli sinu huvi projektis kaasa l端端a (sisemine ja v辰line motivatsioon)? Kui vastutustundlikult oled oma 端lesandeid t辰itnud? Kuidas hindad oma osa projekti 探nnestumisel? Kuidas hindad oma oskusi projektiga seotud erinevate rollide t辰itmisel? Millistes projektiga seotud tegevustes arenesid edasi? Millised projektiga seotud tegevused olid sulle liiga rasked? Milline on sinu k探ige suurem saavutus projekti k辰igus, mille 端le oled uhke? Milline on sinu r端hma k探ige suurem saavutus, mida hindad teistest enam?
41. Enesehindamine r端hmat旦旦s Hinda allolevaid v辰iteid j辰rgmise skaala alusel: 4 - alati, 3 - sageli, 2 - m探nikord, 1 - mitte kunagi, 0 - ei oska 旦elda. Kas vajasid teiste abi oma m探tete esitamisel? Kas hoidsid enda teada ideid, tundmusi, m探tteid ja reaktsioone, mis Sul grupit旦旦 k辰igus tekkisid? . Kas Sinust saadi aru? . Kas oled v辰sinud ja t端dinud? Kas p端端dsid juhtimist enda k辰tte haarata? . Kas toetasid teisi nende m探tete avaldamisel? . Kas riskisid vastu vaielda v探i m探nd t辰iesti uut ideed esitada? . Kas oled rahul grupit旦旦 tulemustega? . Kas Sinu panus tulemuse saavutamiseks oli m辰rkimisv辰辰rne? Kas vastutad saadud tulemuste eest? . Kirjuta 端ks omaduss探na, mis iseloomustaks atmosf辰辰ri r端hmat旦旦 valmimisel. ...
42. R端hmahindamine Hindamiskriteeriumid v探ib luua koost旦旦s 探pilastega. Hindamiskriteeriumid peavad olema selged enne tegevuse algust. N辰iteks: pilaste vastutus tegevuse 探nnestumise eest Vajalike strateegiate rakendamine histegevus kaaslastega: avatus, kompromissivalmidus, koost旦旦
45. Vaatlus (videosalvestis, logifail) Vaatluskava : Protsessi erinevate etappide kirjeldamine vaatluskavast ja olulistest k端simustest l辰htuvalt annab 端levaate, mis toimub protsessi k辰igus, palju kulub aega jne. Vaatlusprotokoll : konkreetsete tegurite j辰lgimine teatud ajaintervalli kasutades (1 min, 5 min) v探imaldab leida protsessi d端naamikat, m辰辰ratleda olulisi tegureid VEAD: subjektiivsuse v辰ltimine, vaatleja neutraalsus
46. Poolstruktureeritud intervjuu Uurija esitab avatud k端simusi (laseb pildi/katse p探hjal seletada) Uurija ei oota 端hest vastust, vaid uuritavate erinevaid arvamusi K端simuste esitusviis ja j辰rjekord v探ib muutuda erinevate intervjueeritavatega K端simusi esitatakse loomulikus olukorras ja p端端takse saavutada usalduslik suhe
47. RHMAINTERVJUU (salvestise v辰ljakirjutus): Juhendaja: Kas j探udes ekspertr端hmadesse olid juba tuutori poolsed k端simused ees, v探i te pidite neid ootama? petajad: Pidime ootama. Juhendaja: Kas see segas? petajad: tunnis on vaja kiiremini. Meil oli vestluses l探bus meeleolu, siis ei seganud, aga klassis peaks minema kiiremini. Lastel on ka jututoa kogemus olemas. Juhendaja: Kui palju teid aitas tuutori poolne tegevus ja kui palju kohapealsed juhendajad? petajad: Juhendasid rohkem, see s探ltus sellest kuiv探rd saamatu oli arvuti taga istuja. Juhendaja: Kas see juhendamine oli tehniline v探i sisuline. petajad: Tehniline Juhendaja: Kui palju oli abi sellest, et enne oli v探imalik keskkonnaga tutvuda? petajad: Instruktsioonist oli palju kasu, muidu ei oleks 端ldse midagi osanud. Juhendaja: Kas juhend j辰i ebapiisavaks, oli ebat辰pne? petajad: V探iks olla p探hjalikum, liiga 端lds探naline. Olenes 探petajate arvutikasutusoskusest, kellel olid paremad oskused, selle jaoks oli juhend piisav
48. Intervjuu (essee, jutustuse) vastuste kategoriseerimine Uurija loeb l辰bi k探ik intervjuu vastused ja leiab v探imalikud kategooriad . Uurija loeb uuesti l辰bi vastused ja liigitab iga vastaja vastuse kategooriate alla (kas arvuliselt v探i variatsioonidena). N辰it: Positiivsed k端ljed olid: huvi t探us (7 inimest N辰it. Eriti sobib poistele. Tegemist on arvutite ja aine sidumisega, mis t探stab kindlasti huvi). v探rdne osalemisv探imalus (2), osalejate aktiivsus (14)2 Vastuste kategooriate abil v探ib iseloomustada ka vastajaid Iga vastus peab sobima ainult 端hte kategooriasse , vastasel korral tuleb kategooriaid korrigeerida.
49. Kvalitatiivsetest andmetest kvantitatiivsete andmete saamine Vajalik andmete t旦旦tlemiseks statistiliste meetoditega Uurija loob anal端端simiseks sobivad kategooriad kas teooriast l辰htuvalt v探i andmete l辰bivaatuse p探hjal Igale kategooriale antakse nimi ja numbriline v辰辰rtus N辰it. Info kasutamine 1 ei kasuta, 2 kasutab Bloomi m探tlemistasandite taksonoomia kategooriad: 1 teadmised 2 arusaamine 3 rakendamine 4 anal端端s 5 s端ntees 6 hindamine Milliseid k端simusi esitab 探petaja klassis? N辰it. Kes on suurim imetaja? (1), Kuidas on fotos端ntees seotud valgusega?(3), Mis v探ib juhtuda, kui globaalne soojenemine j辰tkub?(5)
50. Kategoriseerimine protsessi etappide alusel Uurija l辰htub vastuste kategoriseerimisel mudelist (n辰it. probleemi lahendamise etapid) Uurija loeb l辰bi vastuse ja leiab, millised protsessi etapid vastaja l辰bis . P辰rast k探ikide vastuste l辰bivaatamist leiab uurija erineva oskuste tasemega 探pilaste r端hmad v探i olulised puudused lahendusprotsessi 探petamises N辰it: I. Probleemi leidmine II. Probleemi t辰psem m辰辰ratlemine III. Anal端端simine IV. Lahendusstrateegia leidmine V. Lahendusstrateegia rakendamine VI. Tulemuse hindamine
