ºÝºÝߣ

ºÝºÝߣShare a Scribd company logo

Finantsstabiilsuse Ãœlevaade 2022/2

•
•
Eesti Pank
Eesti Pank

Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris. Pressikonverentsil saab teada: kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.

1 of 25
Download to read offline
Finantsstabiilsuse Ãœlevaade 16. november 2022
MAJANDUSAKTIIVSUSE KAHANEMINE AASTA TEISES POOLES VÄHENDAB ETTEVÕTETE TULUSID 2 Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 SKP ettevõtete hoiused kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu) SKP, ettevõtete kasumi ja hoiuste aastakasv
KAHANEV NÕUDLUS, KIIRE HINNAKASV JA SUURENEVAD LAENUTEENINDUSKULUD SEAVAD MAKSEVÕIME OHTU 3 -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga reaalkasv Keskmise palga reaalkasv, majapidamiste hoiuste kasv ning töötus Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
INTRESSIMÄÄRADE TÕUS ON KIIRESTI SUURENDAMAS LAENUMAKSEID 4 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 i+1pp i+2pp i+3pp i+4pp i+5pp ettevõtted majapidamised Erasektori intressikoormus*: tegelik ja hinnang erinevate intressimäära tasemete korral hinnang Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. * Intressikoormus on arvutatud kui intressikulude ja kasutada oleva tulu (majapidamised) ning segatulu ja tegevuse ülejäägi (SKP arvestusest, ettevõtted) suhtarv.
INTRESSIMÄÄRADE TÕUS SUURENDAB PANKADE PUHASINTRESSITULU JA KASUMLIKKUST 5 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% i (II kv 2022) i+1pp i+2pp i+3pp i+4pp i+5pp intressitulu/intressiteenivad varad intressikulu/intressikandvad kohustused puhasintressimarginaal Puhasintressimarginaal* 2022. aasta II kvartali seisuga tegelik ja arvestuslik erinevate intressimäära tasemete juures Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. * Puhasintressimarginaal on puhasintressitulu ja intressiteenivate varade suhtarv.
EESTI PANGA SEPTEMBRIPROGNOOSIL PÕHINEVA STSENAARIUMI KORRAL SUURENEVAD VIIVISLAENUD PRAEGUSELT 0,2%LT JÄRGMISEL AASTAL 1%NI 6 Allikas: Eesti Pank. Geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu on määramatus lähiaja majandusarengu osas varasemast suurem 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% ettevõtete laenud eluasemelaenud tarbimislaenud viivislaenud 30.09.2022 seisuga EP septembriprognoosi põhistsenaarium Euribor 3% Euribor 5% eelmine finantskriis Võimalik viivislaenude osakaal laenuportfellist
PANKADE KAPITALISEERITUS ON TUGEV, MISTÕTTU SAADAKSE LAENUKAHJUMITEGA VAJADUSEL HAKKAMA 7 Allikas: Eesti Pank. 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% kapital laenukahjumid kapital laenukahjumid kapital laenukahjumid kõik pangad süsteemselt olulised pangad väikepangad % riskiga kaalutud varadest miinimumnõue makro- ja mikrojärelevalvelised nõuded vabatahtlik puhver Pangandussektori kapitaliseeritus ja võimalikud laenukahjumid
MÕNED PANGAD EMITEERIVAD LISAKS HOIUSTE KAASAMISELE RAHVUSVAHELISTEL KAPITALITURGUDEL VÕLAKIRJASID 8 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% 200% 0 5 10 15 20 25 30 35 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 miljardites eurodes emiteeritud võlakirjad pankadelt kaasatud vahendid mitteresidentide hoiused residentide hoiused laenude-hoiuste suhtarv (parem telg) Pankade kohustuste struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv Allikas: Eesti Pank.
INVESTORID HINNASTAVAD RISKE KÕRGEMALT JA SEE PEEGELDUB VÕLAKIRJADE INTRESSIMÄÄRADES 9 Allikad: Bloomberg, Eesti, Panga arvutused. -1,0% 0,0% 1,0% 2,0% 3,0% 4,0% 01.2022 04.2022 07.2022 10.2022 intressimäära vahe Saksa riigivõlakirjaga turu intressimäär LHV ja Luminori eurodes pandivõlakirjade turuintressimäärad Märkus. 2025. aastal aeguvad võlakirjad. Andmed seisuga 09.11.2022.
VÄLISINVESTORID NÄEVAD SIINSEID RISKE SUUREMANA EESTI GEOGRAAFILISE LÄHEDUSE TÕTTU SÕJAPIIRKONNALE 10 Allikas: Bloomberg. -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 01.2022 04.2022 07.2022 10.2022 Kreeka Leedu Eesti 07/10/2032 Eesti 06/10/2030 Portugal Saksamaa Pikaajaliste riigivõlakirjade turuintressimäärad Andmed seisuga 11.11.2022.
KAUDSELT ON RAHA- JA KAPITALITURGUDEGA SEOTUD RISKIDELE AVATUD KA ROOTSI PANKADE TÜTARPANGAD 11 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000 4 500 5 000 pankadevahelised kohustused hoiused pandikirjad muud võlakirjad miljardites Rootsi kroonides 2019 I kv 2020 I kv 2021 I kv 2022 I kv Rootsi suurimate pankade peamised rahastusallikad Allikas: Riksbank.
ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE PANGALAENUDE KASV ON SEL AASTAL KIIRENENUD 12 -30% -20% -10% 0% 10% 20% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 laenuportfell kokku ettevõtete pikaajalised laenud ettevõtete lühiajalised laenud eluasemelaenud muud majapidamiste laenud Pankade laenuportfelli aastakasv laenusegmentide lõikes Allikas: Eesti Pank.
ETTEVÕTETE LAENUDE KASVU ANDIS PEAMISE PANUSE KINNISVARASEKTOR 13 -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 põllumajandus tööstus kinnisvara ja ehitus kaubandus muud sektorid Ettevõtetele antud laenude jäägi aastakasv Allikas: Eesti Pank. Kinnisvara- ja ehitussektori laenude osakaal suurenes 41%ni ettevõtete kogulaenuportfellist
NÕUDLUS ELUASEMETURUL AASTA TEISEL POOLEL VÄHENES JA HINNAKASV PEATUS 14 Allikas: Maaamet. 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 0 200 400 600 800 1 000 1 200 1 400 1 600 1 800 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Korteritehingute arv ja keskmine hind Tallinnas ja mujal Eestis Eesti (va Tallinn) tehingute arv Tallinna tehingute arv Tallinna keskmine hind (€/m2, parem telg) Eesti (va Tallinn) keskmine hind (€/m2, parem telg)
ELUASEMEHINDADE KIIRE KASVU TÕTTU ON TURG MÕNEVÕRRA ÜLEHINNATUD 15 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 0 50 100 150 200 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 eluaseme hinnaindeks keskmine palk Eluaseme hinna ja keskmise brutokuupalga kasv (2015 = 100)
NÕUDLUS ELUASEMELAENUDE JÄRELE ON VÄHENEMAS, KUID ON JÄTKUVALT SUUREM KUI ENNE PANDEEMIAT 16 Allikas: Eesti Pank. 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 0 50 100 150 200 250 2019 2020 2021 2022 miljonites eurodes laenude maht (vasak telg) laenude arv (parem telg) Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude maht ja arv
RISKID FINANTSSEKTORI STABIILSUSELE JA EESTI PANGA MEETMED
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU ON KIIRE HINNATÕUSU KONTROLLI ALLA SAAMISEKS INTRESSIMÄÄRASID TÕSTNUD 18 Allikas: Bloomberg. -1,0% -0,5% 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% 2,5% 01.2022 04.2022 07.2022 10.2022 Euribor 6 kuud Andmed seisuga 10.11.2022.
PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST OHUSTAVAD RISKID 19 Risk 1  Tänu tugevale kapitaliseeritusele suudavad pangad võimalike laenukahjumitega toime tulla ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE MAKSEVÕIME HALVENEMINE EESTIS JA PANKADELE OLULISTEL LÄHITURGUDEL Kahaneva nõudluse, kiire inflatsiooni ja suurenevate laenuteenindamise kulude mõjul ettevõtete ja majapidamiste maksevõime halveneb ja pankade laenukahjumid suurenevad Eestis ja pankadele olulistel lähiturgudel. 1 2 3 4 5 6 Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga.
PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST OHUSTAVAD RISKID 20 Risk 2  Mitmed võla kasvu näitajad viitavad, et kiirest laenukasvust tulenevad riskid on viimase aasta jooksul suurenenud 1 2 3 4 5 6 Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga. KIIRE LAENUKASV JA VÕLAKOORMUSE SUURENEMINE Ettevõtete ja majapidamiste laenud kasvavad jätkuvalt kiiresti ja võlakoormus hakkab suurenema. Seetõttu suureneb oht, et varasemast suurem hulk laenuvõtjaid satub laenude tagasimaksmisega raskustesse ja pankade laenukahjumid suurenevad.
ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE VÕLA KASVU NÄITAJAD VIITAVAD, ET RISKID ON SUURENENUD 21 Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. • Võla kasv on ületanud pikaajalist majanduskasvu alates 2021. aasta lõpust • Lähiajal võib oodata küll laenunõudluse kahanemist, kuid võlg kasvab prognoosi järgi järgmistel aastatel siiski kiiremini kui majandus tervikuna -5% 0% 5% 10% 15% 20% 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 8 aasta keskmine SKP kasv võlg nominaalne SKP* Reaalsektori võla ja nominaalse SKP aastakasv prognoos * Libisev 4 kvartali SKP aastakasv
• Majanduskasvust kiirem võla kasv tähendab seda, et laenuvõtjad peavad majandusolude halvenedes tulema toime varasemast suurema laenukoormusega. See suurendab ohtu, et laenumaksetega jäädakse varasemast enam hätta ja pankade laenukahjumid suurenevad. • Suurenenud riskide realiseerumise võimaliku mõju vähendamiseks on mõistlik tugevdada pankade kapitalipuhvreid, et tagada majanduse jätkuv rahastamine. • Seega peame õigeks nn. vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude suurendamist 1,5%ni seniselt 1% tasemelt. Täiendav nõue jõustuks aasta pärast. Hindame vajadust nõude jõustamiseks täiendavalt 6 kuu pärast, loobudes sellest, kui see piirab laenuandmist ja laenukasv selgelt aeglustub. • Lisaks: Tulenevalt LHV Panga turuosa kasvust otsustas Eesti Pank tõsta pangale kohalduvat süsteemselt olulise krediidiasutuste kapitalipuhvri nõuet 1,5%lt 2%le alates 1. jaanuarist 2023 EESTI PANK PEAB ÕIGEKS PANKADE KAPITALIPUHVRITE JÄTKUVAT TUGEVDAMIST 22
PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST OHUSTAVAD RISKID 23 Risk 3  Võlakirjade kaudu rahastamise osakaal on kogu pangandussektori vaates pigem väike, puudutades mõnesid üksikuid panku 1 2 3 4 5 6 Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga. PANKADE RAHASTAMISEGA SEOTUD RISKIDE SUURENEMINE Ebakindluse suurenemine ja intressimäärade tõus raha- ja kapitaliturgudel teevad võlakirjade emiteerimise nii Eesti pankade kui nende lähiturgudel tegutsevate emapankade jaoks keerulisemaks ja kallimaks ning see pingestab nende likviidsus- ja rahastamisseisu.
• Eesmärk on tagada turvalise hoiustamise võimalus vähemalt suuremates hoiu-laenuühistutes (HLÜdes), mis töötavad sisuliselt sarnastel alustel pankadega. • Riiklik hoiuste tagamine saab loogiliselt käia üksnes käsikäes riikliku järelevalvega. Vastasel juhul peame ühiskondlikult kinni maksma võimalike kuritarvituste kulud, omamata hoobasid võimaliku kahju piiramiseks. • Eesti Pank on alates 2017. aastast soovitanud viia suuremad HLÜd finantsjärelevalve alla ning seada täiendavaid nõudeid nende kapitalile, likviidsusele ja juhtimisele. Väiksemate HLÜde jaoks oleks mõistlik tõhustada sisekontrolli reegleid, suurendada likviidsusnõudeid ja neile peaksid laenuandmisel kehtima krediidiandjatega sarnased nõuded. LOODETAVASTI TEKIB TULEVIKUS JÄRELEVALVE HOIU- LAENUÜHISTUTE TEGEVUSE ÜLE 24
EESTI PANGA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED 25 Nõude määr 0% (1% alates 07.12.2022) Swedbank AS 2% AS SEB Pank 2% Luminor Bank AS 2% AS LHV Pank 1,5% (2% alates 01.01.2023) 15% Laenu tagatuse piirmäär 85%*** Laenumaksete piirmäär 50% Maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat * Nõue on seatud sisereitingute meetodit kasutavate pankade hüpoteeklaenuportfelli keskmisele riskikaalule. ** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude puhul. *** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%. Meede Vastutsükliline kapitalipuhver Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver Hüpoteeklaenude riskikaalu alampiir* Eluasemelaenude väljastamise nõuded**

More Related Content

Finantsstabiilsuse Ãœlevaade 2022/2

  • 2. MAJANDUSAKTIIVSUSE KAHANEMINE AASTA TEISES POOLES VÄHENDAB ETTEVÕTETE TULUSID 2 Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 SKP ettevõtete hoiused kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu) SKP, ettevõtete kasumi ja hoiuste aastakasv
  • 3. KAHANEV NÕUDLUS, KIIRE HINNAKASV JA SUURENEVAD LAENUTEENINDUSKULUD SEAVAD MAKSEVÕIME OHTU 3 -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga reaalkasv Keskmise palga reaalkasv, majapidamiste hoiuste kasv ning töötus Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
  • 4. INTRESSIMÄÄRADE TÕUS ON KIIRESTI SUURENDAMAS LAENUMAKSEID 4 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 i+1pp i+2pp i+3pp i+4pp i+5pp ettevõtted majapidamised Erasektori intressikoormus*: tegelik ja hinnang erinevate intressimäära tasemete korral hinnang Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. * Intressikoormus on arvutatud kui intressikulude ja kasutada oleva tulu (majapidamised) ning segatulu ja tegevuse ülejäägi (SKP arvestusest, ettevõtted) suhtarv.
  • 5. INTRESSIMÄÄRADE TÕUS SUURENDAB PANKADE PUHASINTRESSITULU JA KASUMLIKKUST 5 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% i (II kv 2022) i+1pp i+2pp i+3pp i+4pp i+5pp intressitulu/intressiteenivad varad intressikulu/intressikandvad kohustused puhasintressimarginaal Puhasintressimarginaal* 2022. aasta II kvartali seisuga tegelik ja arvestuslik erinevate intressimäära tasemete juures Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. * Puhasintressimarginaal on puhasintressitulu ja intressiteenivate varade suhtarv.
  • 6. EESTI PANGA SEPTEMBRIPROGNOOSIL PÕHINEVA STSENAARIUMI KORRAL SUURENEVAD VIIVISLAENUD PRAEGUSELT 0,2%LT JÄRGMISEL AASTAL 1%NI 6 Allikas: Eesti Pank. Geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu on määramatus lähiaja majandusarengu osas varasemast suurem 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% ettevõtete laenud eluasemelaenud tarbimislaenud viivislaenud 30.09.2022 seisuga EP septembriprognoosi põhistsenaarium Euribor 3% Euribor 5% eelmine finantskriis Võimalik viivislaenude osakaal laenuportfellist
  • 7. PANKADE KAPITALISEERITUS ON TUGEV, MISTÕTTU SAADAKSE LAENUKAHJUMITEGA VAJADUSEL HAKKAMA 7 Allikas: Eesti Pank. 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% kapital laenukahjumid kapital laenukahjumid kapital laenukahjumid kõik pangad süsteemselt olulised pangad väikepangad % riskiga kaalutud varadest miinimumnõue makro- ja mikrojärelevalvelised nõuded vabatahtlik puhver Pangandussektori kapitaliseeritus ja võimalikud laenukahjumid
  • 8. MÕNED PANGAD EMITEERIVAD LISAKS HOIUSTE KAASAMISELE RAHVUSVAHELISTEL KAPITALITURGUDEL VÕLAKIRJASID 8 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% 200% 0 5 10 15 20 25 30 35 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 miljardites eurodes emiteeritud võlakirjad pankadelt kaasatud vahendid mitteresidentide hoiused residentide hoiused laenude-hoiuste suhtarv (parem telg) Pankade kohustuste struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv Allikas: Eesti Pank.
  • 9. INVESTORID HINNASTAVAD RISKE KÕRGEMALT JA SEE PEEGELDUB VÕLAKIRJADE INTRESSIMÄÄRADES 9 Allikad: Bloomberg, Eesti, Panga arvutused. -1,0% 0,0% 1,0% 2,0% 3,0% 4,0% 01.2022 04.2022 07.2022 10.2022 intressimäära vahe Saksa riigivõlakirjaga turu intressimäär LHV ja Luminori eurodes pandivõlakirjade turuintressimäärad Märkus. 2025. aastal aeguvad võlakirjad. Andmed seisuga 09.11.2022.
  • 10. VÄLISINVESTORID NÄEVAD SIINSEID RISKE SUUREMANA EESTI GEOGRAAFILISE LÄHEDUSE TÕTTU SÕJAPIIRKONNALE 10 Allikas: Bloomberg. -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 01.2022 04.2022 07.2022 10.2022 Kreeka Leedu Eesti 07/10/2032 Eesti 06/10/2030 Portugal Saksamaa Pikaajaliste riigivõlakirjade turuintressimäärad Andmed seisuga 11.11.2022.
  • 11. KAUDSELT ON RAHA- JA KAPITALITURGUDEGA SEOTUD RISKIDELE AVATUD KA ROOTSI PANKADE TÃœTARPANGAD 11 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000 4 500 5 000 pankadevahelised kohustused hoiused pandikirjad muud võlakirjad miljardites Rootsi kroonides 2019 I kv 2020 I kv 2021 I kv 2022 I kv Rootsi suurimate pankade peamised rahastusallikad Allikas: Riksbank.
  • 12. ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE PANGALAENUDE KASV ON SEL AASTAL KIIRENENUD 12 -30% -20% -10% 0% 10% 20% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 laenuportfell kokku ettevõtete pikaajalised laenud ettevõtete lühiajalised laenud eluasemelaenud muud majapidamiste laenud Pankade laenuportfelli aastakasv laenusegmentide lõikes Allikas: Eesti Pank.
  • 13. ETTEVÕTETE LAENUDE KASVU ANDIS PEAMISE PANUSE KINNISVARASEKTOR 13 -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 põllumajandus tööstus kinnisvara ja ehitus kaubandus muud sektorid Ettevõtetele antud laenude jäägi aastakasv Allikas: Eesti Pank. Kinnisvara- ja ehitussektori laenude osakaal suurenes 41%ni ettevõtete kogulaenuportfellist
  • 14. NÕUDLUS ELUASEMETURUL AASTA TEISEL POOLEL VÄHENES JA HINNAKASV PEATUS 14 Allikas: Maaamet. 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 0 200 400 600 800 1 000 1 200 1 400 1 600 1 800 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Korteritehingute arv ja keskmine hind Tallinnas ja mujal Eestis Eesti (va Tallinn) tehingute arv Tallinna tehingute arv Tallinna keskmine hind (€/m2, parem telg) Eesti (va Tallinn) keskmine hind (€/m2, parem telg)
  • 15. ELUASEMEHINDADE KIIRE KASVU TÕTTU ON TURG MÕNEVÕRRA ÃœLEHINNATUD 15 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 0 50 100 150 200 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 eluaseme hinnaindeks keskmine palk Eluaseme hinna ja keskmise brutokuupalga kasv (2015 = 100)
  • 16. NÕUDLUS ELUASEMELAENUDE JÄRELE ON VÄHENEMAS, KUID ON JÄTKUVALT SUUREM KUI ENNE PANDEEMIAT 16 Allikas: Eesti Pank. 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 0 50 100 150 200 250 2019 2020 2021 2022 miljonites eurodes laenude maht (vasak telg) laenude arv (parem telg) Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude maht ja arv
  • 17. RISKID FINANTSSEKTORI STABIILSUSELE JA EESTI PANGA MEETMED
  • 18. EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU ON KIIRE HINNATÕUSU KONTROLLI ALLA SAAMISEKS INTRESSIMÄÄRASID TÕSTNUD 18 Allikas: Bloomberg. -1,0% -0,5% 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% 2,5% 01.2022 04.2022 07.2022 10.2022 Euribor 6 kuud Andmed seisuga 10.11.2022.
  • 19. PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST OHUSTAVAD RISKID 19 Risk 1  Tänu tugevale kapitaliseeritusele suudavad pangad võimalike laenukahjumitega toime tulla ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE MAKSEVÕIME HALVENEMINE EESTIS JA PANKADELE OLULISTEL LÄHITURGUDEL Kahaneva nõudluse, kiire inflatsiooni ja suurenevate laenuteenindamise kulude mõjul ettevõtete ja majapidamiste maksevõime halveneb ja pankade laenukahjumid suurenevad Eestis ja pankadele olulistel lähiturgudel. 1 2 3 4 5 6 Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga.
  • 20. PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST OHUSTAVAD RISKID 20 Risk 2  Mitmed võla kasvu näitajad viitavad, et kiirest laenukasvust tulenevad riskid on viimase aasta jooksul suurenenud 1 2 3 4 5 6 Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga. KIIRE LAENUKASV JA VÕLAKOORMUSE SUURENEMINE Ettevõtete ja majapidamiste laenud kasvavad jätkuvalt kiiresti ja võlakoormus hakkab suurenema. Seetõttu suureneb oht, et varasemast suurem hulk laenuvõtjaid satub laenude tagasimaksmisega raskustesse ja pankade laenukahjumid suurenevad.
  • 21. ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE VÕLA KASVU NÄITAJAD VIITAVAD, ET RISKID ON SUURENENUD 21 Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. • Võla kasv on ületanud pikaajalist majanduskasvu alates 2021. aasta lõpust • Lähiajal võib oodata küll laenunõudluse kahanemist, kuid võlg kasvab prognoosi järgi järgmistel aastatel siiski kiiremini kui majandus tervikuna -5% 0% 5% 10% 15% 20% 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 8 aasta keskmine SKP kasv võlg nominaalne SKP* Reaalsektori võla ja nominaalse SKP aastakasv prognoos * Libisev 4 kvartali SKP aastakasv
  • 22. • Majanduskasvust kiirem võla kasv tähendab seda, et laenuvõtjad peavad majandusolude halvenedes tulema toime varasemast suurema laenukoormusega. See suurendab ohtu, et laenumaksetega jäädakse varasemast enam hätta ja pankade laenukahjumid suurenevad. • Suurenenud riskide realiseerumise võimaliku mõju vähendamiseks on mõistlik tugevdada pankade kapitalipuhvreid, et tagada majanduse jätkuv rahastamine. • Seega peame õigeks nn. vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude suurendamist 1,5%ni seniselt 1% tasemelt. Täiendav nõue jõustuks aasta pärast. Hindame vajadust nõude jõustamiseks täiendavalt 6 kuu pärast, loobudes sellest, kui see piirab laenuandmist ja laenukasv selgelt aeglustub. • Lisaks: Tulenevalt LHV Panga turuosa kasvust otsustas Eesti Pank tõsta pangale kohalduvat süsteemselt olulise krediidiasutuste kapitalipuhvri nõuet 1,5%lt 2%le alates 1. jaanuarist 2023 EESTI PANK PEAB ÕIGEKS PANKADE KAPITALIPUHVRITE JÄTKUVAT TUGEVDAMIST 22
  • 23. PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST OHUSTAVAD RISKID 23 Risk 3  Võlakirjade kaudu rahastamise osakaal on kogu pangandussektori vaates pigem väike, puudutades mõnesid üksikuid panku 1 2 3 4 5 6 Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga. PANKADE RAHASTAMISEGA SEOTUD RISKIDE SUURENEMINE Ebakindluse suurenemine ja intressimäärade tõus raha- ja kapitaliturgudel teevad võlakirjade emiteerimise nii Eesti pankade kui nende lähiturgudel tegutsevate emapankade jaoks keerulisemaks ja kallimaks ning see pingestab nende likviidsus- ja rahastamisseisu.
  • 24. • Eesmärk on tagada turvalise hoiustamise võimalus vähemalt suuremates hoiu-laenuühistutes (HLÃœdes), mis töötavad sisuliselt sarnastel alustel pankadega. • Riiklik hoiuste tagamine saab loogiliselt käia üksnes käsikäes riikliku järelevalvega. Vastasel juhul peame ühiskondlikult kinni maksma võimalike kuritarvituste kulud, omamata hoobasid võimaliku kahju piiramiseks. • Eesti Pank on alates 2017. aastast soovitanud viia suuremad HLÃœd finantsjärelevalve alla ning seada täiendavaid nõudeid nende kapitalile, likviidsusele ja juhtimisele. Väiksemate HLÃœde jaoks oleks mõistlik tõhustada sisekontrolli reegleid, suurendada likviidsusnõudeid ja neile peaksid laenuandmisel kehtima krediidiandjatega sarnased nõuded. LOODETAVASTI TEKIB TULEVIKUS JÄRELEVALVE HOIU- LAENUÃœHISTUTE TEGEVUSE ÃœLE 24
  • 25. EESTI PANGA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED 25 Nõude määr 0% (1% alates 07.12.2022) Swedbank AS 2% AS SEB Pank 2% Luminor Bank AS 2% AS LHV Pank 1,5% (2% alates 01.01.2023) 15% Laenu tagatuse piirmäär 85%*** Laenumaksete piirmäär 50% Maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat * Nõue on seatud sisereitingute meetodit kasutavate pankade hüpoteeklaenuportfelli keskmisele riskikaalule. ** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude puhul. *** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%. Meede Vastutsükliline kapitalipuhver Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver Hüpoteeklaenude riskikaalu alampiir* Eluasemelaenude väljastamise nõuded**