ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Füüsika uurimismeetodid

•Download as PPTX, PDF•
•
A
aadelheid
1 of 18
Download to read offline
Merli Olesk, Aadelheid Suits 12 H FÜÜSIKA UURIMISMEETODID
MÕÕTMINE VAATLUSES JA EKSPERIMENDIS
VAATLUS, KATSE JA ANDMETÖÖTLUS 1. Vaatlus - füüsika lahutamatu osa, tähtsaim uurimismeetod. 2. Katse ehk eksperiment - vaatlus, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. 3. Andmetöötlus - füüsika on täppisteadus kuna uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada.
FÜÜSIKALINE SUURUS JA SELLE MÕÕTMINE  Vaatluse ja katse käigus kogutakse informatsiooni, mida tuleb talletada ja töödelda.  Füüsikaline suurus - füüsikalise objekti või nähtuse omadus, mida saab arvuliselt kirjeldada.
MÕÕTMISPROTSESSI OLEMUS JA LIIGID  Mõõtmine - füüsikalise suuruse võrdlemine teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega.  Mõõtühik - konkreetne suurus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ning arvuliseks iseloomustamiseks.
 Mõõtevahend on tehniline vahend mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega.  Selliseid mõõtevahendeid, mis esitavad mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul, nimetatakse mõõteriistaks.
Otsene – meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtevahendi skaalalt MÕÕTMINE Kaudne – mõõtetulemus leitakse arvutuste kaudu
MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEMID
MÕÕTÜHIK JA ETALON  Mõõtühik on kokkuleppeline suurus.  Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks.  Mõõtühiku etalon peab olema täpselt taastatav.
MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM  Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda.  Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks.  Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on alates 1982. aastast Eestis kohustuslik.
MÕÕTMISE TÄPSUS
Mõõtemääramatus näitab piirid, mille vahele mõõdetud suuruse tõeline väärtus jääb. MÕÕTEVIGA JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS
MÕÕTEMÄÄRAMATUSE TÜÜBID  Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis varasematega täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi määramatusega.  Kui kordusmõõtmised annavad alati sama tulemuse, ei saa määramatust hinnata kordusmõõtmisi tehes. Sellisel juhul on tegemist B-tüüpi määramatusega.
MUDELID FÜÜSIKAS
MUDELI MÕISTE JA LIIGID  Mudeliks nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. MUDELID Abstraktsed – Ainelised – saab objekti või valmistada ja nähtuse vaadelda mõtteline visioon
Füüsika uurimismeetodid
AINELISED MUDELID JA ABSTRAKTSED MUDELID  Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vaatlemiseks liiga suur või väike.  Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga.
 http://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/2/2_8.htm l

More Related Content

Füüsika uurimismeetodid

  • 1. Merli Olesk, Aadelheid Suits 12 H FÜÜSIKA UURIMISMEETODID
  • 2. MÕÕTMINE VAATLUSES JA EKSPERIMENDIS
  • 3. VAATLUS, KATSE JA ANDMETÖÖTLUS 1. Vaatlus - füüsika lahutamatu osa, tähtsaim uurimismeetod. 2. Katse ehk eksperiment - vaatlus, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. 3. Andmetöötlus - füüsika on täppisteadus kuna uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada.
  • 4. FÜÜSIKALINE SUURUS JA SELLE MÕÕTMINE  Vaatluse ja katse käigus kogutakse informatsiooni, mida tuleb talletada ja töödelda.  Füüsikaline suurus - füüsikalise objekti või nähtuse omadus, mida saab arvuliselt kirjeldada.
  • 5. MÕÕTMISPROTSESSI OLEMUS JA LIIGID  Mõõtmine - füüsikalise suuruse võrdlemine teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega.  Mõõtühik - konkreetne suurus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ning arvuliseks iseloomustamiseks.
  • 6.  Mõõtevahend on tehniline vahend mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega.  Selliseid mõõtevahendeid, mis esitavad mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul, nimetatakse mõõteriistaks.
  • 7. Otsene – meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtevahendi skaalalt MÕÕTMINE Kaudne – mõõtetulemus leitakse arvutuste kaudu
  • 9. MÕÕTÜHIK JA ETALON  Mõõtühik on kokkuleppeline suurus.  Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks.  Mõõtühiku etalon peab olema täpselt taastatav.
  • 10. MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM  Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda.  Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks.  Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on alates 1982. aastast Eestis kohustuslik.
  • 12. Mõõtemääramatus näitab piirid, mille vahele mõõdetud suuruse tõeline väärtus jääb. MÕÕTEVIGA JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS
  • 13. MÕÕTEMÄÄRAMATUSE TÜÜBID  Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis varasematega täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi määramatusega.  Kui kordusmõõtmised annavad alati sama tulemuse, ei saa määramatust hinnata kordusmõõtmisi tehes. Sellisel juhul on tegemist B-tüüpi määramatusega.
  • 15. MUDELI MÕISTE JA LIIGID  Mudeliks nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. MUDELID Abstraktsed – Ainelised – saab objekti või valmistada ja nähtuse vaadelda mõtteline visioon
  • 17. AINELISED MUDELID JA ABSTRAKTSED MUDELID  Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vaatlemiseks liiga suur või väike.  Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga.
  • 18. http://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/2/2_8.htm l