Pink bollworm presentation2 2009Abdallah AlbeltagyThe document discusses cotton production and bollworm control. It begins with an overview of the cotton plant's growth stages and development. It then discusses cotton production calculations and average yields. The life cycle of bollworms is shown. Maps show the cotton belt in the USA and Egypt. Different control strategies and technologies for managing bollworms are mentioned.
Host plant inflenses on sex pheromoneKomandla venkatkiran ReddyThis document discusses how host plants can influence the sex pheromone behavior of phytophagous insects in several ways. Larvae can sequester chemicals from the host plant and use them for sexual communication as adults. Host plant odors can stimulate pheromone production or enhance attraction to pheromones. The reproductive strategies of males and females involve using cues from the host plant, like males calling from plants where females lay eggs to optimize mating opportunities. How host plants impact sexual communication is varied but reflects different strategies in phytophagous insects.
GAPE & PINCH MODEL - HOST PLANT TRAIT SPACERagavendran AbbaiThis document discusses how phytophagous insects feed and evolve to use new host plants. It proposes that insects initially specialize on a single host, but some individuals may erroneously feed on novel plants, expanding their diet. This can lead to oligophagy and the beginning of reproductive isolation between populations as their attacked trait spaces separate. Over time, isolation may strengthen as trait spaces diverge but also relax as they converge again, like the movement of pincers - this is known as the "gape-and-pinch model". Host shifts and evolution of new specialist species occurs in stages as insects diversify their use of available plant traits.
3. G E E N I T E R A A P I A T R A N S G E E N S E T E
O R G A N I S M I D E
L O O M I N E
K E S K K O N N A
P U H A S T A M I N E
K L O O N I M I N E R A V I K L O O N I M I N E I S I K U T E
T U V A S T A M I N E
G E E N I T E H N O L O O G I A
R A K E N D U S V A L D K O N N A D
4. Geenitehnoloogia eesmärgiks on
geneetilise informatsiooni kasutamine kõige
erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel –
põllumajanduses,
toiduainete tootmises,
inimeste ja loomade mitmete omaduste
muutmises,
haiguste diagnoosimises ja ravis.
5. ……on uon uu(t)e geeni(de) viimine inimesesseu(t)e geeni(de) viimine inimesesse
eesmärgiga ravida eelkõige pärilikke haigusieesmärgiga ravida eelkõige pärilikke haigusi
ja vähki.ja vähki.
Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles
esinevad defektid võivad põhjustada organismis
haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese
geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse
haigestuda ühte või teise haigusesse.
GeeniteraapiaGeeniteraapia
7. Transgeensete organismide
loomine
Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust
on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste
organismide geene.
On loodud suur hulk uute omadustega baktereid,
taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid
aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks
kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid
ravimeid, antikehi jms.
9. Transgeensete loomade loomine
Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid
inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade
organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks
võimalik siirata inimese organismi, ilma et
viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks.
Transgeensed loomad on väga tähtsad
inimeste molekulaargeneetika uurimisel.
11. Transgeensed organismidTransgeensed organismid
Kalkunite munevus suurenes
Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva
osakaal on täpselt määratud
www.hjerlhede.dk/images/dyr/kalkun.jpg
Milline on kalkuni muna?
www.lihaveis.ee/public/eesti/angus.gif
12. Transgeensete taimede loomine
Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute taimede
loomiseks, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning
mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid
maitsvad, aga samas säiliksid kaua.
Samuti töötatakse selle kallal, et saada
lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste
suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise
sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid.
14. GMO-d ehk geneetiliselt
muundatud organismid
… on elusolendid, kelle pärilikkuse ainele
(geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil
kunstlikult lisatud teiste elusolendite
pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet
on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia
abil muudetud.
15. Geneetiliselt muundatud toit
- mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt
muundatud organisme (GMO-sid).
Euroopas kasutatakse ning müüakse
geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi.
Nende mõju inimese tervisele on palju
uuritud, kuid kahjulikku toimet pole tõestatud.
16. Geneetiliselt muundatud toit
PROBLEEMID
Eetikaprobleemid – igale
organismile jäägu oma
normaalne genoom.
Võib osutuda
inimorganismile kahjulikuks
(nt allergeenid)
Võib mõjuda negatiivselt
keskkonnale (kahjurid
muutuvad immunseks)
Muundatud geenid võivad
üle kanduda umbrohule
muutes ka selle
elujõulisemaks
EELISED
Suurem saagikus
leevendab inimkonna
toiduprobleeme)
Kultuurtaimede suurem
elujõulisus ja
haiguskindlus
Keskkonna saastatuse
vähendamine (vähem
kemikaale)
Keskkonna puhastamine
(nt õlireostus)
17. Geneetiliselt muundatud toit
Keskkonnaministeeriumi
andmetel ei kasvatata
Eestis geneetiliselt
muundatud organisme, küll
aga turustatakse
kaubandusse lubatud GMO-
sid – margariin ja õlid.
Tarbija peab olema teadlik GMO-st ja see tuleb
eraldi märgistada.
http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?
option=com_content&task=view&id=22&Itemid=32
19. Kloonimine
… on identse genoomiga
organismi loomine.
Võetakse tüvirakk, mis on võimeline
määramatult paljunema.
Rakust eemaldatakse geneetilist
informatsiooni.
Munarakust eemaldatakse rakutuum ja
asemele siirdatakse tüviraku tuum.
Soodustatakse munaraku jagunemist ja
kasvamist.
Saadud embrüo siirdatakse emaslooma
emakasse.
Arenev organism sünnib tüviraku andja
identse koopiana.
21. Ravikloonimine
… on tüvirakkudest samasuguse DNA-
nukleotiidjärjestusega rakkude saamine.
Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost.
Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse
(kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis.
Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse
koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks
ning asendavad kahjustatud rakke.
Alternatiivina võib tüvirakkudest vajalikud rakud
kasvatada ka laboris enne nende organismi siirdamist.
22. Ravikloonimine
Kuna tüvirakud võivad areneda
peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks,
saab neid edukalt kasutada võitluses
haigustega.
Kõhunäärme rakkudeks muudetud
tüvirakud võivad taastada suhkru-
haigete kõhunäärme funktsiooni.
Närvirakkudeks muundatud
tüvirakud võivad asendada Alzheimeri
ja Parkinsoni tõve kahjustatud
kudesid.
www.3dscience.com/.../3d_model_neuron_web1.jpg
23. Isikute tuvastamine
Bioloogilise põlvnemise tuvastamine (peamiselt
isaduse määramiseks).
DNA analüüsi tulemus võib olla kahesugune:
1) välistus, et uuritud meesisik ei saa olla uuritud
lapse bioloogiline isa;
2) kinnitus, et uuritud meesisikul on olemas just
sellised DNA variandid, mille uuritud laps on saanud
oma bioloogiliselt isalt. Lähtudes isalt saadud DNA
variantide esinemissagedusest arvutatakse välja
tulemuse tõestusjõud.
24. Isikute tuvastamine
Võrreldakse mingil objektil (näiteks kuritegude
puhul sündmuskohalt) leitud DNA-jälgi konkreetsete
isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga.
DNA ekspertiisil analüüsitakse mitmeid kindlaid
lookusi ja kontrollitakse, kas alleelid on samad. Ühel
DNA lookusel on piiratud arvul tavalised alleelid, kuid
kombinatsioon, mis nendest moodustub, võib olla
üsna unikaalne.
Eksperdid tähistavad DNA
lookuste alleelide kombinatsiooni
terminiga DNA profiil.
25. Isikute tuvastamine
Analüüsid isikute identifitseerimiseks. Siia alla
käivad juhtumid, kus on vaja kindlaks teha
inimmaterjali (skelett, kehaosad vms) pärinemist
mingilt konkreetselt isikult. Võrdlusmaterjaliks on kas
antud isiku lähisugulased või DNA isikuga kontakti
omanud esemetelt.
Mida rohkem lookusi analüüsida ja võrrelda, seda
suurem on võimalus, et kahel mittesuguluses oleval
isikul ilmneb erinev DNA profiil.
26. Isikute tuvastamine
DNA tüpiseerimine ise koosneb mitmest etapist.
Kõigepealt on vaja proovi, mida analüüsida: see võib olla
veri või sülg, luu või hammas, kõõm või juuksed jne.
Bioloogilises proovis, mis talletatakse kuriteo
sündmuskohal või võetakse võrdlemiseks kahtlusaluselt
või võrdlusisikult, sisaldub lisaks DNA-le veel muudki.
Laboris eraldatakse enne analüüsimist DNA molekulid
muust rakulisest materjalist, näiteks valkudest.
Tänapäeval kasutatakse selleks mitmeid meetodeid.
Tulenevalt proovist ja meetodist võib protseduur kesta
paarist tunnist mõne päevani. Kõige traditsioonilisem on
proovi ettevalmistamisel nn orgaaniline (fenool-kloroform)
töötlus, mis tagab hea kvaliteediga DNA, kuid on
aeganõudev ja eeldab mürgiste kemikaalide kasutamist.
http://www.horisont.ee/node/205
