ºÝºÝߣ

ºÝºÝߣShare a Scribd company logo

Geoloogiline ehitus ja reljeef

•Download as DOCX, PDF•
•
Katri Mirski Heinma
Katri Mirski Heinma
1 of 8
Download to read offline
Katri Mirski Geoloogiline ehitus ja reljeef Pinnavormidest väärib Toompargis ja selle ümbruses märkimist Toompea kõrgendik, mis on Põhja-Eesti klindi jäänuk Toompea saarlava. Toompea saarkõrgustik hakkas tekkima sadu miljoneid aastaid tagasi. Arvatakse, et Toompeaga külgnevad orud olid piki Soome lahte idast- läände kulgeva Ürg – Neeva harudeks, mis eraldaski Toompea saarkõrgustiku Põhja-Eesti lavamaast. Eestit korduvalt katnud mandrijää süvendas ja laiendas neid orge ning kandis ära orgudes olnud jõesetted (Miidel, 1997). Toomkooli 21 maja juurde rajatud puuraugus on näha kivimid, millest Toompea saarlava koosneb. 4 m paksuse kultuurkihi all on 0,5 m Uhaku lademe kollakashalli veidi savikat lubajakivi. Edasi tuleb 5,5 m kõva Lasnamäe lademe ehituslubjakivi ja 0,5 m Aseri lademe pruune ooiide sisaldavat hallikat lubjakivi. Lamav Kunda lade (paksus 1,45 m) koosneb hallist lubjakivist, milles leidub rohkem või vähem hajutatult väikesi rohelisi glaukoniiditeri. Järgnev Volhovi lade (2,85 m) on esindatud vaheldumisi hallika lubjakivi ja tumedama mergliga, allosas lubjaka dolomiidiga. Kivimeis on glaukoniiti. Hunnebergi ja Billingeni lademetest (kokku 13,5 m) viimane algab õhukese rohekashalli dolomiidistunud lubjakivikihiga, millele järgnevad tumerohelise glaukoniitliivakivi ja -aleuroliidi kihid. Õhukese (0,2 m) Varangu lademesse kuuluva helebeeži savi all tuleb Pakerordi lade (paksus vähemalt 7,2 m). Selle ülemise osa (4,6 m) moodustab rahva seas diktüoneemakildana tuntud tumepruun graptoliitargilliit ning alumise kollakas- ja helehall, õhukeste argilliidivahekihtidega ning käsijalgsete karbipoolmeid ja detriiti sisaldav liivakivi. Järgnev alamkabriumiDominopoli lade on esindatud Tiskre (paksus 18,5 m) ja Lükati kihistu (16,0 m) helehalli aleuroiidi- ja saviga. Puurauk lõppes Lontova lademe rohekashallis ja kirjuvärvilises savis (nn sinisavis). Neid kihte läbiti 7,1 m paksuses. Lontova lade algab allpool tänapäevast merepinda. Kui ei oleks rusukallet ja tugimüüri, võiksime Toompeal näha kõiki neid kihte ülalt kuni Tiskre kihistu ülemise osani (Miidel, 1997). Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on osa Balti klindist, enam kui 1200 km pikkusest kulutus-astangute süsteemist pealiskorras Ölandi saare ja Laadoga järve vahemikus (Suuroja, 2008). Klindi ehitust kajastab joonis 1. Sõna klint pärineb rootsi keelest ning tähendab rannaastangut. Peale selle on klint ka järskude külgedega mäetipp ja isegi rukkilill (Suuroja, 2008).
Katri Mirski Balti klindi teke ei ole endiselt selge. Teadlased on pakkunud järgmisi hüpoteese: 1.Tektoonika hüpoteesi kohaselt on Balti klindi Ordoviitsiumi astangust põhja poole jääv maakoore plokk vajunud ja lõunapoolne kerkinud ning plokkidevaheliseks murranguks on klindiplatood ääristav astang). (Suuroja, 2008) Tektoonilise hüpoteesi mõnevõrra tänapäevasema versiooni kohaselt jääb Balti klint ulatuslikku, Valgest merest kuni Taani väinadeni ulatuvasse struktuursesse vööndisse, kus maakoore murrangutega eraldunud plokid on üksteise suhtes tõusnud või vajunud. 2. Glatsiaalhüpoteesi kohaselt on klint tekkinud Kvaternaari jäätumise ja liustike kivimeid kulutava- purustava tegevuse tagajärjel. Selle teooria vastu räägib mandriliustike liikumise suund. Teadaolevalt liikusid loodes ja põhjas paiknenud jäätumiskeskmest lähtunud liustikukeeled kagu-lõuna sihis ehk risti üle klindi (Tuuling, 2008). Joonis 1 Põhja-Eesti klindi läbilõige (Põhja-Eesti klint…, 2012)
Katri Mirski 3.Abrasiooni hüpotees näeb Balti klindi kujundaja pearollis eelkõige meremurrutust. Arusaama toetavad ka tormist räsitud rannikulõigud, kus mässavad, vastu klinti paiskunud lained on astangu jalamisse uuristanud sügavaid murrutuskulpaid ja langetanud kaldajärsakult suuri paeplaate (Miidel, 1992). Selle versiooni vastuargumendikson Balti klindi veealune osa, mis vaid vähesel määral erineb maismaal olevast astangust. Jääajajärgne kulutus ja Läänemere murrutus on üle merepinna kerkinud aluspõhjaastanguid viimase jäätumise aegsete ja järgsete setete alt välja puhastanud, paiguti mõnevõrra ka kulutanud ja nihutanud (Tuuling, 2008). 4.Denudatsiooni hüpotees tõstab Balti klindi tekkeprotsessis esikohale pikaajalise denudatsiooni, st maapinna tasandumise välisjõudude toimel maapinna kerkides. 5. Ürg - Neeva hüpotees seostab Balti klindi tekke kunagi Fennoskandia kilbil kõvade kristalsete ja Ida-Euroopa platvormi katvate pehmete settekivimite piiril voolanud hiiglasliku Ürg - Neeva jõega. Lisaks viimatimainitule on väljatöötatud Eridanose hüpotees mis on Ürg - Neeva hüpoteesi tänapäevasem ja täiendatud variant, kus viimasele on omistatud vaid Eridanose nime kandva hiidjõe ühe lisajõe roll. Viimasel ajal Põhjameres tehtud meregeoloogiliste uuringutega (Suuroja,2008; ref. Overeem jt.1998,2001)on Taani väinadest läänes (nn Eridanose deltas) leitud hiiglaslik kogus kuni 10 mln aasta vanuseid purdsetteid ehk just neid, mis oleksid Balti klindi kultusalalt justkui ära kantud. Selle hüpoteesi kohaselt kandiski setted ära Eridanose jõgi. 6.Kuesta - hüpotees lähtub kuesta - laadsete astangute kujunemise loogikast Selle hüpoteesi kohaselt oli määravaks teguriks kristalse aluskorra kõvadel moonde- ja tardkivimitel lasuva mõnevõrra pehmema settekivimilasundi väike lõuna - või idasuunaline kallakus. Teiseks oluliseks teguriks olid erinevused kivimite kulumiskindluses settekivimilasundi enda sees, nii et astangu laele jäid kõvemad ja jalamile pehmemad kivimid. Kuestaastangute põhiliseks kulutajaks oli vooluvesi. Balti klindi moodustumine ei ole olnud ühesuunaline protsess: maapinna tõus on vaheldunud vajumisega, veekogude pealetung taandumisega, astangute teke tasandumisega (Suuroja, 2008). Paljandid Paljandi all mõistetakse ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Toompea nõlvadel on aluspõhja paljandeid vähe. Enamasti, eriti nõlva alumises osas, on tegu pudedate ning varisemisohtlike kihtidega, mida on tulnud tugimüüriga katta. Siin-seal võib müüris näha Lasnamäe lademe lubjakivist kõvemaid looduslikke kaljunukke. Puurimistega on
Katri Mirski kindlaks tehtud, et kohati lasub kuni 10 m kultuurkihi all ka paari meetri paksuses Uhaku lademe lubjakivi (Nõlvak, 2010). Kolm looduskaitse alust paljandit Toompea nõlvadel on Patkuli trepi paljand, Nunne tänava paljand ja Toompea paljand (Keskkonnainfo, 2012). Patkuli trepi paljandi puhul on tegemist olulise kohaga Tallinna südalinnas (Joonis 2 ja Joonis 3), kus saab tutvuda Ordoviitsiumi kivimitega. Läbilõigetes on näha (ülalt alla) Lasnamäe, Aseri, Kunda, Volhovi lademe halle karbonaatkivimeid, siis Hunnebergi ja Billigeni lademe rohelisi nõrgalt tsementeerunud glaukoniitliivakive, mis omakorda lasuvad Varangu lademe savil ja Pakerordi lademe graptoliitagilliidil (diktüoneemakildal) (Nõlvak, 2010) Joonis 2 Patkuli trepi paljandi asukoht (Maa-amet, 2012) Joonis 3 Patkuliterpi paljand (Autori foto) Toompea paljand asub Pika Hermani torni jalamist u. 50 m põhja pool (Joonis 4 ja Joonis 5), kus Kesk-Ordoviitsiumi Kunda, Aseri ja Lasnamäe lademe lubjakivi kihtide rõhtne asend on
Katri Mirski liustiku raskuse all rikutud. Kihid on üksteise suhtes 15-60 cm nihkunud, summaarne amplituud ulatub 2,2m. Sedalaadi tektoonilisi murrangulõhesid paljandub Põhja-Eestis harva (Nõlvak, 2010). Joonis 4 Toompea paljandi asukoht (Maa-amet, 2012) Joonis 5 Toompea paljand (Autori foto) Nunne tänava paljandi Argilliidi ehk kiltsavi kihte võib näha paljandumas rusukalde all Jaan Koorti skulptuuri „Metskits“ kohal Patkuli trepi lähistel (Joonis 6). Rusukaldega kaetud on ka Alam-Ordoviitsiumi ja Ülem- ning Alam-Kambriumi tumekollakad liivakivid läbilõike kõige alumises osas (Nõlvak,2010).
Katri Mirski Joonis 6Nunne tänava paljandi asukoht (Maa-amet, 2012) Inimmõju 1903. aastal avati Patkuli platsilt samanimeline trepp üles Toompeale. 1914. aastal avati Balti jaama vaksali aed. 1926 aastal rajati A.Soansi projekti järgi tiigi äärde hulknurkne purskkaev ja kujundati kiviktaimla. Toompea nõlva alla ehitati staadion (Sander,Abner, 2009). 2004 aastast on Toompark riikliku looduskaitse all (Tallinn, Tenno 2007). Tallinna linnavalitsus on esitlenud plaani, mille kohaselt ootavad Toomparki ees suured muudatused. Sinna plaanitakse rajada kohvik, paadilaenutus ja amfiteater ning ühendada park tunneli kaudu Hirvepargiga (Tooming, 2012) Toompeal on oluline roll olnud ka linnaehituse seisukohalt. Vanalinna piires leidub paekivi sobivas murdmissügavuses vaid Toompea saarkõrgendikul. Tõenõoliselt hakati paasi ehituseks murdma juba muinasajal, kui 11.sajandi keskel rajati eestlaste linnus. Neljakümne seitsme meetri kõrgune paene kõrgendik, kus paljandub Lasnamäe ehituslubjakivilasundi alumine pool, oli sobiv koht ehituspae murdmiseks. (Perens, 2010).Müüride ja tornide ehitamiseks võeti paekivi esialgu kohapealt, Toompea paemurdudest, mida võib praegu näha Toomkiriku aluses keldris (Perens,2010). Omaaegse paemurru sügavus oli kuni 3,6 m, pikkus idast läände u 120 m, põhjast lõunasse aga 50 m (Miidel, 1997). Toomkirik on ehitatud tõenäoliselt vanimasse paemurdu, täpsemalt asub kiriku sissepääs murru lõunaserval. Siit pärines ehituspaas, kui alustati kivikindlustuse ja kiriku ehitusi 13.sajandi alguskümnendeil (Nõlvak, 2010).Kanalisatsiooni rajamine ning tänavate ja õuede asfalteerimine on tunduvalt vähendanud pinna-ja põhjavee mõju. W.Stavenhageni 1867 a. gravüüril ( joonis 7) on hästi näha, et Toompea panga paest ülemist osa läbivad arvukad lõhed, mis jagavad panga väiksemateks plokkideks. Kui see lõhestatud serv oleks jäetud looduse hoolde ja tugimüüriga
Katri Mirski katmata, siis oleks suure tõenäosusega toimunud mitmed varingud. Kuid ka tugimüür laguneb aja jooksul. See toimub eelkõige külmarabeduse tõttu, sest pinna- ja põhjavesi pääseb kas lõhede või lekkiva kanalisatsiooni kaudu tugimüüri ja nõlva vahele, imbudes lõpuks tugimüüri. Seal vesi talvel ja kevadel korduvalt külmub - sulab põhjustades alul märkamatute mikrolõhede ja pragude teket. Aja jooksul need laienevad, põhjustades lõpuks varinguid. Seda protsessi soodustab ka rusukaldal tugimüüri läheduses kasvavate puude juurestik, mis tugimüüri tungides seda murendab (Miidel, 1997). Joonis 7 Toompea Wilhelm SiegfriedStavenhagen, 1867 (Riigikantselei, 2012) Kasutatud kirjandus: 1.Miidel, A. 1992. Põhja-Eesti klindi päritolu. – Eesti Loodus 43. lk.76-81 2.Nõlvak, J. 2010. Geoloogilised retked Tallinnas ja selle lähiümbruses. InTallinna Geoloogia (Soesoo, A. & Aaloe, A.). lk.184-210. Tallinna Linnavalitsuse Keskkonnaamet ja Kommunaalamet, Tallinn. 3.Perens, H. 2010.Paekivi ehituskivina.InTallinna Geoloogia (Soesoo, A. & Aaloe, A.). 4.Sander,A, Abner, O.2009 Tallinna väärikaimad pargid InTallinna Loodus (Laur,M). lk.43- 45. MTÜ Loodusajakiri, Tallinn.
Katri Mirski 5.Suuroja, K. 2008. Balti klint- loodus ja ajalugu.OüGeoTrail KS, Tallinn. 6.Tallinn, T, Tenno, A. 2007.Tallinna pargid. Tallinna Linnavalitus,Tallinn 7.Tooming, U. 2012. Toompark saab kohviku, amfiteatri ja tunneli http://www.tallinnapostimees.ee/724200/toompark-saab-kohviku-amfiteatri-ja-tunneli/ 8.Tuuling, I. 2008. Kuidas on tekkinud Balti klint.Eesti Loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2511 9.Põhja-Eesti klint- Eesti looduse sümbol. Keskkonnaministeerium http://www.klint.envir.ee/klint/index.html 10.Keskkonnainfo infoleht http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=1383049117 11.Riigikantselei http://www.riigikantselei.ee 12.Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

More Related Content

Geoloogiline ehitus ja reljeef

  • 1. Katri Mirski Geoloogiline ehitus ja reljeef Pinnavormidest väärib Toompargis ja selle ümbruses märkimist Toompea kõrgendik, mis on Põhja-Eesti klindi jäänuk Toompea saarlava. Toompea saarkõrgustik hakkas tekkima sadu miljoneid aastaid tagasi. Arvatakse, et Toompeaga külgnevad orud olid piki Soome lahte idast- läände kulgeva Ãœrg – Neeva harudeks, mis eraldaski Toompea saarkõrgustiku Põhja-Eesti lavamaast. Eestit korduvalt katnud mandrijää süvendas ja laiendas neid orge ning kandis ära orgudes olnud jõesetted (Miidel, 1997). Toomkooli 21 maja juurde rajatud puuraugus on näha kivimid, millest Toompea saarlava koosneb. 4 m paksuse kultuurkihi all on 0,5 m Uhaku lademe kollakashalli veidi savikat lubajakivi. Edasi tuleb 5,5 m kõva Lasnamäe lademe ehituslubjakivi ja 0,5 m Aseri lademe pruune ooiide sisaldavat hallikat lubjakivi. Lamav Kunda lade (paksus 1,45 m) koosneb hallist lubjakivist, milles leidub rohkem või vähem hajutatult väikesi rohelisi glaukoniiditeri. Järgnev Volhovi lade (2,85 m) on esindatud vaheldumisi hallika lubjakivi ja tumedama mergliga, allosas lubjaka dolomiidiga. Kivimeis on glaukoniiti. Hunnebergi ja Billingeni lademetest (kokku 13,5 m) viimane algab õhukese rohekashalli dolomiidistunud lubjakivikihiga, millele järgnevad tumerohelise glaukoniitliivakivi ja -aleuroliidi kihid. Õhukese (0,2 m) Varangu lademesse kuuluva helebeeži savi all tuleb Pakerordi lade (paksus vähemalt 7,2 m). Selle ülemise osa (4,6 m) moodustab rahva seas diktüoneemakildana tuntud tumepruun graptoliitargilliit ning alumise kollakas- ja helehall, õhukeste argilliidivahekihtidega ning käsijalgsete karbipoolmeid ja detriiti sisaldav liivakivi. Järgnev alamkabriumiDominopoli lade on esindatud Tiskre (paksus 18,5 m) ja Lükati kihistu (16,0 m) helehalli aleuroiidi- ja saviga. Puurauk lõppes Lontova lademe rohekashallis ja kirjuvärvilises savis (nn sinisavis). Neid kihte läbiti 7,1 m paksuses. Lontova lade algab allpool tänapäevast merepinda. Kui ei oleks rusukallet ja tugimüüri, võiksime Toompeal näha kõiki neid kihte ülalt kuni Tiskre kihistu ülemise osani (Miidel, 1997). Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on osa Balti klindist, enam kui 1200 km pikkusest kulutus-astangute süsteemist pealiskorras Ölandi saare ja Laadoga järve vahemikus (Suuroja, 2008). Klindi ehitust kajastab joonis 1. Sõna klint pärineb rootsi keelest ning tähendab rannaastangut. Peale selle on klint ka järskude külgedega mäetipp ja isegi rukkilill (Suuroja, 2008).
  • 2. Katri Mirski Balti klindi teke ei ole endiselt selge. Teadlased on pakkunud järgmisi hüpoteese: 1.Tektoonika hüpoteesi kohaselt on Balti klindi Ordoviitsiumi astangust põhja poole jääv maakoore plokk vajunud ja lõunapoolne kerkinud ning plokkidevaheliseks murranguks on klindiplatood ääristav astang). (Suuroja, 2008) Tektoonilise hüpoteesi mõnevõrra tänapäevasema versiooni kohaselt jääb Balti klint ulatuslikku, Valgest merest kuni Taani väinadeni ulatuvasse struktuursesse vööndisse, kus maakoore murrangutega eraldunud plokid on üksteise suhtes tõusnud või vajunud. 2. Glatsiaalhüpoteesi kohaselt on klint tekkinud Kvaternaari jäätumise ja liustike kivimeid kulutava- purustava tegevuse tagajärjel. Selle teooria vastu räägib mandriliustike liikumise suund. Teadaolevalt liikusid loodes ja põhjas paiknenud jäätumiskeskmest lähtunud liustikukeeled kagu-lõuna sihis ehk risti üle klindi (Tuuling, 2008). Joonis 1 Põhja-Eesti klindi läbilõige (Põhja-Eesti klint…, 2012)
  • 3. Katri Mirski 3.Abrasiooni hüpotees näeb Balti klindi kujundaja pearollis eelkõige meremurrutust. Arusaama toetavad ka tormist räsitud rannikulõigud, kus mässavad, vastu klinti paiskunud lained on astangu jalamisse uuristanud sügavaid murrutuskulpaid ja langetanud kaldajärsakult suuri paeplaate (Miidel, 1992). Selle versiooni vastuargumendikson Balti klindi veealune osa, mis vaid vähesel määral erineb maismaal olevast astangust. Jääajajärgne kulutus ja Läänemere murrutus on üle merepinna kerkinud aluspõhjaastanguid viimase jäätumise aegsete ja järgsete setete alt välja puhastanud, paiguti mõnevõrra ka kulutanud ja nihutanud (Tuuling, 2008). 4.Denudatsiooni hüpotees tõstab Balti klindi tekkeprotsessis esikohale pikaajalise denudatsiooni, st maapinna tasandumise välisjõudude toimel maapinna kerkides. 5. Ãœrg - Neeva hüpotees seostab Balti klindi tekke kunagi Fennoskandia kilbil kõvade kristalsete ja Ida-Euroopa platvormi katvate pehmete settekivimite piiril voolanud hiiglasliku Ãœrg - Neeva jõega. Lisaks viimatimainitule on väljatöötatud Eridanose hüpotees mis on Ãœrg - Neeva hüpoteesi tänapäevasem ja täiendatud variant, kus viimasele on omistatud vaid Eridanose nime kandva hiidjõe ühe lisajõe roll. Viimasel ajal Põhjameres tehtud meregeoloogiliste uuringutega (Suuroja,2008; ref. Overeem jt.1998,2001)on Taani väinadest läänes (nn Eridanose deltas) leitud hiiglaslik kogus kuni 10 mln aasta vanuseid purdsetteid ehk just neid, mis oleksid Balti klindi kultusalalt justkui ära kantud. Selle hüpoteesi kohaselt kandiski setted ära Eridanose jõgi. 6.Kuesta - hüpotees lähtub kuesta - laadsete astangute kujunemise loogikast Selle hüpoteesi kohaselt oli määravaks teguriks kristalse aluskorra kõvadel moonde- ja tardkivimitel lasuva mõnevõrra pehmema settekivimilasundi väike lõuna - või idasuunaline kallakus. Teiseks oluliseks teguriks olid erinevused kivimite kulumiskindluses settekivimilasundi enda sees, nii et astangu laele jäid kõvemad ja jalamile pehmemad kivimid. Kuestaastangute põhiliseks kulutajaks oli vooluvesi. Balti klindi moodustumine ei ole olnud ühesuunaline protsess: maapinna tõus on vaheldunud vajumisega, veekogude pealetung taandumisega, astangute teke tasandumisega (Suuroja, 2008). Paljandid Paljandi all mõistetakse ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Toompea nõlvadel on aluspõhja paljandeid vähe. Enamasti, eriti nõlva alumises osas, on tegu pudedate ning varisemisohtlike kihtidega, mida on tulnud tugimüüriga katta. Siin-seal võib müüris näha Lasnamäe lademe lubjakivist kõvemaid looduslikke kaljunukke. Puurimistega on
  • 4. Katri Mirski kindlaks tehtud, et kohati lasub kuni 10 m kultuurkihi all ka paari meetri paksuses Uhaku lademe lubjakivi (Nõlvak, 2010). Kolm looduskaitse alust paljandit Toompea nõlvadel on Patkuli trepi paljand, Nunne tänava paljand ja Toompea paljand (Keskkonnainfo, 2012). Patkuli trepi paljandi puhul on tegemist olulise kohaga Tallinna südalinnas (Joonis 2 ja Joonis 3), kus saab tutvuda Ordoviitsiumi kivimitega. Läbilõigetes on näha (ülalt alla) Lasnamäe, Aseri, Kunda, Volhovi lademe halle karbonaatkivimeid, siis Hunnebergi ja Billigeni lademe rohelisi nõrgalt tsementeerunud glaukoniitliivakive, mis omakorda lasuvad Varangu lademe savil ja Pakerordi lademe graptoliitagilliidil (diktüoneemakildal) (Nõlvak, 2010) Joonis 2 Patkuli trepi paljandi asukoht (Maa-amet, 2012) Joonis 3 Patkuliterpi paljand (Autori foto) Toompea paljand asub Pika Hermani torni jalamist u. 50 m põhja pool (Joonis 4 ja Joonis 5), kus Kesk-Ordoviitsiumi Kunda, Aseri ja Lasnamäe lademe lubjakivi kihtide rõhtne asend on
  • 5. Katri Mirski liustiku raskuse all rikutud. Kihid on üksteise suhtes 15-60 cm nihkunud, summaarne amplituud ulatub 2,2m. Sedalaadi tektoonilisi murrangulõhesid paljandub Põhja-Eestis harva (Nõlvak, 2010). Joonis 4 Toompea paljandi asukoht (Maa-amet, 2012) Joonis 5 Toompea paljand (Autori foto) Nunne tänava paljandi Argilliidi ehk kiltsavi kihte võib näha paljandumas rusukalde all Jaan Koorti skulptuuri „Metskits“ kohal Patkuli trepi lähistel (Joonis 6). Rusukaldega kaetud on ka Alam-Ordoviitsiumi ja Ãœlem- ning Alam-Kambriumi tumekollakad liivakivid läbilõike kõige alumises osas (Nõlvak,2010).
  • 6. Katri Mirski Joonis 6Nunne tänava paljandi asukoht (Maa-amet, 2012) Inimmõju 1903. aastal avati Patkuli platsilt samanimeline trepp üles Toompeale. 1914. aastal avati Balti jaama vaksali aed. 1926 aastal rajati A.Soansi projekti järgi tiigi äärde hulknurkne purskkaev ja kujundati kiviktaimla. Toompea nõlva alla ehitati staadion (Sander,Abner, 2009). 2004 aastast on Toompark riikliku looduskaitse all (Tallinn, Tenno 2007). Tallinna linnavalitsus on esitlenud plaani, mille kohaselt ootavad Toomparki ees suured muudatused. Sinna plaanitakse rajada kohvik, paadilaenutus ja amfiteater ning ühendada park tunneli kaudu Hirvepargiga (Tooming, 2012) Toompeal on oluline roll olnud ka linnaehituse seisukohalt. Vanalinna piires leidub paekivi sobivas murdmissügavuses vaid Toompea saarkõrgendikul. Tõenõoliselt hakati paasi ehituseks murdma juba muinasajal, kui 11.sajandi keskel rajati eestlaste linnus. Neljakümne seitsme meetri kõrgune paene kõrgendik, kus paljandub Lasnamäe ehituslubjakivilasundi alumine pool, oli sobiv koht ehituspae murdmiseks. (Perens, 2010).Müüride ja tornide ehitamiseks võeti paekivi esialgu kohapealt, Toompea paemurdudest, mida võib praegu näha Toomkiriku aluses keldris (Perens,2010). Omaaegse paemurru sügavus oli kuni 3,6 m, pikkus idast läände u 120 m, põhjast lõunasse aga 50 m (Miidel, 1997). Toomkirik on ehitatud tõenäoliselt vanimasse paemurdu, täpsemalt asub kiriku sissepääs murru lõunaserval. Siit pärines ehituspaas, kui alustati kivikindlustuse ja kiriku ehitusi 13.sajandi alguskümnendeil (Nõlvak, 2010).Kanalisatsiooni rajamine ning tänavate ja õuede asfalteerimine on tunduvalt vähendanud pinna-ja põhjavee mõju. W.Stavenhageni 1867 a. gravüüril ( joonis 7) on hästi näha, et Toompea panga paest ülemist osa läbivad arvukad lõhed, mis jagavad panga väiksemateks plokkideks. Kui see lõhestatud serv oleks jäetud looduse hoolde ja tugimüüriga
  • 7. Katri Mirski katmata, siis oleks suure tõenäosusega toimunud mitmed varingud. Kuid ka tugimüür laguneb aja jooksul. See toimub eelkõige külmarabeduse tõttu, sest pinna- ja põhjavesi pääseb kas lõhede või lekkiva kanalisatsiooni kaudu tugimüüri ja nõlva vahele, imbudes lõpuks tugimüüri. Seal vesi talvel ja kevadel korduvalt külmub - sulab põhjustades alul märkamatute mikrolõhede ja pragude teket. Aja jooksul need laienevad, põhjustades lõpuks varinguid. Seda protsessi soodustab ka rusukaldal tugimüüri läheduses kasvavate puude juurestik, mis tugimüüri tungides seda murendab (Miidel, 1997). Joonis 7 Toompea Wilhelm SiegfriedStavenhagen, 1867 (Riigikantselei, 2012) Kasutatud kirjandus: 1.Miidel, A. 1992. Põhja-Eesti klindi päritolu. – Eesti Loodus 43. lk.76-81 2.Nõlvak, J. 2010. Geoloogilised retked Tallinnas ja selle lähiümbruses. InTallinna Geoloogia (Soesoo, A. & Aaloe, A.). lk.184-210. Tallinna Linnavalitsuse Keskkonnaamet ja Kommunaalamet, Tallinn. 3.Perens, H. 2010.Paekivi ehituskivina.InTallinna Geoloogia (Soesoo, A. & Aaloe, A.). 4.Sander,A, Abner, O.2009 Tallinna väärikaimad pargid InTallinna Loodus (Laur,M). lk.43- 45. MTÃœ Loodusajakiri, Tallinn.
  • 8. Katri Mirski 5.Suuroja, K. 2008. Balti klint- loodus ja ajalugu.OüGeoTrail KS, Tallinn. 6.Tallinn, T, Tenno, A. 2007.Tallinna pargid. Tallinna Linnavalitus,Tallinn 7.Tooming, U. 2012. Toompark saab kohviku, amfiteatri ja tunneli http://www.tallinnapostimees.ee/724200/toompark-saab-kohviku-amfiteatri-ja-tunneli/ 8.Tuuling, I. 2008. Kuidas on tekkinud Balti klint.Eesti Loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2511 9.Põhja-Eesti klint- Eesti looduse sümbol. Keskkonnaministeerium http://www.klint.envir.ee/klint/index.html 10.Keskkonnainfo infoleht http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=1383049117 11.Riigikantselei http://www.riigikantselei.ee 12.Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis