![Andy Warhol[no title] (from Marilyn, 10 prints) 1967](https://image.slidesharecdn.com/graafikatehnikatelevaade2-110928070850-phpapp02/85/Graafikatehnikate-ulevaade-2-60-320.jpg)
Graafikatehnikate ülevaade(2)
- 1. Graafikatehnikate ülevaadeMari PrekupJaanika Okk8. Sept 2011
- 3. GRAAFIKA EuroopasPuulõige (14.saj)PaberMängukaardid ja religioossed pildidAutoreid ei teatudGraveeringudSeppade “salvestusmeetod”Autorid teadaMartin Schongauer (1450–1491)
- 4. Revolutsioon graafikasJohannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg (1398 – 1468) 1439 – trükipressi sünd
- 5. Graafikatehnikate leiutamine:Ofort (16.saj)Kuivnõel (15. saj)Akvatinta (18.saj)Linool (19.saj)Siiditrükk (20.saj)
- 6. OFORT
- 7. Definitsioon ja vahendidOfort on sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happes metalli. Seejärel kaetakse plaat värviga, trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise.
- 8. AjaluguHappega metallplaadi söövitamise menetlus (16. saj)Esimeseks on peetud Augsburgi relvameistrit Daniel Hopferit (u.1470–1536) ning tema katsetusi raudplaatidegaŠveitslane UrsGraf (u. 1485–1527/28) rakendas ofordi teadaolevalt esmakordselt kunstis (aastast 1513)Seoses vaskplaadi kasutuselevõtuga algas ofordi võidukäik. Saksamaa kunstnik AlbrechtAltdorfer(u. 1480–1538) 1519. aOfordi kõrgpunkt saabus Rembrandti (1606–1669) loomingus.
- 11. Marju Mutsu “Inimese sünd”, 1979
- 12. EgilsBormanis “Protsess V”, 1994Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995
- 13. Malda Muiflule“Võrgus”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995
- 14. Naima Neidre “Sinise piiril”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995
- 15. Frederick Jones”, 2005Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007
- 16. ձÕ
- 17. Definitsioon ja vahendidKuivnõel on graafikatehnika, kus kujutis kraabitakse plaadile terava esemega. Kujutis saadakse värvist, mis jääb kraabitud joonte sisse.Plaat: vask, ofset, tsink, pleksiklaasTera: nõel, naaskel, sirkliots
- 18. AjaluguKuivnõela tehnika leiutas lõuna Saksamaa kunstnik, keda tunti nime all HousebookMaster (Master of the Amsterdam Cabinet) (15.saj – Saksa renessanss)Populaarne mõned sajandid, kuid alates 17.saj muutus puhas kuivnõel haruldaseks.
- 20. Rembrandt van Rijn, “Threecrosses” (1606–69)
- 21. Eduard Wiiralt (1898 - 1954) “Berberi poiss” 1938
- 22. Aino Bach “Magav laps”, 1956
- 23. Urmas Viik, “ Suudlus D”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995
- 24. Sylvia Lotz , “Poolparem kaitse”, 1995Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998
- 25. SergioGonzalez-Tornero, “Nupukas kujundus”, 2007Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007
- 26. DennisRudolph “Prantsuse revolutsiooni rõõmud” (kunstnikuraamat), 2010Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011
- 27. AKVATINTA
- 28. Definitsioon ja vahendidAkvatinta on sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel ja mille puhul plaadi karestamine toimub keemiliselt.Poleeritud tsink-või vask-plaati tolmutataksekampoli- või asfaldipulbrit sisaldavas kastis. Aineterakesed sadestuvad plaadi pinnale ja plaadi soojendamisel sulavad need plaadi külge kinni.
- 29. Ajalugu Jean-Baptiste Le Prince (1734–1781) , 18. saj keskel
- 30. VladislavsGrisins “Kompositsioon I”, 1994Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995
- 31. RagnheidurJonsdottir “Jäljed VII”, 1998Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998
- 32. Jung Hun Kang “Üleujutus VII (Haebangchon, Seoul, Lõuna-Korea)”, 2006Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007
- 33. SEGATEHNIKAD
- 34. Francisco Goya“They are Hot”, 1799(Aquatint, etching)
- 35. Francisco José de Goya y LucientesPlate 39 from The Disasters of War 1810-1820 (first pub. 1863)© The Trustees of the British Museum (Etching, fine and large grain aquatint, hatching)
- 36. BenjaminVassermann “Tõus II”, 1994 (ofort+akvatinta)Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995
- 37. Jouko Ville AnteroPullinen “Vanitas”, 1997 (akvatinta+söövitus+chinecollé)Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998
- 38. DušicaKirjakovic“Kehad: kaardid - sinine”, 1997 (akvatinta+chinecollé)Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998
- 39. DarioRamirezPedraza“Alteracionesmatèricas I”, 2004 (ofort+akvatinta)Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007
- 40. Anna Arho“Palun”, 2006 (ofort+akvatinta+kuivnõel)Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007
- 41. Õҷ
- 42. Definitsioon ja vahendidLinoollõige on puulõikele sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. Tegemist on kõrgtrükiga, kuna paberile jätavadjälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad.
- 43. AjaluguLinoolileiutamine: FrederickWalton (patent aastast 1860) Esimene kunstilistel eesmärkidel:DieBrücke (vahemikus 1905–1913)Pablo Picasso ja Henri Matisse
- 44. Eve Kask, “Jumalanna VI”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995
- 45. Peeter Allik “Meie konseptsioon on tulevik”
- 46. LaisvydeŠalciute “Kaks istuvat naist”, 1996Tallinna X Graafikatriennaal 1998
- 47. AlecDempster “Seesmine muusika”, 1997Tallinna X Graafikatriennaal 1998
- 48. MojcaZlokarnik “Hõljuv”, 1997Tallinna X Graafikatriennaal 1998
- 49. Peeter Allik “Kubism”, 1998
- 50. Toomas Kuusing “Seksisõltuvus paneb mehed külapeal käima”, 2004
- 51. VictorManuelHarnandezCastillo “Quo vadis”, 2005Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007
- 52. SueCunliffe, “Otsing on käimas”, 2006Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007
- 53. TadasGindrénas, “TheSeason”Baltimaade IX Graafikabiennaal Kaliningradis, 2008
- 54. Toomas Kuusing “Let`s Rock Papa”, 2009
- 55. FernandoFeijoo “Peaaegu surnud”, 2009 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011
- 56. FernandoFeijoo “Üleannetud naised punuvad võrku”, 2009 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011
- 57. ٱոÜ
- 58. Definitsioon ja vahendidGraafikatehnika, kus kujutis valgustatakse šablooni ning valgustundliku emulsiooniga siidiraamile, mida saab kasutada kujutise pealekandmiseks paberile, riidele vms, kasutades raaklit ning siiditrüki värvi.
- 59. Ajalugu 18. saj lõpp. Sõltus siidi kättesaadavusest. Ainult šablooniga. Patendeeritud esmakordselt Inglismaal Samuel Simon poolt 1907.(Tapeedid, erinevad kangad)Valgustundliku emulsiooni leiutasid: Roy Beck, Charles Peter and Edward Owens(1910)Siiditrükk muutus kättesaadavamaks. Joseph Ulano (1928)1930ndatel muutus siiditrükk kunstnike seas väga populaarseks ning ajapikku võeti kasutusele “serigraafia” (kunstnikud vs. masstoodang)
- 60. Andy Warhol[no title] (from Marilyn, 10 prints) 1967
- 61. “jah nr 3”, 1979“E eye love”, 1968Sister Mary Corita (FrancesKent)Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011
- 62. “inimõied”, 1969“kui ma”, 1969
- 63. Paul Coldwell “Mälu paigad - ümbrik”, 2006 Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007
- 64. Sharon (Libby) Clarke “Kire vahekohtunik”, 2008 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011
- 65. Carl Rowe “Vereteemant”, 2010 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011