Htk oppimine-korgkoolis
- 1. Haridustehnoloogia akadeemiline suund DTIs Priit Tammets TLU DTI HTK anal端端tik Kolga Kool, informaatika 探petaja / infojuht tammets@tlu.ee
- 2. Lennart Meri internet pakub seniolematuid teadmiste vahendamise v探imalusi. Eesti on v辰ike riik ja siin ei tohi olla arengust k探rvale j辰辰vaid kolkaid.
- 3. IKT hariduses: strateegiad ja uuringud 1997: Tiigrih端ppe SA asutamine, riist- ja tarkvarahanked, 探petajakoolitus, infojuhid, esimeste strateegiate kujundamised 2001: arengukava Tiigrih端pe Pluss, IKT p辰devused, Inteli 探petajakoolitus, sisutootmine, 探pitarkvara 2003: EITSA juurde luuakse E-端likooli konsortsium, hiljem e-kutsekool, kesksed e-探ppeteenused, sisutootmine, koolitus, konverentsid, haridustehnoloogid 2006: arengukava ppiv Tiiger, e-探ppe arendus, 探petajakoolitus, e-探ppe sisutootmine, arendusprojektid, robootika, EL projektid, Koolielu portaal, ProgeTiiger Uuringud: Tiiger Luubis 2001 & 2004, SITES 2007, PISA, PIAAC
- 4. Tiigrih端pe Esimene AIP Rahvusraamatukogus veebruaris 1997 Avatud 12-16:00, broneeringu (n辰dal enne!) alusel, kuni 1 tund Kohal asjatundja, kes surfamisel h辰ttaj辰辰nuid abistab
- 5. Euroopa Komisjoni uuring (2013) Arvutite kogus koolis ei avalda m探ju kasutamisaktiivsusele IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate 探petajate osakaal pole kasvanud 2006 aastaga v探rreldes IKT rakendamises 探ppet旦旦s on edukamad need koolid, kus on ette v探etud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud tugis端steemid (digitally supportive schools) Kiirelt kasvab mobiilsete (s.h. isiklike) seadmete kasutamine arvutiklasside asemel, projektorite/IWB olemasolu klassides petajakoolitusel on oluline m探ju 探petajate hoiakutele, ka IKT rakendamise intentsiivsusele ja viisidele
- 6. Eesti haridus ja IKT Tiigrih端pe 99,3% Eesti 探pilastest kasutab arvutit (PISA); Eesti 探pilaste juurdep辰辰s arvutitele ja internetile on hea: 6.koht maailmas Erandlik: 探pilaste juurdep辰辰s internetile ei s探ltu eriti pere majanduslikust olukorrast (PISA) Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid silma suure aktiivsusega
- 8. Eesti haridus ja IKT Eesti 探petajate arvutikasutus alla EU keskmise Arvutid saadaval 端ldjuhul arvutiklassis v探i 探petaja laual, s端learvutite kasutamine 探pilaste poolt minimaalne, esimesed mobiilsed arvutiklassid S端steemselt rakendavad e-探pet vaid 端ksikud entusiastidest 探petajad (va. eKool), 探pilase jaoks on arvuti/nutiseade enamjaolt m辰nguasi Elukestva ppe Strateegia 2014-2020 osaks on digip旦旦re kui s端steemne reform: 1:1 arvutikasutuse mudel, VOSK, e-探pik, personaalne 探pikeskkond, digitaalne 探pi旦kos端steem, digikultuur
- 9. ES 2020, Digip旦旦re Digip辰devust kui 端ldp辰devust arendatakse k探igis 探ppeainetes ja huvitegevuses, see on 探ppeprotsessi loomulik osa Digitaalne 探ppevara on kvaliteetne ja k探igile lihtsasti k辰ttesaadav
- 10. Digitaalne 探ppevara Haridusportaal K看看鉛庄艶鉛顎
- 11. Digitaalne 探ppevara Haridusportaal K看看鉛庄艶鉛顎 ppematerjalide portaal E-koolikott
- 12. Digitaalne 探ppevara Haridusportaal K看看鉛庄艶鉛顎 ppematerjalide portaal E-koolikott Kirjastajad (Maurus, Avita) Teenusepakkujad (Opiq, Foxacademy)
- 13. ES 2020, Digip旦旦re Digip辰devust kui 端ldp辰devust arendatakse k探igis 探ppeainetes ja huvitegevuses, see on 探ppeprotsessi loomulik osa Digitaalne 探ppevara on kvaliteetne ja k探igile lihtsasti k辰ttesaadav Koolide digitaristu on kaasaegne, igap辰evases 探ppet旦旦s kasutatakse ka isiklikke digiseadmeid, nt nutitelefone
- 14. Digitaristu toetused Taristu toetusmeetmed (https://www.hitsa.ee/ikt- hariduses/it-oppe-taristu-taiendamise-toetusmeede) Koolide v探rguprogramm (https://www.hitsa.ee/ikt- hariduses/digitaristu)
- 15. 1:1 mudel arvutikasutuses 1 seade 1 探ppija kohta (seade: personaalne s端le- v探i tahvelarvuti, nutitelefon) Erinevad l辰henemised: V探ta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD) Organisaatsioon ostab tahvel- v探i s端learvutid (nt. ChromeBook, vt ka https://www.theverge.com/2018/4/16/17233946/olpcs-100-laptop-education-where-is- it-now) Juba praegu rohkem kui 1 nutiseade 探ppija kohta: tahvelarvuti, telefon, kell, prillid, koolikott, Personaalne 探pikeskkond: iga 探ppija loob endale ise digitaalse t旦旦- ja 探pikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektris端steemis, esitlusvahendites, infos端steemis, 探ppevaras
- 16. IKT ja muutuv arusaam 探ppimisest Muutus 探pik辰situses: IKT kaasabil koost旦旦s teadmusloome, probleem- ja projekt探pe, 探ppimine m辰ngides ja luues Eesti elukestva 探ppe strateegia (ES2020): arengu- & koost旦旦keskne 探pik辰situs, teadmus端hiskond & innovaatiline majandus, digikultuur haridusruumis RK 2014: IKT, informaatika valikaine ja l辰biv teema Tehnoloogia & innovatsioon
- 18. G端mnaasiumi informaatika ainekava Uus g端mnaasiumi informaatika ainekava 探petab nii raal- kui disainm探tlemist, ainekava keskmes olev digilahenduse arendusprojekt paneb meeskonnana t旦旦le erineva ettevalmistuse saanud 探pilased, pannes nad p辰riselulisse olukorda, kus tuleb iga端hel t辰ita oma roll ning m探ista ja toetada teisi. https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/gumnaasiumi- informaatika-ainekava
- 19. G端mnaasiumi informaatika ainekava Programmeerimine (p探him探isted, koodikirjutamise baasoskused) Tarkvaraarendus (andmestruktuurid, andmevahetus, kasutajaliides, tarkvaraarenduse projekt) Kasutajakeskne disain ja protot端端pimine (kasutajatelt andmete kogumine, protot端端pimine, disain) Tarkvara anal端端s ja testimine (n探uete anal端端s, n探uetele vastavuse hindamine, uurimismeetodid, testimine, dokumentatsioon) Digiteenused (baasteadmised infos端steemidest, infos端steemi haldus, riskide ja intsidentide haldus) DigiTaru ehk digilahenduse arendusprojekt. Tehakse 3-5 liikmelistes r端hmades, igal r端hmal 2 mentorit, 端ks koolist ja teine tarkvara- v探i tootearenduse spetsialist. Lisaks v探ivad g端mnaasiumid informaatika ainekava osana pakkuda ka uut K端berkaitse valikkursust ning 2011. aastal 探ppekavasse ilmunud valikaineid (Robootika ja mehhatroonika, 3D- modelleerimine, Geoinformaatika, Arvuti kasutamine uurimist旦旦s). https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/gumnaasiumi-informaatika-ainekava/opetajale
- 20. Tuleviku klassiruum: tehnoloogiline vaade S端steemide koosv探ime: EHIS, 探ppeinfos端steem, e- 探ppevara, 探pihalduss端steem, eksamid, dokumendihaldus ... Teenusorienteeritud l辰henemine: palju kitsaid teenuseid Digitaalne 旦kos端steem: isereguleeruv, evolutsiooniliselt arenev ppevara universaaldisain: valmisolek V探ta-Oma-Seade- Kaasa (BYOD) kontekstis arvutikasutamiseks
- 21. Poliitiline vaade Euroopa Liidu visioon Opening Up Learning (Sept 2013) Elukestva 探ppe strateegia: 探ppimine digiajastul Digikultuuri integreerimine 探ppeprotsessi Digitaalne 探ppevara Ligip辰辰s kaasaegsele digitaristule, s.h. 1:1 arvutikasutus, VOSK hiskonna moderniseerimine, digitaalse l探he kahandamine Nutikas spetsialiseerumine, tark t旦旦, T旦旦stus 4.0
- 22. riline vaade Uued teenused: andmekaeve, 探pianal端端tika, plagiaadituvastus, t探sim辰ngud, muuseumipedagoogika, digiloome, testid Digitaalne sisu: e-t旦旦vihikud, e-探pikud Uued 辰rimudelid: voogesitus, 辰riv探imalused avatud sisulitsentside kontekstis, teenustepaketid koolidele/omavalitsustele/riigile
- 23. N辰iteid edukatest ettev探tetest Lingvist: Eesti keele探ppe-idufirma Foxacademy: interaktiivne digi探pik Opiq: veebikogukond 探ppevara tarbimiseks Uzdevumi.lv: automaatselt genereeritavad 端lesanded kikora.com: nutimatemaatika H5P.org: 探pianal端端tika (xAPI) ja LTI-toega interaktiivsed 探piobjektid
- 25. Distants探ppega toimetulek Eesti 端ld- ja kutsehariduses Kokku osales uuringus 2348 探pilast, kellest omakorda HTMi valimi moodustasid 1825 探pilast (kellest 13% olid kutsekooli 探pilased). Venekeelsetest koolidest oli uuringus osalenud 探pilasi 9%. Eesti keel on kodune keel 83% 探pilastest, 12% puhul on kodune keel vene keel, 3% puhul on eesti-venekeelsest perest ja 端lej辰辰nud 探pilaste kodune keel on muu keel. T端drukuid osales uuringus 66% ja poisse 34%.
- 29. petajad Kokku osales 1892 探petajat, kellest 1374 moodustasid HTMI uuringus osalejad. Osalenud 探petajatest 88% olid naised ja 11% mehed (1% ei avaldanud sugu).
- 30. Koormus
- 31. Haridustehnoloogia Haridustehnoloogia on 探ppimise t探hustamiseks loodud s端steemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine. (NCET, 1969) Haridustehnoloogia on pedagoogilise uurimis- ja arendustegevuse valdkond, mille aluseks on 探ppimise, 探petamise ja tehnoloogia vaheliste seoste ning uute 探pikeskkondade terviklik k辰sitlemine. Haridustehnoloogia keskendub koolitus- ja 探pis端steemide, neid toetavate tegevuste, kontseptsioonide ja tehniliste vahendite uurimisele ja arendamisele. (Nieminen & Pohjonen, 1994) Misiganes haridustasemel, vormis ja viisil: formaalne ja informaalne haridus; koolis, kodus ja t旦旦kohal, toas ja 探ues ...
- 32. Haridustehnoloogia akadeemiline suund TLU-s 1996: Haridustehnoloogia keskus (HTK, htk.tlu.ee) asutati TP Kasvatusteadusteaduste teaduskonnas 2001: K辰ivitus informaatika instituudi esimene magistri探ppekava Multimeedium ja 探pis端steemid 2003: HTKs valmis e-探ppekeskkond IVA 2005: HTK liitus Informaatika instituudiga ja keskendus R&D projektidele 2010: M&S magistri探ppekava > Haridustehnoloogia 2016: Loodi DTI ja haridustehnoloogia akadeemiline suund, ERA Chair projekt CEITER (ceiter.tlu.ee)
- 33. HTK arendusprojektid Veebip探hised 探pikeskkonnad: VIKO (2001), IVA (2003), Dippler (2010), eDidaktikum (2013) Veebip探hised teadmistestide teenused: veebip探histe testide koostevahend TATS, veebip探histe eksamite/testide teenus PETS, 探petajate digip辰devuste hindamisvahend Digimina Informaatika 探ppekava, 探pik 10.klassile (AKU.opetaja.ee), g端mnaasiumi digi探pikud Digitaalse 探ppevara lahendused: petaja V探rguv辰rav (1999), LeMill.net (2006), Koolielu.ee portaal (2009), LEARNMIX (2013), eKoolikott (2016), DigippeVaramu (2017), Sisuloome (2019) Koost旦旦 ettev探tetega: Samsung Digip旦旦re (2014-2015), Samsung Digipass (2016- 2017), EAS innovatsiooni ja -arendusosakud https://github.com/centre-for-educational-technology
- 34. HTK uurimisprojekid Intelleo (intelleo.eu): informaalne 探pe t旦旦kohal mh VW tehases Learning Layers (http://results.learning-layers.eu): informaalne 探pe low-tech t旦旦kohal (Saksa ehitussektor ja Briti perearstid) EMMA (europeanmoocs.eu): mitmekeelsed massikursused, 探pianal端端tika SmartZoos (smartzoos.eu), Avastusrada.ee: 探pim辰ngud nutiseadmega v辰ljaspool klassiruumi CEITER Living Labs/Innovatoorium: koolid kui innovatsioonilaborid, v辰rkv探rk ja sensorid (keha-, ruumi-, laboriandurid) DigiPeegel.ee ja SELFIE: kooli innovatsioonik端psuse hindamine LePlanner.net: tunnikavade visualiseerimine TINDA: 探petajate digip辰devuste hindamine Vestlusrobot (SHERPA)
- 35. Soovitusi l探petuseks IT on k探ikjal, mitte 端ksnes tarkvarafirmades K探ige kiiremad kasvualad on traditsiooniliste teadmusvaldkondade kattumiskohtades: bioinformaatika, geoinfos端steemid, digihumanitaaria, haridustehnoloogia Mingis konkreetses ja tuttavas valdkonnas (haridus on k探igile tuttav valdkond) on kergem IT-uuringuid ja rakendusi teha Tavalise bakalaureuse t旦旦 asemel r端hmat旦旦na tarkvaraprotot端端p HTK teadus- ja arendusprojekti juures