3.  Itaalia toiduainete valik on väga
mitmekesine ning rikkalik
ï‚ž Meredest saadakse peale kalade
maitsvaid karploomi
 Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga
harva, koort harvemini
ï‚ž Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust
ning juustuga
4.  Rasvadest on esikohal Oliiviõli
 Vähem kasutatakse puuviljaseemneõli,
searasva ning pekki
 Võid ja Margariini valmisatakse vähe
 Salatid tehakse õlikastemga
 Magustoitudena süüakse puuvilju
rikkalikus valikus
5. ï‚ž Toitude maitsestamiseks kasutatakse
aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit ja
pipart
 Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani,
Basiilikut, Estragoni- ja teisi
7. ï‚ž Pastad on tooted mida valmistatakse
nisujahust, munast, soolast
 Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300
a. j a see koosneb:
1. Jahust
2. Munast
3. Soolast
8.  Itaallane sööb keskmiselt 28 kg
ï‚ž USA-s keskmiselt 8 kg
ï‚ž Saksamaal keskmiselt 6 kg
ï‚ž Rootsis keskmiselt 5,5 kg
9. ï‚ž Tiramisu
ï‚ž Ricottapuding
 Granita di caffe – kohvigranita
ï‚ž Gelato di ricotta ehk toorjuustuparfee
 Spumoni al cioccolato – külmutatud
shokolaadivaht
ï‚ž Zabaglione ehk veinivaht
10.  See tähendab eelkõige lihtsust nii
valmistusmeetodites, maitsetes,
serveerimises
 Kõikide roogade maitsed on tugevad ja
selged
 Valmisroas on võimalik eristada
valmistamisel kasutatud aineid
11. ï‚ž Valmisroogade serveerimises puudub
igasugune kenitlemine ning
ülekaunistamine
ï‚ž Esikohal on hoopiski kaunid kontrastsed
värvid
 Pasta on Itaalias täiesti omaette roog
ï‚ž Sinna serveeritakse selle omadusi esile
tõstev kaste
12. ï‚ž Pastaroogi ei peideta kastmete alla
 Hoopiski jäävad nähtavale al dente
pastavormid
 Kastmele pannakse äärmiselt suurt rõhku
 Köögivilju ei hautata kunagi liiga
pehmeks vaid al dente