ºÝºÝߣ

ºÝºÝߣShare a Scribd company logo
Itaalia köök
Itaalia köök
 Itaalia toiduainete valik on väga
mitmekesine ning rikkalik
ï‚ž Meredest saadakse peale kalade
maitsvaid karploomi
 Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga
harva, koort harvemini
ï‚ž Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust
ning juustuga
 Rasvadest on esikohal Oliiviõli
 Vähem kasutatakse puuviljaseemneõli,
searasva ning pekki
 Võid ja Margariini valmisatakse vähe
 Salatid tehakse õlikastemga
 Magustoitudena süüakse puuvilju
rikkalikus valikus
ï‚ž Toitude maitsestamiseks kasutatakse
aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit ja
pipart
 Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani,
Basiilikut, Estragoni- ja teisi
 Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on
Pitsad ja pastatoidud
ï‚ž Pastad on tooted mida valmistatakse
nisujahust, munast, soolast
 Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300
a. j a see koosneb:
1. Jahust
2. Munast
3. Soolast
 Itaallane sööb keskmiselt 28 kg
ï‚ž USA-s keskmiselt 8 kg
ï‚ž Saksamaal keskmiselt 6 kg
ï‚ž Rootsis keskmiselt 5,5 kg
ï‚ž Tiramisu
ï‚ž Ricottapuding
 Granita di caffe – kohvigranita
ï‚ž Gelato di ricotta ehk toorjuustuparfee
 Spumoni al cioccolato – külmutatud
shokolaadivaht
ï‚ž Zabaglione ehk veinivaht
 See tähendab eelkõige lihtsust nii
valmistusmeetodites, maitsetes,
serveerimises
 Kõikide roogade maitsed on tugevad ja
selged
 Valmisroas on võimalik eristada
valmistamisel kasutatud aineid
ï‚ž Valmisroogade serveerimises puudub
igasugune kenitlemine ning
ülekaunistamine
ï‚ž Esikohal on hoopiski kaunid kontrastsed
värvid
 Pasta on Itaalias täiesti omaette roog
ï‚ž Sinna serveeritakse selle omadusi esile
tõstev kaste
ï‚ž Pastaroogi ei peideta kastmete alla
 Hoopiski jäävad nähtavale al dente
pastavormid
 Kastmele pannakse äärmiselt suurt rõhku
 Köögivilju ei hautata kunagi liiga
pehmeks vaid al dente
La dolce vita –
magus elu Itaalia
moodi

More Related Content

Itaalia köök

  • 3. ï‚ž Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik ï‚ž Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi ï‚ž Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort harvemini ï‚ž Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust ning juustuga
  • 4. ï‚ž Rasvadest on esikohal Oliiviõli ï‚ž Vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki ï‚ž Võid ja Margariini valmisatakse vähe ï‚ž Salatid tehakse õlikastemga ï‚ž Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus
  • 5. ï‚ž Toitude maitsestamiseks kasutatakse aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit ja pipart ï‚ž Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani, Basiilikut, Estragoni- ja teisi
  • 6. ï‚ž Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud
  • 7. ï‚ž Pastad on tooted mida valmistatakse nisujahust, munast, soolast ï‚ž Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. j a see koosneb: 1. Jahust 2. Munast 3. Soolast
  • 8. ï‚ž Itaallane sööb keskmiselt 28 kg ï‚ž USA-s keskmiselt 8 kg ï‚ž Saksamaal keskmiselt 6 kg ï‚ž Rootsis keskmiselt 5,5 kg
  • 9. ï‚ž Tiramisu ï‚ž Ricottapuding ï‚ž Granita di caffe – kohvigranita ï‚ž Gelato di ricotta ehk toorjuustuparfee ï‚ž Spumoni al cioccolato – külmutatud shokolaadivaht ï‚ž Zabaglione ehk veinivaht
  • 10. ï‚ž See tähendab eelkõige lihtsust nii valmistusmeetodites, maitsetes, serveerimises ï‚ž Kõikide roogade maitsed on tugevad ja selged ï‚ž Valmisroas on võimalik eristada valmistamisel kasutatud aineid
  • 11. ï‚ž Valmisroogade serveerimises puudub igasugune kenitlemine ning ülekaunistamine ï‚ž Esikohal on hoopiski kaunid kontrastsed värvid ï‚ž Pasta on Itaalias täiesti omaette roog ï‚ž Sinna serveeritakse selle omadusi esile tõstev kaste
  • 12. ï‚ž Pastaroogi ei peideta kastmete alla ï‚ž Hoopiski jäävad nähtavale al dente pastavormid ï‚ž Kastmele pannakse äärmiselt suurt rõhku ï‚ž Köögivilju ei hautata kunagi liiga pehmeks vaid al dente
  • 13. La dolce vita – magus elu Itaalia moodi