°²¹³Ü»å°ìõ²Ô±ð
- 2. °²¹³Ü»å°ìõ²Ô±ð ï‚¥ Öeldut antakse edasi kaudselt, ilma et kasutataks ütleja täpset sõnastust. ï‚¥ °²¹³Ü»å°ìõ²Ô±ðt jutumärkidesse ei panda. ï‚¥ Näiteks: ï‚¥ Õpetaja ütles: „ Järgmisel nädalal on kontrolltöö.“ (Otsekõne) ï‚¥ Õpetaja ütles, et järgmisel nädalal on kontrolltöö. (°²¹³Ü»å°ìõ²Ô±ð)
- 3. °²¹³Ü»å°ìõ²Ô±ð asesõnad, aja - ja isikuvorm ï‚¥ Asesõnad, isiku – ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja ja kõnelemisajast lähtudes. ï‚¥ Näiteks: ï‚¥ Kevin ütles: „Ma lähen tööle.“ (Otsekõne) ï‚¥ Kevin ütles, et ta läheb tööle. (°²¹³Ü»å°ìõ²Ô±ð)
- 4. Kaudse kõne küsilause  Kui otsekõne on küsilause, muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt.  Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et.  Näiteks:  Mikk küsis: “Millal algab vaheaeg?“ (Otsekõne)  Mikk küsis, millal algab kevad.
- 5. Kaudse kõne ajavorm ï‚¥ Kui otsekõne on käsklause, muutub käskiv kõneviis tingivaks. ï‚¥ Näiteks: ï‚¥ Ema ütles mulle: „Tule sööma!“ (°²¹³Ü»å°ìõ²Ô±ð) ï‚¥ Ema ütles mulle, et ma läheksin sööma.