ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

õܲپ

•Download as PPTX, PDF•
•
Kersti Tamm
Kersti Tamm

ǻܳöö

1 of 20
Download to read offline
KERGEJÕUSTIK ARVUTIÕPETUS Koostaja:Kersti Tamm Alatskivi 2012
MIS ON KERGEJÕUSTIK?  Üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.  Hõlmab, jookse, sportlikku - käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi.  Pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail,krossivõistlusi pargis või metsaradadel. vsport.ee
AJALUGU  Vana-Kreeka olümpiamängud (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr).  Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik.  1850 asutati Oxfordis Exeter College edtech2.boisestate.edu
KERGEJÕUSTIKU ALAD  Mehed 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4 100 ja 4 400 m teatejooksus, kõrgus- teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50km käimises.  Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4 100 ja 4 400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
VÕISTLUSTE KORRALDUS  Lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. dreamstime.com
RIIETUS JA JALATSID  Naelikud store.nike.com
RIIETUS JA JALATSID  Peavad olema materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. store.nike.com
JOOKSUD  Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest.  800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal.  1000 – 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks  Kõikidel distantsidel 100–400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik.
TÕKKE- JA TAKISTUSJOOKS  Põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. pilt.delfi.ee
JOOKSUD mylot.com
TÕKKE-JA TAKISTUSJOOKSUD  Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. sport.err.ee
TEATEJOOKS  Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28–30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 12–13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi.  4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4 200 ja 4 400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4 400 m teine jooksja ja 4 200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni.
TEATEJOOKS pilt.delfi.ee
HÜPPED  Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. arhiiv.sport.err.ee
HÜPPED  Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22–1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. arhiiv.sport.err.ee
HEITED JA TÕUKED  Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist  Odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant  Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud voyag.blogspot.com
KÄIMINE  Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. pilt.delfi.ee
MITMEVÕISTLUS  Kümnevõistluse kavva kuuluvad 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 400m jooks ja 100 mtj, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.  Seitsmevõistluses on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.  Võistlejail tuleb startida kõigil aladel
KASUTATUD KIRJANDUS  http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik  http://www.delfi.ee/
TÄNAN KUULAMAST

More Related Content

õܲپ

  • 1. KERGEJÕUSTIK ARVUTIÕPETUS Koostaja:Kersti Tamm Alatskivi 2012
  • 2. MIS ON KERGEJÕUSTIK?  Üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.  Hõlmab, jookse, sportlikku - käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi.  Pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail,krossivõistlusi pargis või metsaradadel. vsport.ee
  • 3. AJALUGU  Vana-Kreeka olümpiamängud (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr).  Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik.  1850 asutati Oxfordis Exeter College edtech2.boisestate.edu
  • 4. KERGEJÕUSTIKU ALAD  Mehed 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4 100 ja 4 400 m teatejooksus, kõrgus- teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50km käimises.  Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4 100 ja 4 400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
  • 5. VÕISTLUSTE KORRALDUS  Lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. dreamstime.com
  • 6. RIIETUS JA JALATSID  Naelikud store.nike.com
  • 7. RIIETUS JA JALATSID  Peavad olema materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. store.nike.com
  • 8. JOOKSUD  Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest.  800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal.  1000 – 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks  Kõikidel distantsidel 100–400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik.
  • 9. TÕKKE- JA TAKISTUSJOOKS  Põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. pilt.delfi.ee
  • 11. TÕKKE-JA TAKISTUSJOOKSUD  Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. sport.err.ee
  • 12. TEATEJOOKS  Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28–30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 12–13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi.  4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4 200 ja 4 400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4 400 m teine jooksja ja 4 200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni.
  • 14. HÜPPED  Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. arhiiv.sport.err.ee
  • 15. HÜPPED  Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22–1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. arhiiv.sport.err.ee
  • 16. HEITED JA TÕUKED  Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist  Odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant  Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud voyag.blogspot.com
  • 17. KÄIMINE  Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. pilt.delfi.ee
  • 18. MITMEVÕISTLUS  Kümnevõistluse kavva kuuluvad 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 400m jooks ja 100 mtj, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.  Seitsmevõistluses on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.  Võistlejail tuleb startida kõigil aladel