ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Kergesti haavatavad sotsiaalsed rühmad

•
•
Kalle Laane
Kalle Laane
1 of 17
Kergesti haavatavad sotsiaalsed rühmad ehk riskirühmad
Sotsiaalsed riskirühmad Neisse rühmadesse kuuluvatel inimestel on:  tervisele ebasoodsamad elu- ja töötingimused,  kehvemad võimalused tervislikeks valikuteks,  probleeme tervise- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusega ning  üldjuhul tervist ohustav kõrgenenud riskikäitumine. (Tallinna rahvastiku tervise arengukava)
Sotsiaalsete rühmade tervisenäitajate vaheline lõhe kasvab jätkuvalt ja kiirelt.
Tallinna sotsiaalsed riskirühmad: • väikelapsed, • eakad, • puuetega inimesed, • allpool vaesuspiiri elavad pered ja töötud.
Tallinna RAK eesmärke • Luua tallinlastele võimalused ja tingimused, et saavutada tervena elatud eluea pikenemine. • Saavutada linnaelanike keskmise eeldatava eluea tõus. • Saavutada laste varajase arengu püsiv paranemine kõigis Tallinna linnaosades. • Saavutada kooli minevate laste krooniliste haiguste esinemissageduse langus. • Saavutada laste (0–14 a) vigastussuremuse langus.
Kergesti haavatavad perede tüüpprobleemid: • vanemate vähene võimekus pääseda tööle ja seda säilitada; • sellega seotud - ka rasked - rahalised probleemid; • vanemate või hooldajate ning laste vaimse ja füüsilist tervise häiritus; • mitterahuldav elamispind või kodutus; • puudulik juurdepääs õppimise ja vaba aja veetmise võimalustele; • suhete kokkuvarisemine täiskasvanute vahel ja täiskasvanute ning noorukite vahel.
Sellised probleemid kalduvad üksteist tugevdama ja märkimisväärne risk on selleks, et pere probleemid püsivad põlvkonnast põlvkonda.
Hetkvõte tüüpilisel nädalal sotsiaalhoolekandes vastuvõetud lastest Westminsteris 2001 Probleemi olemus Lapsi Protsent koguarvust Väärkohtlemine või 500 18 hooletussejätmine Puue 210 7 Vanemate haigus või puue 215 8 Perekond on akuutse stressi 500 18 seisundis Perekonna düsfunktsionaalsus 315 11 Sotsiaalselt vastuvõtmatu käitumine 95 3 Vähene sissetulek 765 27 Vähene vanemlik tegutsemine 190 7 Muu 25 1
80% lastekaitselisest juhtumitööst, mille on enda peale võtnud Sotsiaal- ja kogukonnateenistused Westminsteris toimub perevägivalla poolt mõjutatud perekondadega.
Riiklikud ja kohalikud perede võtmeprioriteedid Westminsteris  Tuua kõik kodud rahuldavale tasemele;  vähendada tervise ebavõrdsust;  parandada ajutises majutuses elavate perekondade elukvaliteeti;  parandada juurdepääsu varaste eluaastate teenustele, eriti kodutute perekondade ja teismeliste vanemate puhul;  julgustada võtma töötavate perekondade/ lastehoolduse maksukrediiti;  suurendada kohalike inimeste tööhõivevõimalusi;  parandada haavatavate laste varast määratlemist ja tõhusaid sekkumisi nende jaoks;  keskenduda nii laste kui ka vanemate vajadustele;  aidata perevägivalla ohvreid.
Laste olukorda parandavad eesmärgid Tallinna RAK-s 1. Luua eeldused ja tingimused lapse optimaalseks arenguks perede teadlikkuse ja asjakohaste oskuste parendamisega; 2. soodustada optimaalset tervise arengut väikelapseeas lapse rinnapiimaga toitmise ja lapsevanemate hoolivate lähedussuhete toetamise teel; 3. tagada lapse õigeaegne immuniseerimine ja nõustamine, terviseprobleemide õigeaegne avastamine ja varajane sekkumine; 4. soodustada lapse elamist, mängimist ja õppimist turvalises kodukeskkonnas; 5. soodustada tervist edendava arengukeskkonna järjepidevat parendust lasteaedades; 6. tagada lastega peredele ja sotsiaalselt tundlikele elanikkonna gruppidele võimalus majanduslikult toime tulla. 
Mida lapsed vajavad? • Toetus – lapsed vajavad tuge, hoolitsust ja armastust perekonnalt, naabritelt ja paljudelt teistelt inimestelt. On vaja positiivseid toetavaid keskkondi pakkuvaid organisatsioone ja institutsioone. • Jõustamine – lapsed vajavad kogukonnapoolset väärtustamist ja võimalusi teisi aidata. Selleks peab kogukond olema turvaline ja tunduma turvaline.  • Piirid ja ootused – lapsed peavad teadma, mida neilt oodatakse ja kas tegevused ja käitumised on “normi piires" või “väljaspool piire."  • Konstruktiivne ajakasutus - lapsed vajavad konstruktiivseid, kasvu rikastavaid võimalusi loovtegevuste, noorsooprogrammide näol.
 “Sotsiaal-emotsionaalne kompetentsus näitab võimet mõista, sooritada, juhtida ja väljendada elu sotsiaalseid ja emotsionaalseid aspekte” (Cohen, 2001).  Sotsiaal-emotsionaalne õppimine on sotsiaal-emotsionaalse kompetentsuse edendamise protsess ja meetodid.
Sotsiaal- emotsionaalse kompetentsuse sisu • Eneseteadlikkus: teadlikkus enda tunnetest ja võimetest; enesekindlus. • Sotsiaalne teadlikkus: võime näha ja mõista teiste seisukohti; väärtustada erinevaid gruppe ja neis osaleda. • Enesejuhtimine: võime reguleerida oma emotsioone; südametunnistus; visadus. • Suheteoskused: tervete suhete loomine ja säilitamine; läbirääkimine konflikti korral; vajadusel abi otsimine. • Vastutustundlik otsustamine: riskide hindamine ja heade otsuste vastuvõtmine; teiste respekteerimine; isiklik vastutus oma otsuste eest.
Sotsiaal-emotsionaalse õppimise tähtsus • Sotsiaal-emotsionaalne kirjaoskus vähendab vägivalda ja edendab prosotsiaalseid käitumisi (Schonert-Reichl, Smith, & Zaidman-Zait, 2002; Weissberg & Greenberg, 1998). • Õpilaste poolt klassis demonstreeritavad prosotsiaalsed käitumised on paremad akadeemilise edu ennustajad kui standardiseeritud testi tulemused (Wentzel, 1993). • Akadeemilist edukust 8. klassis saab paremini ennustada laste 3. klassi sotsiaal-emotsionaalse kompetentsuse kui hinnete järgi (Caprara jt., 2000).
Muutumise taust  Toimivad ennetusprogrammid kasutavad laiahaardelist raamistikku, kus perekonnad, kaaslased, koolid ja kogukonnad töötavad partneritena mitmiktulemuste nimel.  Igas kogukonnas on vaja koordineeritud koostööstrateegiate ja –programmide kogumit (Dryfoos, 1997).  Vaja on arvestada lapse arengu mitmete mõjusfääride olulisust.
Järeldused  Ühiskonna tuleviku jaoks on ülitähtis, et tehakse kindlaks tegurid, mis aitavad lastel saada kompetentsemateks, hoolivateks täiskasvanuteks ja produktiivseteks kodanikeks.  Meil kõigil on panus laste emotsionaalse ja sotsiaalse kompetentsuse arendamises ja seda soodustavate või takistavate protsesside kindlakstegemises.  Need andmed näitavad vajadust koordineeritud jõupingutuste järele laste positiivse akadeemilise ja sotsiaal-emotsionaalse arengu edendamises kogukonna koolides.

More Related Content

Kergesti haavatavad sotsiaalsed rühmad

  • 2. Sotsiaalsed riskirühmad Neisse rühmadesse kuuluvatel inimestel on:  tervisele ebasoodsamad elu- ja töötingimused,  kehvemad võimalused tervislikeks valikuteks,  probleeme tervise- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusega ning  üldjuhul tervist ohustav kõrgenenud riskikäitumine. (Tallinna rahvastiku tervise arengukava)
  • 3. Sotsiaalsete rühmade tervisenäitajate vaheline lõhe kasvab jätkuvalt ja kiirelt.
  • 4. Tallinna sotsiaalsed riskirühmad: • väikelapsed, • eakad, • puuetega inimesed, • allpool vaesuspiiri elavad pered ja töötud.
  • 5. Tallinna RAK eesmärke • Luua tallinlastele võimalused ja tingimused, et saavutada tervena elatud eluea pikenemine. • Saavutada linnaelanike keskmise eeldatava eluea tõus. • Saavutada laste varajase arengu püsiv paranemine kõigis Tallinna linnaosades. • Saavutada kooli minevate laste krooniliste haiguste esinemissageduse langus. • Saavutada laste (0–14 a) vigastussuremuse langus.
  • 6. Kergesti haavatavad perede tüüpprobleemid: • vanemate vähene võimekus pääseda tööle ja seda säilitada; • sellega seotud - ka rasked - rahalised probleemid; • vanemate või hooldajate ning laste vaimse ja füüsilist tervise häiritus; • mitterahuldav elamispind või kodutus; • puudulik juurdepääs õppimise ja vaba aja veetmise võimalustele; • suhete kokkuvarisemine täiskasvanute vahel ja täiskasvanute ning noorukite vahel.
  • 7. Sellised probleemid kalduvad üksteist tugevdama ja märkimisväärne risk on selleks, et pere probleemid püsivad põlvkonnast põlvkonda.
  • 8. Hetkvõte tüüpilisel nädalal sotsiaalhoolekandes vastuvõetud lastest Westminsteris 2001 Probleemi olemus Lapsi Protsent koguarvust Väärkohtlemine või 500 18 hooletussejätmine Puue 210 7 Vanemate haigus või puue 215 8 Perekond on akuutse stressi 500 18 seisundis Perekonna düsfunktsionaalsus 315 11 Sotsiaalselt vastuvõtmatu käitumine 95 3 Vähene sissetulek 765 27 Vähene vanemlik tegutsemine 190 7 Muu 25 1
  • 9. 80% lastekaitselisest juhtumitööst, mille on enda peale võtnud Sotsiaal- ja kogukonnateenistused Westminsteris toimub perevägivalla poolt mõjutatud perekondadega.
  • 10. Riiklikud ja kohalikud perede võtmeprioriteedid Westminsteris  Tuua kõik kodud rahuldavale tasemele;  vähendada tervise ebavõrdsust;  parandada ajutises majutuses elavate perekondade elukvaliteeti;  parandada juurdepääsu varaste eluaastate teenustele, eriti kodutute perekondade ja teismeliste vanemate puhul;  julgustada võtma töötavate perekondade/ lastehoolduse maksukrediiti;  suurendada kohalike inimeste tööhõivevõimalusi;  parandada haavatavate laste varast määratlemist ja tõhusaid sekkumisi nende jaoks;  keskenduda nii laste kui ka vanemate vajadustele;  aidata perevägivalla ohvreid.
  • 11. Laste olukorda parandavad eesmärgid Tallinna RAK-s 1. Luua eeldused ja tingimused lapse optimaalseks arenguks perede teadlikkuse ja asjakohaste oskuste parendamisega; 2. soodustada optimaalset tervise arengut väikelapseeas lapse rinnapiimaga toitmise ja lapsevanemate hoolivate lähedussuhete toetamise teel; 3. tagada lapse õigeaegne immuniseerimine ja nõustamine, terviseprobleemide õigeaegne avastamine ja varajane sekkumine; 4. soodustada lapse elamist, mängimist ja õppimist turvalises kodukeskkonnas; 5. soodustada tervist edendava arengukeskkonna järjepidevat parendust lasteaedades; 6. tagada lastega peredele ja sotsiaalselt tundlikele elanikkonna gruppidele võimalus majanduslikult toime tulla. 
  • 12. Mida lapsed vajavad? • Toetus – lapsed vajavad tuge, hoolitsust ja armastust perekonnalt, naabritelt ja paljudelt teistelt inimestelt. On vaja positiivseid toetavaid keskkondi pakkuvaid organisatsioone ja institutsioone. • Jõustamine – lapsed vajavad kogukonnapoolset väärtustamist ja võimalusi teisi aidata. Selleks peab kogukond olema turvaline ja tunduma turvaline.  • Piirid ja ootused – lapsed peavad teadma, mida neilt oodatakse ja kas tegevused ja käitumised on “normi piires" või “väljaspool piire."  • Konstruktiivne ajakasutus - lapsed vajavad konstruktiivseid, kasvu rikastavaid võimalusi loovtegevuste, noorsooprogrammide näol.
  • 13.  “Sotsiaal-emotsionaalne kompetentsus näitab võimet mõista, sooritada, juhtida ja väljendada elu sotsiaalseid ja emotsionaalseid aspekte” (Cohen, 2001).  Sotsiaal-emotsionaalne õppimine on sotsiaal-emotsionaalse kompetentsuse edendamise protsess ja meetodid.
  • 14. Sotsiaal- emotsionaalse kompetentsuse sisu • Eneseteadlikkus: teadlikkus enda tunnetest ja võimetest; enesekindlus. • Sotsiaalne teadlikkus: võime näha ja mõista teiste seisukohti; väärtustada erinevaid gruppe ja neis osaleda. • Enesejuhtimine: võime reguleerida oma emotsioone; südametunnistus; visadus. • Suheteoskused: tervete suhete loomine ja säilitamine; läbirääkimine konflikti korral; vajadusel abi otsimine. • Vastutustundlik otsustamine: riskide hindamine ja heade otsuste vastuvõtmine; teiste respekteerimine; isiklik vastutus oma otsuste eest.
  • 15. Sotsiaal-emotsionaalse õppimise tähtsus • Sotsiaal-emotsionaalne kirjaoskus vähendab vägivalda ja edendab prosotsiaalseid käitumisi (Schonert-Reichl, Smith, & Zaidman-Zait, 2002; Weissberg & Greenberg, 1998). • Õpilaste poolt klassis demonstreeritavad prosotsiaalsed käitumised on paremad akadeemilise edu ennustajad kui standardiseeritud testi tulemused (Wentzel, 1993). • Akadeemilist edukust 8. klassis saab paremini ennustada laste 3. klassi sotsiaal-emotsionaalse kompetentsuse kui hinnete järgi (Caprara jt., 2000).
  • 16. Muutumise taust  Toimivad ennetusprogrammid kasutavad laiahaardelist raamistikku, kus perekonnad, kaaslased, koolid ja kogukonnad töötavad partneritena mitmiktulemuste nimel.  Igas kogukonnas on vaja koordineeritud koostööstrateegiate ja –programmide kogumit (Dryfoos, 1997).  Vaja on arvestada lapse arengu mitmete mõjusfääride olulisust.
  • 17. Järeldused  Ühiskonna tuleviku jaoks on ülitähtis, et tehakse kindlaks tegurid, mis aitavad lastel saada kompetentsemateks, hoolivateks täiskasvanuteks ja produktiivseteks kodanikeks.  Meil kõigil on panus laste emotsionaalse ja sotsiaalse kompetentsuse arendamises ja seda soodustavate või takistavate protsesside kindlakstegemises.  Need andmed näitavad vajadust koordineeritud jõupingutuste järele laste positiivse akadeemilise ja sotsiaal-emotsionaalse arengu edendamises kogukonna koolides.