ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Kiindumuskäitumine ja sõltuvuskäitumine

•
•
Kalle Laane
Kalle Laane
1 of 25
sissejuhatus – et õٲ.
Kiindumuskäitumise all mõistetakse iga käitumisvormi, mis põhjustab inimesel läheduse saavutamist ja säilitamist mõne teise eristatud ja eelistatud isikuga, keda tavaliselt mõistetakse kui tugevamat või targemat.
 Kuigi kiindumuskäitumine on eriti ilmne varase lapsepõlve vältel, on see inimolenditele iseloomulikult jõus hällist hauani.  See sisaldab nutmist ja kutset, mis toob esile hoolitsuse, järgimist ja klammerdumist ja samuti tugeva protesti, kui laps jäetakse üksi või koos võõrastega.  Täiskasvanute puhul on see eriti ilmne, kui isik on vaevatud, haige või kardab.  Kiindumuskäitumise mustrid olenevad osaliselt inimese vanusest, sugupoolest ja olukorra tingimustest ja osaliselt varasemas elus koos kiindumuspersooniga kogetust.
 (a) Spetsiifilisus, eripära. Kiindumuskäitumine on suunatud ühe või mõne konkreetse isiku poole, tavaliselt selge eelistusjärjekorra alusel.  (b) Vältus. Kiindumus kestab tavaliselt suure osa elueast. Varaseid kiindumusi ei saa kergesti maha jätta ja need tavaliselt säilivad.  (c) Emotsioonide sisselülitumine. Paljud kõige intensiivsemad emotsioonid virguvad kiindumussuhete kujunemise, alalhoidmise, häirumise ja uuendamise aegu.
 (d) Ontogenees. Suurel enamusel väikelastest areneb kiindumuskäitumine eelistatud persooni suhtes välja esimese üheksa elukuu vältel.  Mida rohkem on lapsel sotsiaalse koostegutsemise elamusi selle isikuga, seda suurem on kiindumussuhte tõenäosus.  Kes iganes ka peamiselt ja emalikult lapse eest hoolitseks, muutub ta sel põhjusel lapse kiindumuspersooniks.  Kiindumuskäitumine jääb kergesti käivitatavaks umbes kuni kolmanda eluaasta lõpuni; hiljem muutub see järk- järgult raskemini aktiveeritavaks.
 (e) Õppimine. Omase ja võõra eristamise õppimine on kiindumuse arenemise võtmeprotsessiks, tavapärased hüvitised ja karistused mängivad selles vaid vähest rolli. Lapse kiindumus võib areneda kiindumus-persooni korduvate karistuste kiuste.  (f) Organiseeritus. Kiindumuskäitumises käivitatakse lapse nutt, protest ja kutse kindlate tingimuste poolt ja nende kasutamine katkestatakse teiste tingimuste tõttu. Aktiviseerivateks tingimusteks on kummalisus, nälg, väsimus ja kõik, mis mõjub hirmutavalt. Katkestavateks olukorrad sisaldavad emapersooni nägemist või tema hääle kuulmist ja eriti õnnelikku koostoimimist koos temaga.
 (g) Bioloogiline funktsioon. Erinevate imetajaliikide kiindumuskäitumise detailides on palju erinevusi, reegliks on läheduse alalhoidmine ebaküpse looma poolt eelistatud täiskasvanu suhtes, kelleks on peaaegu alati ema. Kõige tõenäolisemalt on kiindumuskäitumise funktsiooniks järeltulija kaitsmine.
 Ema (vähemal määral isa) peetakse isikuks, kes kindlustab oma lapsele turvalise aluse, millelt laps võib ümbrust tundma õppida ja millele ta võib tagasi pöörduda, eriti siis, kui väsib või ehmub.  Sama käitumismustrit ilmutab inimene normaalse arengu korral läbi kogu ülejäänud elu, liikudes nendest, keda armastab üha suurenevale kaugusele üha pikenevateks ajavahemikeks, kuid siiski alati alal hoides kontakti ja varem või hiljem tagasi pöördudes.  Alus, millelt täiskasvanu tegutseb, on tõenäoliselt tema esmaspere või siis uus alus, mille ta on loonud enda jaoks.  Igaüks, kellel sellist turvalist baasi ei ole, on juuretu ja väga üksildane (J. Bowlby).
 Sõltuvuskäitumine on käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete/kommete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või see hakkab füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama seda inimest või teisi.
 Enamikul füüsilistel sõltuvustel sellistest ainetest nagu alkohol, heroiin või barbituraadid on ka psühholoogiline komponent. Näiteks võib alkohoolikul, kes pole alkoholi aastaid joonud, säilida ihalus alkoholi järele.  Seetõttu arvavad paljud uurijad, et füüsiliste ja psühholoogiliste sõltuvuste erinevaid vorme on vaja vaadelda kui sõltuvuslikke protsesse ja sõltuvuslikke käitumisi, millel on suur ühisosa, ja sarnasusi rohkem kui erinevusi.  Seetõttu ei peaks neid esitama kui erinevaid kategooriaid või probleeme.
(võivad muutuda sundkäitumuslikeks kinnisideedeks):
 hasartmängude  töö, mängimine,  söömisega seotud  võimlemine, füüsiliste tegevused harjutuste tegemine, (ülesöömine,  spirituaalsed, anoreksia, buliimia vaimulikud kinnis- või jne.), sundmõtted  seksuaaltegevused, (vastandina religioossele  pornograafiaga seotud pühendumisele), tegevused,  valu tekitamine enesele  arvutiga seotud või teistele, tegevused,  eneselõikamine,  internetis surfamine, sälkimine,  videomängude  ostlemine. mängimine,  televiisori vaatamine,
 Sundkäitumised kasvavad välja inimese vajadusest vähendada oma pingulolekut, mis võib olla põhjustatud sisemistest tunnetest, mida inimene tahab vältida või kontrollida. Sundkäitumised on korduvad ja sageli teostatakse neid rituaalsel viisil.  Asja tuumaks on see, et tegevus ei ole ühendatud selle eesmärgiga, millele see on näivalt suunatud ja selle tõenäoline liigmäärasus. Näiteks võib olla inimene, kes kardab olla liigselt seotud oma partneriga ja valib suhtlemise vältimiseks televiisori vaatamise või inimese, kel pole kunagi olnud piisavalt armastust ja kes aseainena neelab neli liitrit jäätist.
 Arvatakse, et sellised käitumistegevused võivad soodustada beeta- endorfiinide tekkimist ajus, mis tekitavad inimesel heaolutunnet või eufooriat. Kui inimene nende tunnete saavutamiseks jätkab vastavate tegevuste kordamist, siis võib ta sattuda sõltuvuslikku tsüklisse.  Nii muutub inimene füüsiliselt sõltuvaks oma ajukemikaalidest mis juhib ta vastavaid tegevusi üha uuesti ja uuesti kordama, isegi siis, kui sellel on selged halvad mõjud tema tervisele või suhetele teistega.  Sõltuvuskäitumises laieneb valelikkuse, varjamise ja oma minatunnetusest eraldi olemise ämblikuvõrk.
Kiindumuskäitumine ja sõltuvuskäitumine
Ohtlik, riskantne kasutus:  Normaalse ja ohtliku kasutuse/sõltuvuskäitumise vahelised piirid on ületatud, aga kasutusest põhjustatud märkimisväärseid kahjustusi ei ole veel ilmnenud. Kahjulik, kahjustav kasutus:  Inimesel on selgelt äratuntavaid ja määratletavaid sõltuvuskäitumisest põhjustatud kahjustusi, mis avalduvad tema füüsilises, vaimses ja sotsiaalses tervises, kuid tal ei ole veel otsest sõltuvust. Sõltuvus:  Sündroom, mida iseloomustavad tung sõltuvuslikult käituda, taluvuse suurenemine ja sõltuvuskäitumise jätkamine hoolimata selle ilmsetest kahjulikest tagajärgedest.
 välised – näiteks töökoha kaotus, joobes tehtud rumalused, liiklusõnnetused jne.  sisemised – näiteks inimese teadmatus oma identsusest, sellest, kes ta on ja/ või depressioon, puudulik võime (defitsiit) tunda või keskenduda.  Sõltuvuskäitumisel võivad olla ka füüsilised tagajärjed nagu mitmed haigused, ülepinges olek ja mälukaotused.
 1. inimene muutub allutatuks, st. ta mõtleb pidevalt sõltuvuse objektist (sihist), tegevusest või ainest.  2. inimene leiab viisi sõltuvuse objekti, tegevuse või – aine leidmiseks ja sellega tegelemiseks isegi siis, kui see teda kahjustab (füüsilised probleemid, halvad töötulemused või õppeedukus, probleemid sõpradega, perekonnas, kaastööliste või kasvatajatega).
 3. inimene on sõltuvustegevustega sundkäitumuslikult hõivatud, st. kordab neid tegevusi ikka ja jälle isegi siis, kui ta seda ei taha ja leiab, et sõltuvuskäitumist lõpetada on raske.  4. sõltuvuskäitumise lõpetamise katsete puhul esinevad võõrutusvaevused, mille hulka võib kuuluda ärrituvus, iha või tung sõltuvuskäitumist jätkata, rahutus ja/ või depressioon.
 5. inimene ei paista kontrollivat, millal, kui kaua või kui palju ta jätkab sõltuvuskäitumist (kontrolli kaotus). Näiteks võib juua kuus õlut, kuigi taheti juua vaid üks, osta kaheksa paari kingi, kuigi vaja oli vaid kingapaelu või osta terve kast küpsiseid jne.  6. inimene eitab sageli oma sõltuvuskäitumisest tulenevaid probleeme, isegi kui teised näevad selle negatiivset toimet.  7.kui perekond või lähedased sõbrad on väljendanud oma muret inimese sõltuvuskäitumise pärast, siis hakkab ta seda varjama (peidab toitu voodi alla, alkoholipudeleid tualetti, ei näita oma abikaasale krediitkaardi arveid jne.).
 8. paljud sõltuvuskäitumisega inimesed räägivad mälukaotustest sõltuvuskäitumise ajal (ei mäleta, kui palju nad ostsid, kui palju hasartmängus kaotasid, kui palju kilomeetreid haige jalaga jooksid, mida nad peol purjus peaga tegid).  9. sõltuvuskäitumisega inimeste puhul on depressioon tavaline. Sellepärast on sõltuvuskäitumise puhul tähtis kohtuda psühhiaatriga, et aru saada, mis toimub.  10. sõltuvuskäitumisega inimestel on sageli madal eneseaustuse tase, nad tunnevad ärevust selle pärast, et nad ei suuda kontrollida oma keskkonda ja nad tulevad psühholoogiliselt või füüsiliselt väärkohtlevatest perekondadest.
 Sõltuvus ei ole eriliselt seotud läheduse alalhoidmisega, see ei ole suunatud erilise isiku poole, see ei eelda püsiva sideme olemasolu ega ei seostu tingimata tugevate tunnetega.  Sõltuvusele ei omistata mingit bioloogilist funktsiooni. Peale selle on sõltuvuse kontseptsioonis väärtusjäreldusi, mis on täpselt vastupidised kiindumuse kontseptsioonis väljendatutele.  Viitamine isikule kui sõltuvuses olevale kaldub olema halvustav, seevastu tema kirjeldamine kellessegi kiindunud isikuna võib vabalt pälvida heakskiidu.
 Selline olukord  Paljud inimesed põhjustab probleeme suhtuvad sellistesse sõltuvuskäitumistesse sõltuvuskäitumiste nagu alkoholism, ennetamisel ja ravil, hasartmängusõltuvus kuigi on tegelikult jne. kui „haigustesse“, olemas palju viise kuid teised suhtuvad neisse kui käitumistesse, kujuneva või mis on ära õpitud väljakujunenud reaktsioonina pärilikkuse sõltuvuskäitumisega ja keskkonna tegurite inimeste aitamiseks. keerulisele koosmõjule. Kui Sa arvad, et kellelgi, kellest hoolid, on kujunemas või kujunenud sõltuvuskäitumine, siis aruta seda võimalikult kiiresti perearstiga või mõne teise nõustajaga või otsi üles tugigrupp sellistele inimestele.
 Palun vali mõttes välja oma kasvandik, kellest tead suhteliselt palju.  Palun kirjelda (paberil) selle lapse käitumise omapära, mille poolest ta erineb teistest lastest.  Palun oleta, millisel viisil võib selle lapse käitumise omapära olla seotud kiindumuskäitumisega või sõltuvuskäitumisega ja kirjuta ka see üles.  Palun aruta seda paarilisega.
Kiindumuskäitumine ja sõltuvuskäitumine

More Related Content

Kiindumuskäitumine ja sõltuvuskäitumine

  • 2. Kiindumuskäitumise all mõistetakse iga käitumisvormi, mis põhjustab inimesel läheduse saavutamist ja säilitamist mõne teise eristatud ja eelistatud isikuga, keda tavaliselt mõistetakse kui tugevamat või targemat.
  • 3. Kuigi kiindumuskäitumine on eriti ilmne varase lapsepõlve vältel, on see inimolenditele iseloomulikult jõus hällist hauani.  See sisaldab nutmist ja kutset, mis toob esile hoolitsuse, järgimist ja klammerdumist ja samuti tugeva protesti, kui laps jäetakse üksi või koos võõrastega.  Täiskasvanute puhul on see eriti ilmne, kui isik on vaevatud, haige või kardab.  Kiindumuskäitumise mustrid olenevad osaliselt inimese vanusest, sugupoolest ja olukorra tingimustest ja osaliselt varasemas elus koos kiindumuspersooniga kogetust.
  • 4. (a) Spetsiifilisus, eripära. Kiindumuskäitumine on suunatud ühe või mõne konkreetse isiku poole, tavaliselt selge eelistusjärjekorra alusel.  (b) Vältus. Kiindumus kestab tavaliselt suure osa elueast. Varaseid kiindumusi ei saa kergesti maha jätta ja need tavaliselt säilivad.  (c) Emotsioonide sisselülitumine. Paljud kõige intensiivsemad emotsioonid virguvad kiindumussuhete kujunemise, alalhoidmise, häirumise ja uuendamise aegu.
  • 5.  (d) Ontogenees. Suurel enamusel väikelastest areneb kiindumuskäitumine eelistatud persooni suhtes välja esimese üheksa elukuu vältel.  Mida rohkem on lapsel sotsiaalse koostegutsemise elamusi selle isikuga, seda suurem on kiindumussuhte tõenäosus.  Kes iganes ka peamiselt ja emalikult lapse eest hoolitseks, muutub ta sel põhjusel lapse kiindumuspersooniks.  Kiindumuskäitumine jääb kergesti käivitatavaks umbes kuni kolmanda eluaasta lõpuni; hiljem muutub see järk- järgult raskemini aktiveeritavaks.
  • 6. (e) Õppimine. Omase ja võõra eristamise õppimine on kiindumuse arenemise võtmeprotsessiks, tavapärased hüvitised ja karistused mängivad selles vaid vähest rolli. Lapse kiindumus võib areneda kiindumus-persooni korduvate karistuste kiuste.  (f) Organiseeritus. Kiindumuskäitumises käivitatakse lapse nutt, protest ja kutse kindlate tingimuste poolt ja nende kasutamine katkestatakse teiste tingimuste tõttu. Aktiviseerivateks tingimusteks on kummalisus, nälg, väsimus ja kõik, mis mõjub hirmutavalt. Katkestavateks olukorrad sisaldavad emapersooni nägemist või tema hääle kuulmist ja eriti õnnelikku koostoimimist koos temaga.
  • 7. (g) Bioloogiline funktsioon. Erinevate imetajaliikide kiindumuskäitumise detailides on palju erinevusi, reegliks on läheduse alalhoidmine ebaküpse looma poolt eelistatud täiskasvanu suhtes, kelleks on peaaegu alati ema. Kõige tõenäolisemalt on kiindumuskäitumise funktsiooniks järeltulija kaitsmine.
  • 8. Ema (vähemal määral isa) peetakse isikuks, kes kindlustab oma lapsele turvalise aluse, millelt laps võib ümbrust tundma õppida ja millele ta võib tagasi pöörduda, eriti siis, kui väsib või ehmub.  Sama käitumismustrit ilmutab inimene normaalse arengu korral läbi kogu ülejäänud elu, liikudes nendest, keda armastab üha suurenevale kaugusele üha pikenevateks ajavahemikeks, kuid siiski alati alal hoides kontakti ja varem või hiljem tagasi pöördudes.  Alus, millelt täiskasvanu tegutseb, on tõenäoliselt tema esmaspere või siis uus alus, mille ta on loonud enda jaoks.  Igaüks, kellel sellist turvalist baasi ei ole, on juuretu ja väga üksildane (J. Bowlby).
  • 9. Sõltuvuskäitumine on käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete/kommete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või see hakkab füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama seda inimest või teisi.
  • 10. Enamikul füüsilistel sõltuvustel sellistest ainetest nagu alkohol, heroiin või barbituraadid on ka psühholoogiline komponent. Näiteks võib alkohoolikul, kes pole alkoholi aastaid joonud, säilida ihalus alkoholi järele.  Seetõttu arvavad paljud uurijad, et füüsiliste ja psühholoogiliste sõltuvuste erinevaid vorme on vaja vaadelda kui sõltuvuslikke protsesse ja sõltuvuslikke käitumisi, millel on suur ühisosa, ja sarnasusi rohkem kui erinevusi.  Seetõttu ei peaks neid esitama kui erinevaid kategooriaid või probleeme.
  • 12. hasartmängude  töö, mängimine,  söömisega seotud  võimlemine, füüsiliste tegevused harjutuste tegemine, (ülesöömine,  spirituaalsed, anoreksia, buliimia vaimulikud kinnis- või jne.), sundmõtted  seksuaaltegevused, (vastandina religioossele  pornograafiaga seotud pühendumisele), tegevused,  valu tekitamine enesele  arvutiga seotud või teistele, tegevused,  eneselõikamine,  internetis surfamine, sälkimine,  videomängude  ostlemine. mängimine,  televiisori vaatamine,
  • 13. Sundkäitumised kasvavad välja inimese vajadusest vähendada oma pingulolekut, mis võib olla põhjustatud sisemistest tunnetest, mida inimene tahab vältida või kontrollida. Sundkäitumised on korduvad ja sageli teostatakse neid rituaalsel viisil.  Asja tuumaks on see, et tegevus ei ole ühendatud selle eesmärgiga, millele see on näivalt suunatud ja selle tõenäoline liigmäärasus. Näiteks võib olla inimene, kes kardab olla liigselt seotud oma partneriga ja valib suhtlemise vältimiseks televiisori vaatamise või inimese, kel pole kunagi olnud piisavalt armastust ja kes aseainena neelab neli liitrit jäätist.
  • 14. Arvatakse, et sellised käitumistegevused võivad soodustada beeta- endorfiinide tekkimist ajus, mis tekitavad inimesel heaolutunnet või eufooriat. Kui inimene nende tunnete saavutamiseks jätkab vastavate tegevuste kordamist, siis võib ta sattuda sõltuvuslikku tsüklisse.  Nii muutub inimene füüsiliselt sõltuvaks oma ajukemikaalidest mis juhib ta vastavaid tegevusi üha uuesti ja uuesti kordama, isegi siis, kui sellel on selged halvad mõjud tema tervisele või suhetele teistega.  Sõltuvuskäitumises laieneb valelikkuse, varjamise ja oma minatunnetusest eraldi olemise ämblikuvõrk.
  • 16. Ohtlik, riskantne kasutus:  Normaalse ja ohtliku kasutuse/sõltuvuskäitumise vahelised piirid on ületatud, aga kasutusest põhjustatud märkimisväärseid kahjustusi ei ole veel ilmnenud. Kahjulik, kahjustav kasutus:  Inimesel on selgelt äratuntavaid ja määratletavaid sõltuvuskäitumisest põhjustatud kahjustusi, mis avalduvad tema füüsilises, vaimses ja sotsiaalses tervises, kuid tal ei ole veel otsest sõltuvust. Sõltuvus:  Sündroom, mida iseloomustavad tung sõltuvuslikult käituda, taluvuse suurenemine ja sõltuvuskäitumise jätkamine hoolimata selle ilmsetest kahjulikest tagajärgedest.
  • 17. välised – näiteks töökoha kaotus, joobes tehtud rumalused, liiklusõnnetused jne.  sisemised – näiteks inimese teadmatus oma identsusest, sellest, kes ta on ja/ või depressioon, puudulik võime (defitsiit) tunda või keskenduda.  Sõltuvuskäitumisel võivad olla ka füüsilised tagajärjed nagu mitmed haigused, ülepinges olek ja mälukaotused.
  • 18. 1. inimene muutub allutatuks, st. ta mõtleb pidevalt sõltuvuse objektist (sihist), tegevusest või ainest.  2. inimene leiab viisi sõltuvuse objekti, tegevuse või – aine leidmiseks ja sellega tegelemiseks isegi siis, kui see teda kahjustab (füüsilised probleemid, halvad töötulemused või õppeedukus, probleemid sõpradega, perekonnas, kaastööliste või kasvatajatega).
  • 19. 3. inimene on sõltuvustegevustega sundkäitumuslikult hõivatud, st. kordab neid tegevusi ikka ja jälle isegi siis, kui ta seda ei taha ja leiab, et sõltuvuskäitumist lõpetada on raske.  4. sõltuvuskäitumise lõpetamise katsete puhul esinevad võõrutusvaevused, mille hulka võib kuuluda ärrituvus, iha või tung sõltuvuskäitumist jätkata, rahutus ja/ või depressioon.
  • 20. 5. inimene ei paista kontrollivat, millal, kui kaua või kui palju ta jätkab sõltuvuskäitumist (kontrolli kaotus). Näiteks võib juua kuus õlut, kuigi taheti juua vaid üks, osta kaheksa paari kingi, kuigi vaja oli vaid kingapaelu või osta terve kast küpsiseid jne.  6. inimene eitab sageli oma sõltuvuskäitumisest tulenevaid probleeme, isegi kui teised näevad selle negatiivset toimet.  7.kui perekond või lähedased sõbrad on väljendanud oma muret inimese sõltuvuskäitumise pärast, siis hakkab ta seda varjama (peidab toitu voodi alla, alkoholipudeleid tualetti, ei näita oma abikaasale krediitkaardi arveid jne.).
  • 21. 8. paljud sõltuvuskäitumisega inimesed räägivad mälukaotustest sõltuvuskäitumise ajal (ei mäleta, kui palju nad ostsid, kui palju hasartmängus kaotasid, kui palju kilomeetreid haige jalaga jooksid, mida nad peol purjus peaga tegid).  9. sõltuvuskäitumisega inimeste puhul on depressioon tavaline. Sellepärast on sõltuvuskäitumise puhul tähtis kohtuda psühhiaatriga, et aru saada, mis toimub.  10. sõltuvuskäitumisega inimestel on sageli madal eneseaustuse tase, nad tunnevad ärevust selle pärast, et nad ei suuda kontrollida oma keskkonda ja nad tulevad psühholoogiliselt või füüsiliselt väärkohtlevatest perekondadest.
  • 22. Sõltuvus ei ole eriliselt seotud läheduse alalhoidmisega, see ei ole suunatud erilise isiku poole, see ei eelda püsiva sideme olemasolu ega ei seostu tingimata tugevate tunnetega.  Sõltuvusele ei omistata mingit bioloogilist funktsiooni. Peale selle on sõltuvuse kontseptsioonis väärtusjäreldusi, mis on täpselt vastupidised kiindumuse kontseptsioonis väljendatutele.  Viitamine isikule kui sõltuvuses olevale kaldub olema halvustav, seevastu tema kirjeldamine kellessegi kiindunud isikuna võib vabalt pälvida heakskiidu.
  • 23. Selline olukord  Paljud inimesed põhjustab probleeme suhtuvad sellistesse sõltuvuskäitumistesse sõltuvuskäitumiste nagu alkoholism, ennetamisel ja ravil, hasartmängusõltuvus kuigi on tegelikult jne. kui „haigustesse“, olemas palju viise kuid teised suhtuvad neisse kui käitumistesse, kujuneva või mis on ära õpitud väljakujunenud reaktsioonina pärilikkuse sõltuvuskäitumisega ja keskkonna tegurite inimeste aitamiseks. keerulisele koosmõjule. Kui Sa arvad, et kellelgi, kellest hoolid, on kujunemas või kujunenud sõltuvuskäitumine, siis aruta seda võimalikult kiiresti perearstiga või mõne teise nõustajaga või otsi üles tugigrupp sellistele inimestele.
  • 24. Palun vali mõttes välja oma kasvandik, kellest tead suhteliselt palju.  Palun kirjelda (paberil) selle lapse käitumise omapära, mille poolest ta erineb teistest lastest.  Palun oleta, millisel viisil võib selle lapse käitumise omapära olla seotud kiindumuskäitumisega või sõltuvuskäitumisega ja kirjuta ka see üles.  Palun aruta seda paarilisega.