際際滷

際際滷Share a Scribd company logo

Kliimamuutused maailmas (climate changes in the world)

Download as ODP, PDF
Ly Unga
Ly Unga

Font v探ib olla halvasti loetav, sest slaidesitus on tehtud OpenOffice programmiga: Impress ja siia laadides (slideshare.net) muutis automaatselt teise fondi peale. PS! slaid nr 14. kokkuv探tva video link kliimamuutuste teemast siin http://www.youtube.com/watch?v=oJAbATJCugs.

1 of 15
Download to read offline
KLIIMAMUUTUSE D MAAILMAS
Kliimamuutus? Kliimamuutus on m辰rks探na mis v探ib meie eluolu muuta j辰rgmiste aastak端mnete jooksul. Kliimaolud on olnud pidevas muutuses nii maa kui ka kogu inimkonna ajaloo v辰ltel. Kliimamuutusi peetakse 端heks k探ige oluliseimaks keskkonnaprobleemiks t辰nap辰eval.
MRGID KLIIMAMUUTUSTEST? Kliima maailmas on juba muutuma hakanud. Viimase sajandi jooksul on maakera keskmine temperatuur t探usnud 0,6 属C v探rra. Kliimaeksperdid ennustavad, et soojenemine kiireneb ning maakera keskmine temperatuur t探useb 2100. aastaks 15,8 属C v探rra.
Mis p探hjustab kliimamuutusi? heks suurimaks kliimamuutuse p探hjuseks v探ib lugeda t辰nap辰eva inimeste eluviisi. Eriti rikkamates ja hea majandusega riikides.
Elektrijaamad- varustavad meid elektrienergiaga ning k端tavad meie kodusid, autod & lennukid (jms transpordivahendid)- kasutame peaaegu igap辰evaselt, tehased- toodetakse kaupu, mida meie ostame, p探llumajandus- sealt p辰rineb meie kodumaine toit, - k探igil on osa kliima muutmises, kuna nad tekitavad kasvuhoonegaase (nim. kasvuhooneefektiks).
Inimtekkeline Kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on h辰davajalik maakera elustikule, kui soojus kiirguks atmosf辰辰ri tagasi ilma takistuseta, siis praegune maakera temperatuur oleks -18属C praeguse 15属C asemel. Aga probleeme tekitab just inimtekkeline kasvuhooneefekt, inimtegevuse k辰igus paiskub atmosf辰辰ri lubatust rohkem nn. kasvuhoonegaase.
Inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles t旦旦stusrevolutsiooni algusest 18.sajandil. Alates sellest ajast on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosf辰辰ris t探usnud 端le normi piiri. St. temperatuuri t探usu Maal kliimamuutust, mille tagaj辰rjeks on: globaalne soojenemine. Peamine inimtegevuse tagaj辰rjel tekkiv kasvuhoonegaas on s端sinikdioksiid (CO2) - tekib peamiselt fossiilsete k端tuste p探letamisel ja fossiilk端tused on siiani ka k探ige enam kasutatavam energiaallikas. N辰itena elust enesest: karboniseeritud jookide
Kliimamuutused maailmas (climate changes in the world)
Globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on maapinnal辰hedase atmosf辰辰ri ja ookeanide keskmise temperatuuri t探us. M辰rkimisv辰辰rset soojenemist on t辰heldatud viimastel aastak端mnetel, samuti oodatakse globaalse soojenemise j辰tkumist tulevikus. Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuurit探usu p探hjuseks 90% t探en辰osusega inimtegevus.
Globaalse soojenemiseGlobaalse soojenemise tagaj辰rjed maailmastagaj辰rjed maailmas Liustikud taanduvad kogu maailmas, Gr旦旦nimaa sulab, polaaralade j辰辰m端tsid sulavad- k探ik see p探hjustab ulatusliku merevee taseme t探usu. Eeldatavasti p探hjustab kliimamuutus 辰辰rmuslike ilmastikun辰htuste, nagu tormide, 端leujutuste, kuumalainete ja p探udade intensiivsust ja/v探i sagedust.
Soojenemine soodustab alade k探rbestumist ja sh. joogivee ressursside v辰henemist. St. et kui praegu on veepuuduse all kannatavaid inimesi 1,3 mld, siis tulevikus see arv suureneb drastiliselt. Malaarias辰辰skedele, puukidele ja liivak辰rbestele sobivate kliimatingimustega ala laienemise t探ttu v探ivad hakata levima sellised troopilised haigused nagu malaaria ja dengue palavik, mis muidu esineb ainult Aafrikas jt soojades riikides. Kliimamuutuse tagaj辰rjel v探ib surra aastaks 2050, v辰lja 1/3 Maal elavatest liikidest. Eriti ohustatud on k端lmas elavad imetajad ja linnud, nagu j辰辰karud, h端lged, morsad ja pingviinid.
Mida saad teha Sina? Vetsus k辰ies 辰ra vett peale t探mba Osta ainult 旦kokaupa Hakka koguma vihmavett Osta energias辰辰stlike lambipirne V探ta asjad taaskasutusse ra j辰ta veekraani jooksma K辰i jala ra j辰ta mobiililaadijat pistikusse, isegi kui sa enam ei kasuta seda (tarbib ikka voolu edasi). Paigalda oma majale v探imaluse korral p辰ikesepatareid. Autoga s探itmine unusta 辰ra, kasuta ainult vajadusel busse liikumiseks Istuta taimi ja puid
Kyoto protokoll 1997. aastal asustati valitsuste poolt Jaapani linnas Kyoto卒s Kyoto protokoll. Selle kokkuleppega lubavad t旦旦stusriigid v辰hendada v探i piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kyoto卒sse kuuluvad peaaegu k探ik maailma riigid. Eesti 端hines Kyoto programmiga 17.11.1997. USA- olles maailma suurim saastaja, keeldus lepingut allkirjastamast, kuna selle t辰itmine olevat liiga kallis.
Kokkuv探ttev video
Kasutatud materjal Internetip探hised: http://maakond.blogspot.com/2007/01/ http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/kliimamuutus.pdf http://ec.europa.eu/clima/publications/docs/kh-81-08-360_et.pdf http://www.climatechange.gc.ca/default.asp?lang=En&n=F2DB1FBE-1 http://www.envir.ee/ Otsingumootorid Yahoo ja Google. Raamatud/ajakirjad jms: Ajakiri: GEO

More Related Content

Kliimamuutused maailmas (climate changes in the world)

  • 2. Kliimamuutus? Kliimamuutus on m辰rks探na mis v探ib meie eluolu muuta j辰rgmiste aastak端mnete jooksul. Kliimaolud on olnud pidevas muutuses nii maa kui ka kogu inimkonna ajaloo v辰ltel. Kliimamuutusi peetakse 端heks k探ige oluliseimaks keskkonnaprobleemiks t辰nap辰eval.
  • 3. MRGID KLIIMAMUUTUSTEST? Kliima maailmas on juba muutuma hakanud. Viimase sajandi jooksul on maakera keskmine temperatuur t探usnud 0,6 属C v探rra. Kliimaeksperdid ennustavad, et soojenemine kiireneb ning maakera keskmine temperatuur t探useb 2100. aastaks 15,8 属C v探rra.
  • 4. Mis p探hjustab kliimamuutusi? heks suurimaks kliimamuutuse p探hjuseks v探ib lugeda t辰nap辰eva inimeste eluviisi. Eriti rikkamates ja hea majandusega riikides.
  • 5. Elektrijaamad- varustavad meid elektrienergiaga ning k端tavad meie kodusid, autod & lennukid (jms transpordivahendid)- kasutame peaaegu igap辰evaselt, tehased- toodetakse kaupu, mida meie ostame, p探llumajandus- sealt p辰rineb meie kodumaine toit, - k探igil on osa kliima muutmises, kuna nad tekitavad kasvuhoonegaase (nim. kasvuhooneefektiks).
  • 6. Inimtekkeline Kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on h辰davajalik maakera elustikule, kui soojus kiirguks atmosf辰辰ri tagasi ilma takistuseta, siis praegune maakera temperatuur oleks -18属C praeguse 15属C asemel. Aga probleeme tekitab just inimtekkeline kasvuhooneefekt, inimtegevuse k辰igus paiskub atmosf辰辰ri lubatust rohkem nn. kasvuhoonegaase.
  • 7. Inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles t旦旦stusrevolutsiooni algusest 18.sajandil. Alates sellest ajast on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosf辰辰ris t探usnud 端le normi piiri. St. temperatuuri t探usu Maal kliimamuutust, mille tagaj辰rjeks on: globaalne soojenemine. Peamine inimtegevuse tagaj辰rjel tekkiv kasvuhoonegaas on s端sinikdioksiid (CO2) - tekib peamiselt fossiilsete k端tuste p探letamisel ja fossiilk端tused on siiani ka k探ige enam kasutatavam energiaallikas. N辰itena elust enesest: karboniseeritud jookide
  • 9. Globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on maapinnal辰hedase atmosf辰辰ri ja ookeanide keskmise temperatuuri t探us. M辰rkimisv辰辰rset soojenemist on t辰heldatud viimastel aastak端mnetel, samuti oodatakse globaalse soojenemise j辰tkumist tulevikus. Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuurit探usu p探hjuseks 90% t探en辰osusega inimtegevus.
  • 10. Globaalse soojenemiseGlobaalse soojenemise tagaj辰rjed maailmastagaj辰rjed maailmas Liustikud taanduvad kogu maailmas, Gr旦旦nimaa sulab, polaaralade j辰辰m端tsid sulavad- k探ik see p探hjustab ulatusliku merevee taseme t探usu. Eeldatavasti p探hjustab kliimamuutus 辰辰rmuslike ilmastikun辰htuste, nagu tormide, 端leujutuste, kuumalainete ja p探udade intensiivsust ja/v探i sagedust.
  • 11. Soojenemine soodustab alade k探rbestumist ja sh. joogivee ressursside v辰henemist. St. et kui praegu on veepuuduse all kannatavaid inimesi 1,3 mld, siis tulevikus see arv suureneb drastiliselt. Malaarias辰辰skedele, puukidele ja liivak辰rbestele sobivate kliimatingimustega ala laienemise t探ttu v探ivad hakata levima sellised troopilised haigused nagu malaaria ja dengue palavik, mis muidu esineb ainult Aafrikas jt soojades riikides. Kliimamuutuse tagaj辰rjel v探ib surra aastaks 2050, v辰lja 1/3 Maal elavatest liikidest. Eriti ohustatud on k端lmas elavad imetajad ja linnud, nagu j辰辰karud, h端lged, morsad ja pingviinid.
  • 12. Mida saad teha Sina? Vetsus k辰ies 辰ra vett peale t探mba Osta ainult 旦kokaupa Hakka koguma vihmavett Osta energias辰辰stlike lambipirne V探ta asjad taaskasutusse ra j辰ta veekraani jooksma K辰i jala ra j辰ta mobiililaadijat pistikusse, isegi kui sa enam ei kasuta seda (tarbib ikka voolu edasi). Paigalda oma majale v探imaluse korral p辰ikesepatareid. Autoga s探itmine unusta 辰ra, kasuta ainult vajadusel busse liikumiseks Istuta taimi ja puid
  • 13. Kyoto protokoll 1997. aastal asustati valitsuste poolt Jaapani linnas Kyoto卒s Kyoto protokoll. Selle kokkuleppega lubavad t旦旦stusriigid v辰hendada v探i piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kyoto卒sse kuuluvad peaaegu k探ik maailma riigid. Eesti 端hines Kyoto programmiga 17.11.1997. USA- olles maailma suurim saastaja, keeldus lepingut allkirjastamast, kuna selle t辰itmine olevat liiga kallis.
  • 15. Kasutatud materjal Internetip探hised: http://maakond.blogspot.com/2007/01/ http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/kliimamuutus.pdf http://ec.europa.eu/clima/publications/docs/kh-81-08-360_et.pdf http://www.climatechange.gc.ca/default.asp?lang=En&n=F2DB1FBE-1 http://www.envir.ee/ Otsingumootorid Yahoo ja Google. Raamatud/ajakirjad jms: Ajakiri: GEO