1. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE 7.- 9. KLASSILE Enn Kullama C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium 20010
2. ÕPIME KÕNELEMA Kõne on suuline ettekanne, mille eesmärgiks on alati kedagi mõjustada: äratada kuulajais mõtteid, tundeid, kutsuda neid tegudele. Kõne ettevalmistamisel tee kindlaks kellele, mis puhul, mis teemal tuleb esineda Kui see on selge, pane kirja kõik, mis sa selle teema kohta tead, märgi üles asjad, mille kohta pead hankima lisainfot, vali kogu materjalist välja olulisem
3. Kõik söök ei kõlba süüa, kõik kõne ei kõlba kõnelda Enne, kui asud kõnelema tee endale selgeks kõnelemise eesmärk: MILLEKS? MIDA? KUS? MILLAL? KELLELE? KUIDAS?
4. LÜHIETTEKANDE KOOSTAMINE Vali teema ja kogu selle kohta piisavalt materjali. Tutvu vastava kirjandusega Vali kogutud materjalist olulisem info . Mõtle , kui laialt või kitsalt sa teemat käsitled. Liigenda tekst. Kui kasutad tsitaate , siis kirjuta need täpselt ümber. Koosta ettekande esitamise plaan . Kaalu, kas kasutad ettekande ilmestamiseks helilinti, grafoprojektorit või paljundust. Kanna esinemiseks valmistumisel tekst mõttes endale ette. Pea meeles, et kõnelemiseks sobivad lühemad ja lihtsamad laused. Lisa kirjutise lõppu kasutatud kirjanduse nimekiri.
5. KÕNE LIIGID: 1. VEENMISKÕNED Esineja mõjutab kuulaja hoiakut ja käitumist Poliitiline kõne Avaldus Deklaratsioon Müügikõne Reklaamkõne
6. 2. OLMEKÕNED Eesmärk on meeleolu loomine Tervituskõne Õnnitluskõne Lauakõne Tänukõne Avamiskõne Lõpuaktuse kõne Esitlemine Pühadekõne
9. KÕNE KIRJUTAMINE kõne kirjutamist alusta kavastamisest Kõne puhul on möödapääsmatud keele hea valdamine rikkalik sõnavara tabav ja lihtne sõnastus
10. KÕNE ESITAMINE Elaval sõnal on suur mõjujõud Ära ole kinni paberis Õpi kõne selgeks Mõtesta see läbi Kasuta tugisõnalehte, kus teksti osad on nummerdatud ja iga osa teeside ja märksõnadega välja toodud
11. KÕNE ESITAMINE Kõnelejal olgu öelda midagi isikupärast, tõest, ainult endale omast. Kõnet lõpetades tuleks rõhutada kõige tähtsamaid momente. Lõpp olgu mõjuv, üllatuslik
12. KÕNE ESITAMINE Kõne esitamine seab nõuded häälele, hääle tugevusele, rääkimise tempole Oluline on pauside pidamine: enne tähtsat teadet võib pidada tähelepanupausi, seejärel meelespidamispausi.
13. KÕNE ESITAMINE Ole kuulajate ees loomulik! Hirmust saab üle harjutamisega. Võimalusel lindista oma kõne Kuulates saad hinnata häälekasutust ja parandada ilmnenud vead. Kõige tähtsam on kõne sisu, mitte kõnelemise viis,
14. KÕNE ESITAMINE Austa kõnelejat. Ära raiska aega asjatu heietamisega. Hea kõneleja teab, mis kuulajaile öelda ja kuidas seda kõige paremini teha.
15. KASUTATUD ALLIKAD: Nahkur,Anne ja Sokk, Maie. Sõna võlu: kirjanduse õpik 7. klassile. Tallinn: Koolibri 2001 Hage, Maaja. Kõnelema: harjutusi suulise väljendusoskuse arendamiseks koos õpetuste ning soovitustega. Tallinn: Koolibri 1994.
