2. Milliseid kõrbeid on olemas?
•
•
•
•
•
•
•
liivakõrb
kivikõrb
savikõrb
soolakõrb
külmakõrb
jääkõrb
Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. ões
sajab kuni 250 mm aastas. Ning aurumine ületab
sademete hulka mitmekordselt.
3. Elutingimused taimedel
• õetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi.
Põhjuseks on vee puudus.
• Paljudel kõrbetaimedel on pikad juured, mille abil
nad sügavalt maa seest vett kätte saavad.
5. Taimed ões
• Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub
peamiselt Saharas, Araabias.
• Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta
kasvab ka väljaspool kõrbe.
• Datlipalm elab kuni 200 aastaseks.
6. Harjashein
• Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes
nõgudes.
• Tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või
matab taime üleni liiva alla.
7. Kaktus
• Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad
oma lihakatesse vartesse või lehtedesse
veetagavarasid
• Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika
mandril.
• Olemas on väga erineva suurusega kaktuseid.
8. õetarn
• õetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele.
• Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on
see-eest maapinna lähedal laiali.
• Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim
endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett
hankida ja ennast levitada.
9. Loomad
• ões elavad loomad peavad võitlema ellujäämise
nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega.
11. Kaamel
• Kaamel on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsadannavad toitu (piima-liha), katet.
• Nad on väga vastupidavad.
12. Moolok
• õetes elab palju erinevaid sisalikke.
• Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.
• Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust.
Tema nahk imab niiskust.
13. Meesipelgad
• Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad.
• Osa sipelgapere liikmeist täidavad elusate
meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures
tagakehas.
14. õerebane
• õerebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed
kohastumused.
• Õhtuhämaruses alustab jahti.
• Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui
teistel rebastel.