2. Allikad
1. Gould, C. V., Umscheid, C. A., Agarwal, R. K., Kuntz, G., Pegues, D. A.,
HICPAC (2009). Guideline for Prevention of Catheter-associated Urinary
Tract Infections 2009. Healthcare Infection Control Practices Advisory
Committee, CDC, USA.
2. Guidelines fo the Prevention of Catheter-associated Urinary tract
Infection (2011). A Strategy for the Control of Antimicrobial Resistance in
Ireland, HSE/HPSC, Dublin.
3. Hooton, T. M., Bradley, S. F., Cardenas, D. D., Colgan, R., Geerlings, S. E.,
Rice, J. C., Saint, S., Schaeffer, A. J., Tambayh, P. A., Tenke, P., Nicolle, E.
(2010). Diagnosis, Prevention, and Treatment of Catheter-associated
Urinary Tract Incection in Adults: 2009 International Clinical Practice
Guidelines from the Infectious Diseases Society of America. Clinical
Infectious Disease, 50: 625 – 663.
4. Prevention of hospital-aqcuired infections: a practical guide –
WHO/CDS/CSR/EPH/2002.12 (2002). Department of Communicable
Disease, Surveillance and Response, WHO, Malta.
5. Tenke, P., Kovacs, B., Johansen, T. E. B., Matsumoto, T., Tambyah, P. A.,
Naber, K. G. (2008). European and Asian guidelines on management
and prevention of catheter-associated urinary tract infections.
International Journal of Antimicrobial Agents, 31S: S68 – S78.
3. Kusepõiekateetri kasutusnäidustused
Kusepõiekateetri kasutamine on näidustatud:
– uriini äravoolu tagamiseks kuseteede obstruktsiooniga
patsientidel;
– diureesi mõõtmiseks kriitilises seisundis patsientidel;
– perioperatiivselt järgnevatel juhtudel:
• urogenitaaltrakti haarav operatsioon;
• üle 1 tunni kestvusega operatsioon (kusepõiekateeter
eemaldada koheselt pärast ärkamisruumist saabumist osakonda
postoperatiivses perioodis);
• patsientidel, kes vajavad operatsioonil suuremas koguses
infusioonilahuste ja diureetiliste ravimite manustamist;
• uriinipidamatusega patsientidel;
• diureesi mõõtmiseks operatsiooni ajal.
– ristluu piirkonna lamatishaavandi või lahkliha piirkonna
haava paranemise soodustamiseks uriinipidamatusega
patsientidel.
4. Kusepõiekateetri kasutusnäidustused
Kusepõiekateetri kasutamine ei ole näidustatud:
– rutiinselt uriinipidamatusega patsientidel v.a.
perioperatiivselt toodud juhtudel;
– uriinianalüüsi või –külvi võtmiseks patsientidel, kes
suudavad kontrollida põietegevust;
– postoperatiivselt üle ühe ööpäeva v.a. patsientidel,
kes ei suuda kontrollida põietegevust ja kellel on
vajalik diureesi mõõtmine;
– epiduraalanesteesia ja –analgeesiaga patsientidel
v.a. patsientidel, kes vajavad operatsioonil suuremas koguses
infusioonilahuste ja diureetiliste ravimite manustamist.
5. Kateetersüsteemi valik
Kateetersüsteemi valikul (kateetri suurus, materjal;
kateetri või kogumiskoti tüüp, kasutusaeg) tuleb
lähtuda iga patsiendi individuaalsetest
iseärasustest ning kateteriseerimise näidustustest.
Pikaajalisel (>3 ööpäeva) kateteriseerimisel
eelistada kateetersüsteemi, millel on eraldi
ühenduslüli uriinianalüüsi ja -külvi võtmiseks.
6. Uriinikateeter
Kateetreid on mitut tüüpi ja
mitmes eri suuruses.
Ureetratrauma ennetamiseks
kasutada võimalikult väikese
diameetriga kusepõiekateetrit,
mis tagab adekvaatse uriini
äravoolu.
Patsientidel, kellel esinevad
sagedased kusepõiekateetri
obstruktsioonid on soovitatav
eelistada silikoonist
kusepõiekateetrit.
7. Kusepõie kateteriseerimine ja hooldus
Üldised nõuded:
• Võimalusel vältida kusepõie kateteriseerimist
ja kateeter eemaldada esimesel võimalusel
peale kasutusnäidustuse lõppu.
• Kusepõie kateteriseerimise otsuse võtab vastu
patsiendi ravi- või valvearst.
• Kusepõie kateteriseerimist teostavad vastavalt
koolitatud ja pidevalt praktiseerivad töötajad.
8. Kusepõie kateteriseerimine ja hooldus
Kusepõie kateteriseerimist teostatakse kahekesi.
Kusepõiekateetrit sisestav töötaja peab olema veendunud,
et patsiendi lahkliha piirkond on vahetult enne
kateteriseerimist pestud.
Kusepõie kateteriseerimisel tuleb järgida a- ja antiseptika
reegleid, kusepõiekateetri sisestamiseks katta steriilne
laud ning kasutada steriilseid kindaid või instrumente.
Peale kusepõie kateteriseerimist täita kusepõiekateetri
balloon steriilse vee või 0,9% NaCl lahusega.
Kusepõie kateteriseerimise näidustus, kusepõiekateetri
tüüp, suurus ja paigaldamise ning eemaldamise kuupäev
registreeritakse ravidokumentatsioonis.
12. Kateetersüsteemi vahetus
Regulaarne kateetersüsteemi vahetamine ei ole
vajalik.
Kateetersüsteem tuleb vahetada süsteemi lekke,
umbumise või urotrakti infektsiooni või selle
kahtluse korral.
Kateetersüsteem tuleb vahetada urotrakti
infektsiooni vastase antibakteriaalse ravi alustamisel
või ravi muutmisel.
Mikrobioloogiline külv tuleb võtta uuest kateetrist.
13. Kusepõieloputus
Kusepõieloputuse läbiviimise otsustab patsiendi raviarst või valvearst,
kes dokumenteerib põhjuse ning teostusaja patsiendi haiguslukku.
Kusepõieloputust teostab vaid selleks koolitatud töötaja ning
protseduuri teostaja ja kuupäev registreeritakse
ravidokumentatsioonis.
Kusepõieloputus on näidustatud:
• kusepõiekateetri umbumise korral verehüüvetega;
• muudel juhtudel võib protseduuri läbi viia üksnes uroloogi
korraldusel.
Kusepõieloputus on keelatud:
• urotrakti infektsioonide ennetamise eesmärgil sh. antibiootikumide
ja antiseptiliste lahustega;
• kusepõiekateetri umbumise ennetamiseks või ummistuse
eemaldamiseks v.a. kusepõiekateetri umbumise korral
verehüüvetega juhul.
Kusepõie kateteriseerimise vajadus peab olema põhjendatud ja alternatiivide sobimatuses veendutud.
Kateetersüsteem - põiekateetrist, kogumistorust ja –kotist koosnev süsteem uriini eemaldamiseks põiest.
Tavaliselt kasutatakse suuruses 14-16 Fr. Kindla tüübi valiku määrab põhjus, miks kateeter paigaldatakse, seda otsustab arst.
Antiseptikumide või hõbedaioonidega immutatud põiekateetrite rutiinne kasutus ei ole näidustatud.
Kusepõiekateetri sisestamisele eelneb ja järgneb käte antiseptika vastavalt käte hügieeni juhendi nõuetele.
Kuseteed koosnevad kahest neerust, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Meeste kuseteede hulka kuulub ka peenis.
Kateetersüsteemi lahtiühendamine on lubatud vaid äärmisel vajadusel. Kateetersüsteemi avamisel ja sulgemisel järgida a- ja antispetika reegleid ning kasutada uut kogumiskotti.
7.2.3. Kateetersüsteem peab tagama vaba uriini äravoolu põiest, mille tagamiseks peab vältima kusepõiekateetri ja kogumistoru niverdumist ning kogumiskott alati asetsema 20-40cm allpool kusepõit. Kogumiskott ei tohi olla põrandal.
7.2.4. Kogumiskoti ületäitumist vältida õigeaegse kogumiskoti tühjendamisega, et välistada uriini tagasivalgumine kusepõide.
7.2.5. Kogumiskotti on soovitatav tühjendada enne patsiendi pööramist ja transportimist.
7.2.6. Enne ja pärast kogumiskoti tühjendamist teostada käte antiseptika vastavalt käte hügieeni juhendi nõuetele. Kogumiskoti tühjendamisel kasutada alati kaitsekindaid.
7.2.7. Kogumiskoti tühjendamisel kasutada iga patsiendi puhul eraldi kogumisnõud või pesta ja desinfitseerida kogumisnõu iga patsiendi järgselt.
7.2.8. Vältida kogumiskoti ja selle tühjendustoru sattumist põrandale ning kogumiskoti tühjendustoru otsa sattumist uriinikogumise anumasse.