ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

ܲüü

•
•
Ülle Piibar
Ülle Piibar
1 of 14
ܲüü
Lause suhtluseesmärgid  Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.  Jutustav lause ehk väitlause  Hüüdlause  Küsilause  Suhtluseesmärgist oleneb lause lõpumärk.
Väitlause  Eesmärk on midagi väita või teatada.  Väitlause lõppu pannakse punkt.  Mina olen õpilane.  Robertile meeldib arvutiga mängiga.  Varsti jõuab kätte kevad.
Küsilause  Eesmärk on küsida, midagi teada saada.  Küsilause algab tavaliselt küsilausega.  Küsilause lõpus on küsimärk.  Kas sulle meeldib see laul?  Millal see töö valmis saab?  Kus sa elad?
Hüüdlause  Eesmärk on väljendada käsku, soovi või palvet.  Hüüdlause lõpus on hüüumärk või punkt.  Hakake kohe tööle!  Nii tore uudis!  Küll on kena kleit!
Öeldis  Olenemata lause eesmärgist peab lauses olema öeldis.  Öeldis on lauseliige, mis esineb tegusõna pöördelises vormis ning väljendab tegevust või olukorras olemist.  Juhan sõidab bussiga linna.  Reelika tahtis kommi süüa.
Öeldiseks võib olla  Lihttegusõna, eitav kõne:  jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära tule;  Liittegusõna - mingi sõna(tüve) ja tegusõna püsiühend, mille osasid ei saa lahutada ega teineteise suhtes ümber paigutada:  alahindame  Ühendtegusõna, mis koosneb määrsõnast ja tegusõnast:  mõtleb ette, pane kokku.
Öeldiseks võib olla  Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust:  õppis pähe, laskis jalga  Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend:  tuleb lugeda, hakkas sadama, näib lahkuvat.
Lihtlause  Kui lauses on ainult üks öeldis – lauses on juttu ühest tegevusest -, siis on tegemist lihtlausega.  Kalle ootas kino ees sõpra.  Sööme seal hea meelega.
Liitlause  Kui lauses on mitu öeldist – kõneldakse kahest või enamast tegevusest -, siis on tegu liitlausega.  Liitlause osi nimetatakse osalauseteks.  Mulle meeldib see laul, kuna see on rõõmsa viisiga.  Ta hilines tööle, sest jäi bussist maha.
Harjutus 1  Pane lause lõppu kas punkt, hüüu- või küsimärk. Kas sa räägid sellest mulle Oi, mul läks see meelest Ilm kisub vihmale Oled mu sõber või ei Vaatasin õhtul huvitavat filmi Tee mulle üks teene Mul on see raamat pooleli Kas ma võin kaasa tulla Anna mulle ka Tulid sa ammu
Harjutus 2 Tõmba öeldisele joon alla.  Kuhu sa kiirustad?  Ühtki mõtet ei tulnud enam pähe.  See oli suur edusamm.  Päike tuli pilve tagant välja ja jälle hakkas soe.  Silmad vajusid kinni, kuigi kell oli alles üheksa.  Panime tuppa uue tapeedi.  Kraanist jookseb juba tükk aega vett.  Mul ei õnnestunud teda maha rahustada.  Õpilased korraldasid klassiõhtu.  Tiiger lesis puuris ja silmitses läbi varbade inimesi.
Harjutus 3 Sobita sõnapaarid lihtlauseteks. Onu Juhan läks meelest ära. Lõvi õpib hoolega. Valminud õunad tegid jälle poppi. Laisemad õpilased mängisid poodi. Siimon on suur kaslane. Päike õiendas mu kallal. Lapsed kukuvad rohu sisse. Luuletus kõrvetas otse lagipähe.
Harjutus 4 Jooni alla öeldised. Kirjuta, kas tegemist on lihtlause (L) või liitlausega (LL).  Korra olnud saunamees. ( )  2. Tal polnud lapsi. ( )  3. Vanaspõlves sündinud talle viimaks ometi poeg, kellele ta Mats nimeks pannud. ( )  4. Poeg kasvanud ütlemata ruttu. ( )  5. Kuuvanuselt olnud juba nii tugev nagu teine aastavanuselt ja aastavanuselt nii tugev kui kümneaastane. ( )  6. Mida vanemaks saanud, seda enam kasvanud jõud. ( )

More Related Content

ܲüü

  • 2. Lause suhtluseesmärgid  Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.  Jutustav lause ehk väitlause  Hüüdlause  Küsilause  Suhtluseesmärgist oleneb lause lõpumärk.
  • 3. Väitlause  Eesmärk on midagi väita või teatada.  Väitlause lõppu pannakse punkt.  Mina olen õpilane.  Robertile meeldib arvutiga mängiga.  Varsti jõuab kätte kevad.
  • 4. Küsilause  Eesmärk on küsida, midagi teada saada.  Küsilause algab tavaliselt küsilausega.  Küsilause lõpus on küsimärk.  Kas sulle meeldib see laul?  Millal see töö valmis saab?  Kus sa elad?
  • 5. Hüüdlause  Eesmärk on väljendada käsku, soovi või palvet.  Hüüdlause lõpus on hüüumärk või punkt.  Hakake kohe tööle!  Nii tore uudis!  Küll on kena kleit!
  • 6. Öeldis  Olenemata lause eesmärgist peab lauses olema öeldis.  Öeldis on lauseliige, mis esineb tegusõna pöördelises vormis ning väljendab tegevust või olukorras olemist.  Juhan sõidab bussiga linna.  Reelika tahtis kommi süüa.
  • 7. Öeldiseks võib olla  Lihttegusõna, eitav kõne:  jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära tule;  Liittegusõna - mingi sõna(tüve) ja tegusõna püsiühend, mille osasid ei saa lahutada ega teineteise suhtes ümber paigutada:  alahindame  Ühendtegusõna, mis koosneb määrsõnast ja tegusõnast:  mõtleb ette, pane kokku.
  • 8. Öeldiseks võib olla  Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust:  õppis pähe, laskis jalga  Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend:  tuleb lugeda, hakkas sadama, näib lahkuvat.
  • 9. Lihtlause  Kui lauses on ainult üks öeldis – lauses on juttu ühest tegevusest -, siis on tegemist lihtlausega.  Kalle ootas kino ees sõpra.  Sööme seal hea meelega.
  • 10. Liitlause  Kui lauses on mitu öeldist – kõneldakse kahest või enamast tegevusest -, siis on tegu liitlausega.  Liitlause osi nimetatakse osalauseteks.  Mulle meeldib see laul, kuna see on rõõmsa viisiga.  Ta hilines tööle, sest jäi bussist maha.
  • 11. Harjutus 1  Pane lause lõppu kas punkt, hüüu- või küsimärk. Kas sa räägid sellest mulle Oi, mul läks see meelest Ilm kisub vihmale Oled mu sõber või ei Vaatasin õhtul huvitavat filmi Tee mulle üks teene Mul on see raamat pooleli Kas ma võin kaasa tulla Anna mulle ka Tulid sa ammu
  • 12. Harjutus 2 Tõmba öeldisele joon alla.  Kuhu sa kiirustad?  Ühtki mõtet ei tulnud enam pähe.  See oli suur edusamm.  Päike tuli pilve tagant välja ja jälle hakkas soe.  Silmad vajusid kinni, kuigi kell oli alles üheksa.  Panime tuppa uue tapeedi.  Kraanist jookseb juba tükk aega vett.  Mul ei õnnestunud teda maha rahustada.  Õpilased korraldasid klassiõhtu.  Tiiger lesis puuris ja silmitses läbi varbade inimesi.
  • 13. Harjutus 3 Sobita sõnapaarid lihtlauseteks. Onu Juhan läks meelest ära. Lõvi õpib hoolega. Valminud õunad tegid jälle poppi. Laisemad õpilased mängisid poodi. Siimon on suur kaslane. Päike õiendas mu kallal. Lapsed kukuvad rohu sisse. Luuletus kõrvetas otse lagipähe.
  • 14. Harjutus 4 Jooni alla öeldised. Kirjuta, kas tegemist on lihtlause (L) või liitlausega (LL).  Korra olnud saunamees. ( )  2. Tal polnud lapsi. ( )  3. Vanaspõlves sündinud talle viimaks ometi poeg, kellele ta Mats nimeks pannud. ( )  4. Poeg kasvanud ütlemata ruttu. ( )  5. Kuuvanuselt olnud juba nii tugev nagu teine aastavanuselt ja aastavanuselt nii tugev kui kümneaastane. ( )  6. Mida vanemaks saanud, seda enam kasvanud jõud. ( )