ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo
LIIGIKAITSEEESTIS
GeorgAher
KAITSEKATEGOORIAD


Vastavaltohustatuseastmelejagataksekaitset
 vajavadliigidkolmekaitsekategooriasse:
   Ikaitsekategooriasekuulub60liiki,
   IIkaitsekategooriasse262ja
   IIIkaitsekategooriasse243liiki.
   Ikategooriassekuuluvadenamastivähenenud
    arvukuseningkriitilisepiirinirikutud
    elupaikadegasuureshävimisohusolevadliigid,
    kelleedasinesäilimineEestilooduses
    ohuteguritetoimejätkumiselonkaheldav.
   PisilinaRadiolalinoides,nõtkenäkirohiNajas
    flexilis,lääne­sõrmkäppDactylorhiza
    praetermissa,RuthesõrmkäppDactylorhiza
    rutheiontaimeliigid,misesinevadmeil
    teadaolevaltvaidüheväikese
    lokaalpopulatsioonina.
HARULDASEDTAIMED
Lääne­sõrmkäpp,                 Lääne­sõrmkäpp,
Dactylorhizapraetermissa.      Dactylorhizapraetermissa.

   Liigilonpraeguüks
    mitmestlähestikku
    asuvastkogumist
    koosnevleiukohtLoode­
    Hiiumaal.Esimene
    kogumavastatieelmise
    sajandilõpuosas.
    1994–1996kasvasseal
    400­450isendit,2006.a.
    leitiainult19isendit
LIIGIKAITSE


    Liigikaitsetoimubkaheltasandil:
   isendikaitse
   elupaikadekaitse.
LIIKIDEKULTUURISUHE
 Liikidekultuurisuhenäitabliikide
    reageerimistinimtegevusele.
 Hemerofoobidonliigid,miseitalu

    inimtegevustjakasvavadseetõttu
    reeglinaürgsetes,puutumatutes
    kooslustes.
 Hemeradiafooridtaluvadinimmõju

    teatudpiirininingesinevadseegavähese
    inimmõjugakooslustes.
LIIKDEKULTUURISUHE
 Apofüüdidonmõõdukatkunitugevat

 inimtegevusteelistavadliigidning
 kasvavadinimesepooltmuudetud
 kooslustes.
 Antropofüüdidoninimkaaslejadning

 nadpüsivadkivaidinimtegevusest
 tugevastimõjutatudkooslustes.Enamasti
 onneedliigidkastulnuktaimedvõi
 kultuuristmetsistunudtaksonid.
ISENDIKAITSE
 VastavaltLooduskaitseseadusele(LKS)eitohi
 kaitsealuseliigiisendit:
 •tahtlikultsurmata;
 •püüda;
 •häiridapaljunemise,poegadekasvatamise,
 talvitumisevõirändeajal;
 •ilmakeskkonnaministriloataloodusest
 eemaldada(onlubatudisendivigastuse
 ravimiseks);
 •müüa;
 •tulusaamiseeesmärgilkasutada.
ELUPAIKADEKAITSE
    LKSaluselvõetaksekaitsealla
   kõikIkaitsekategoorialiikideteadaolevad
    elupaigad,
   vähemalt50%IIkaitsekategoorialiikide
    teadaolevatestelupaikadest
   vähemalt10%IIIkaitsekategoorialiikide
    teadaolevatestelupaikadest.
    Kaitsealuseliigiseisundiparandamiseks,liigi
    säilimiseksvajaliketegevustekavandamiseksja
    eelisjärjestamisekskoostataksetegevuskava
    liigikaitsekorraldamiseks.
TEGEVUSKAVA
 LKSaluselkoostataksetegevuskava:
 •kõigiIkaitsekategoorialiikidekaitse
 korraldamiseks;
 •kaitsealuseliigisoodsaseisunditagamiseks,
 kuiseireandmednäitavad,etsenirakendatud
 abinõudsedaeitagavõikuikavakoostamist
 nõuabrahvusvahelinekohustus;
 •liigiohjamiseks,kuiseireandmednäitavadliigi
 arvukusesuurenemisesttingitudnegatiivset
 mõjukeskkonnalevõiohtuinimeseterviselevõi
 varale.
TEGEVUSKAVA
  Tegevuskavasisaldab:
•ülevaadetliigibioloogiast,arvukusest,levikust;
•liigisoodsaseisunditagamisetingimusi;
•ülevaadetjaanalüüsiliikiohustavatest
  teguritest;
•kaitsevõiohjamiseeesmärke
•abinõusid,misonvajalikudliigisäilimiseksvõi
  ohjamiseks;
•kaitseksvõiohjamiseksvajalikemeetmete
  eelisjärjestustjaajakava;
•prognoositavateelarvet
  Koostatudon27tegevuskava42liigile.
TEGEVUSKAVA
   Keskkonnaministripooltkinnitatud
    tegevuskavadonaluseksliigikaitse
    korraldamiselEestis.Tegevuskavasidviivadellu:
    *KeskkonnaministeeriumiLooduskaitse
    osakond;
    *Keskkonnaamet
    *LiigikaitsegaseotudVVO­d;
    *Liigieksperdid.
LIIGIKAITSE
   EestilEuroopaLiiduriiginaonomapoolsed
    kohustusedkaliigikaitsevallas.EuroopaLiidu
    (EL)looduskaitsepoliitikatuginebpeamiselt
    kaheledirektiivile–linnu­jaloodusdirektiivile.
    Kuilinnudirektiivsätestabliikmesriikide
    õigusedjakohustusedlooduslikulinnustiku
    kaitseksjakasutamiseks,siisloodusdirektiiv
    käsitlebohustatudelupaikadeningloodusliku
    loomastikujataimestikukaitsepõhimõtteid.
LIIGIKAITSEEL­S
   Loodusdirektiiviskäsitletavadtaime­jaloomaliigidon:
    EuroopaLiidutähtsusegaliigid

    Igaliikmesriikmääratlebomapiirides:

*ohustatudliigid–need,midaähvardabantudriigis
  kadumisoht(väljaarvatudsellised,milleloodusliklevila
  riivabvaidääregakõnealustriikiningonseega
  naabermaadeslaiemaltlevinud);
*ohualtidliigid,miseeldatavastipraegustetingimuste
  jätkudesvõivadlähemastulevikussattudaohustatud
  liikidesekka;
*haruldasedliigid,misonriskipiiril,ollesesindatud
  vaidväikesteasurkondadena;
*endeemsedvõielupaigaeripäratõttuerilist
  tähelepanuvajavadliigid.
LIIGIKAITSEEL­S
   IIlisastoodudliikidekaitsekstulebpiiritleda
    kaitsealad–loodushoiualad,
   IVlisaloetlebrangeltkaitstavaidliike,
   Vlisasseonkoondatudmajanduslikkutähtsust
    omavadliigid.
   MõnedIIlisasloetletudliikidestontähistatud
    tärniga(*).Needonesmatähtsadliigid,mille
    kaitsmiseeestkannabELerilistvastutust.
   Eestisolevatestliikidestkuuluvadesmatähtsate
    hulkaeremiitpõrnikas,atlandituur,
    tiigilendlane,lendorav,euroopanaaritsja
    ahm,kessatubmeileküllvaideksikülalisena.
KUIDASLIIKETEGELIKULTKAITSTA?


   Loodusdirektiivnõuab,etEL­itähtsusegaliigid
    oleksidküllaldaseltkaitstud.Milliseljuhulvõime
    öelda,etkaitseonküllaldane?
    Siiskui:
    *muutusedliigiasurkonnaarvukusesviitavad
    sellele,etliiksuudabisepikemaajajooksul
    püsida;
    *liigiloodusliklevilaeiolekahanenudega
    kahanetõenäoliseltkatulevikus;
    *liigiasurkonnapüsimisetagabtema
    elupaikadepiisavaltlailevik.
KUIDASLIIKETEGELIKULT
KAITSTA?


 IIlisaliikideelupaikadesmoodustatakse
 loodushoiualad,etluuaneilkonkreetseteliikide
 ökoloogilistelenõudmistelevastavadtingimused.
 Loodushoiualadeleitohikõnealusteliikide
 elutingimusedhalveneda,kaigasugunehäirimine
 peabolemavälistatud.
KUIDASLIIKETEGELIKULT
KAITSTA?
   LoodusdirektiiviIVlisasisaldabrangetkaitset
    vajavaidliike,millelepoleküllvajapiiritleda
    loodushoiualasid,kuidigaliikmesriikpeabneid
    kaitsmanendelooduslikullevikualal.
    Rangeltkaitstavateliikidepuhulonkeelatud:
    *neidtahtlikultpüüdavõitappa;
    *tahtlikulthäiridakasvu­,talvitumis­ja
    rändeperioodil;
    *tahtlikulthävitadavõiloodusestkorjatanende
    (madude,sisalike,kilpkonnade)mune;
    *hävitadasigimis­võipuhkekohtivõihalvendada
    sealsetseisundit;
    *pidadaloodusesteemaldatudisendeidmüügivõi
    vahetamiseeesmärgil.
KUIDASLIIKETEGELIKULT
KAITSTA?
 LoodusdirektiiviVlisasisaldabmajanduslikku
 huvipakkuvaidliike,näitekstöönduskalasidja
 jahiulukeid.Liikmesriigikohusonjälgida,et
 liikidekasutamineeiohustaksnendepüsimist:
 kuimõneliigiarvukushakkabmärgatavalt
 langemavõiasurkonnaseisundmillegipärast
 halveneb,võibriikpiiratasellekasutamist.
KUIDASLIIKETEGELIKULT
KAITSTA?
 Vlisaliikidekaitseksvõib:
 *kehtestadaajutisipiiranguidningreguleerida
 küttimis­,püügi­võikorjamisviise;
 *kohaldadajahi­jakalapüügieeskirjunii,et
 needsoodustaksidasurkondadesäilimist;
 *kehtestadaküttimis­,püügi­või
 korjamislubadevõikvootidesüsteem;
 *reguleeridaisenditeostmist,müükija
 müügipakkumisi.
MILLISEIDLIIKEPEAMEEESTIS
HOOLEGAJÄLGIMA?


   EestielustikustkuulubloodusdirektiiviIIlisasse
    22soontaime­jasamblaliikining37loomaliiki.
   IVlisassekuulubEestis16taime­ja42
    loomaliiki.Osaneist(näitekseremiitpõrnikas,
    atlandituur,euroopanaarits,tiigilendlanejt.,
    kokku32)kuuluvadühtaeguniiIIkuikaIV
    lisasse:nendepuhultulebvägarangeid
    kaitsemeetmeidrakendadakaväljaspool
    loodushoiualasid.
MILLISEIDLIIKEPEAMEEESTIS
HOOLEGAJÄLGIMA?


   VlisassekuuluvadnäitekskõikEestiskasvavad
    turbasambladjakollad,jõevähk,viinamäetigu,
    rohukonn,metsnugisjt.
   Osaliike,nagujõesilm,lõhi,hunt,kobras,
    hallhüljesjaveelmõned,kuuluvadnii
    loodusdirektiiviIIkuikaVlisasse.Nendepuhul
    tulebluualoodushoiualadliigieluksolulistesse
    piirkondadesse(näitekssigimisaladele),kuid
    väljaspoolloodushoiualasidvõibneidpüüda,
    jahtidavõikorjata.
LIIGIKAITSEEL­S
   EuroopaLiiduKomisjonotsustasEestileanda
    järgmisederandid:
   Eestihundi­,kopra­jailveseasurkonnadarvati
    väljaloodusdirektiiviIIjaIVlisastninglisatiV
    lisasse.
   SeegaonEestilõigusneileliikidelejahipidamist
    jätkata,kuidjälgimapeabliikideseisundit.
    Viimasehalvenemisekorraltulebvastavad
    abinõudtarvituselevõtta.Regulaarselttuleb
    seiretulemustestinformeeridakaELKomisjoni.
    Kõigileliikiseletulebkoostadavastavadkaitse­
    jakasutuskavad.
LIIGIKAITSEEL­S
   Eestikaruasurkondarvativäljaloodusdirektiivi
    IIlisast,kuidjäetiIVlisasse,mistähendab,et
    karukaitseksspetsiaalseidloodushoiualasid
    moodustamaeipea,kuidpärastEuroopaLiiduga
    ühinemistonkarukaitsealuneliik,kellelejahti
    enampidadaeivõi.
   Karusidvõibküttidavaiderandkorraserilubade
    aluselningsedajuhul,kuikaruseabohtu
    inimesetervisevõitekitabtõsistkahju
    viljasaagile,kariloomadelevõimuudliikivarale.
KAITSEALUSEDLIIGID
   2008.a31.detsembriksoliKeskkonnaregistris
    registreeritud21695kaitstavaliigileiukohta435
    erinevastliigist.
   Kaitstavaidloomiregistreeriti5747elupaigas,
    misjagunesid135liigivahel.
   Kaitsekategooriatijagunesidelupaigadjaliigid
    järgnevalt:
    Ikategooria­1216elupaika,14liiki,
    IIkategooria­2284elupaika,48liiki,
    IIIkategooria­2247elupaika,73liiki.
KAITSEALUSEDLIIGID
   Kaitstavaidseeniregistreeriti214kasvukohas,
    misjagunesid37liigivahel.Kaitsekategooriati
    jagunesidkasvukohadjaliigidjärgnevalt:
    Ikategooria­79kasvukohta,9liiki,
    IIkategooria­72kasvukohta,19liiki,
    IIIkategooria­63kasvukohta,9liiki.
   Kaitstavaidtaimeliikeoli242jakasvukohti
    15677.Kaitsekategooriatijagunesidneed
    järgmiselt:
    Ikategooria­222kasvukohta,33liiki,
    IIkategooria­4206kasvukohta,131liiki,
    IIIkategooria­11249kasvukohta,78liiki.
KOTKASTE ARVUKUS EESTIS

   Kotkaliik          Arvukus        Trend


   Merikotkas          150­180paari


   Kaljukotkas         50­60paari


   Kalakotkas         50­60paari


   Suur­konnakotkas    15­25paari



   Väike­konnakotkas   500­600paari


   Madukotkas          eipesitse      


   Must­toonekurg      kuni80paari
MERIKOTKALEVIKEESTISA
MERIKOTKALEVIKJAARVUKUS
 IlmseltonmerikotkasEestipõlisasukas.
 EsimesedkirjalikudteatedBaltimaades
 kohatudmerikotkastekohtapärinevad18.
 sajandilõpuveerandist.1815.aastalon
 merikotkastnimetatudEestis,eritiPeipsi
 ääres,mittekuigiharuldasekslinnuks.
 19.sajandilinnuvaatlejate
 tähelepanekuteletoetudesvõiks
 merikotkatolleaegsetarvukusthinnata
 vähemaltkolmekümnelepaarile.
MERIKOTKALEVIKJAARVUKUS
 Ilmnearvukuselangusalgas19.sajandi
 viimasestveerandistjakulmineerus
 möödunudsajandi60.aastatelõpul,mil
 mitmeaastajooksulpolnudteateid
 ühestkiedukastpesitsemisest.Olukord
 hakkasparanemaallesalates70.aastate
 teisestpoolestjapraegusekslähenebmeil
 pesitsevatemerikotkapaaridearvjuba
 180­le.
ٳٱ://ܱDz.ɾ쾱徱.ǰ/ɾ쾱徱/dzDzԲ/2/2/Գٳ2004­09­01.
Liigikaitse Eestis
KALJUKOTKASAQUILA
CHRYSAETOS




    http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/84/Aquila_chrysaetos_Flickr.jpg
Liigikaitse Eestis
KALAKOTKASPANDIONHALIAETUS




         http://www.loodusemees.ee/aa/mi/050424aa027.jpg
Liigikaitse Eestis
VÄIKEKONNAKOTKASAQUILA
POMARINA




                 http://www.llk.ee/galerii/images/normal/
                 av_170608aqupom.jpg

More Related Content

What's hot (20)

õᲹõ岹
õᲹõ岹õᲹõ岹
õᲹõ岹
Natalja Dovgan
Kalandus
KalandusKalandus
Kalandus
konnemaria
Looduskaitse
LooduskaitseLooduskaitse
Looduskaitse
Kristel Mäekask
äüٱ
äüٱäüٱ
äüٱ
Kristel Mäekask
Täisnurkne kolmnurk
Täisnurkne kolmnurkTäisnurkne kolmnurk
Täisnurkne kolmnurk
Geomeetrilised Joonised
Lindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitseLindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitse
Hille Arumäe
Roomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitseRoomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitse
Hille Arumäe
Liigiteke
LiigitekeLiigiteke
Liigiteke
Kristel Mäekask
Imetajate tunnused
Imetajate tunnusedImetajate tunnused
Imetajate tunnused
Hille Arumäe
Riik ja turumajandus
Riik ja turumajandusRiik ja turumajandus
Riik ja turumajandus
Dagmar Seljamäe
Vabariigi valitsus
Vabariigi valitsusVabariigi valitsus
Vabariigi valitsus
Natalja Dovgan
Mulla kaitse
Mulla kaitseMulla kaitse
Mulla kaitse
Annepa
Toitained
ToitainedToitained
Toitained
Riina Timberg

Viewers also liked (13)

Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.
Aigi Sikkal
Loodus Linnas
Loodus LinnasLoodus Linnas
Loodus Linnas
Georg Aher
Keskkond asulates
Keskkond asulatesKeskkond asulates
Keskkond asulates
Leelo8
A S U L A
A S U L AA S U L A
A S U L A
kiisupoeg
Putukad ppt(anna abi.ee)
Putukad ppt(anna abi.ee)Putukad ppt(anna abi.ee)
Putukad ppt(anna abi.ee)
ileana1987
Roomajad kahepaiksed
Roomajad kahepaiksedRoomajad kahepaiksed
Roomajad kahepaiksed
Katrin Nurm

Similar to Liigikaitse Eestis (9)

TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008
Pille Riin
Bioloogiline mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisusBioloogiline mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisus
pihlakas
Juhend loodusturismiettevõtjale teenuse pakkumiseks
Juhend loodusturismiettevõtjale teenuse pakkumiseksJuhend loodusturismiettevõtjale teenuse pakkumiseks
Juhend loodusturismiettevõtjale teenuse pakkumiseks
Eesti Loodusturism
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
v4ikemy
Viktoriin ohustatud liikidest
Viktoriin ohustatud liikidestViktoriin ohustatud liikidest
Viktoriin ohustatud liikidest
Helina Reino
Keskkonnaamet ja loodusturism
Keskkonnaamet ja loodusturismKeskkonnaamet ja loodusturism
Keskkonnaamet ja loodusturism
Aivar Ruukel
TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008
Pille Riin
Bioloogiline mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisusBioloogiline mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisus
pihlakas
Juhend loodusturismiettevõtjale teenuse pakkumiseks
Juhend loodusturismiettevõtjale teenuse pakkumiseksJuhend loodusturismiettevõtjale teenuse pakkumiseks
Juhend loodusturismiettevõtjale teenuse pakkumiseks
Eesti Loodusturism
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
v4ikemy
Viktoriin ohustatud liikidest
Viktoriin ohustatud liikidestViktoriin ohustatud liikidest
Viktoriin ohustatud liikidest
Helina Reino
Keskkonnaamet ja loodusturism
Keskkonnaamet ja loodusturismKeskkonnaamet ja loodusturism
Keskkonnaamet ja loodusturism
Aivar Ruukel

More from mariliis.lehtveer (20)

Liigikaitse Eestis

  • 2. KAITSEKATEGOORIAD Vastavaltohustatuseastmelejagataksekaitset vajavadliigidkolmekaitsekategooriasse:  Ikaitsekategooriasekuulub60liiki,  IIkaitsekategooriasse262ja  IIIkaitsekategooriasse243liiki.
  • 3. Ikategooriassekuuluvadenamastivähenenud arvukuseningkriitilisepiirinirikutud elupaikadegasuureshävimisohusolevadliigid, kelleedasinesäilimineEestilooduses ohuteguritetoimejätkumiselonkaheldav.  PisilinaRadiolalinoides,nõtkenäkirohiNajas flexilis,lääne­sõrmkäppDactylorhiza praetermissa,RuthesõrmkäppDactylorhiza rutheiontaimeliigid,misesinevadmeil teadaolevaltvaidüheväikese lokaalpopulatsioonina.
  • 4. HARULDASEDTAIMED Lääne­sõrmkäpp, Lääne­sõrmkäpp, Dactylorhizapraetermissa. Dactylorhizapraetermissa.  Liigilonpraeguüks mitmestlähestikku asuvastkogumist koosnevleiukohtLoode­ Hiiumaal.Esimene kogumavastatieelmise sajandilõpuosas. 1994–1996kasvasseal 400­450isendit,2006.a. leitiainult19isendit
  • 5. LIIGIKAITSE Liigikaitsetoimubkaheltasandil:  isendikaitse  elupaikadekaitse.
  • 6. LIIKIDEKULTUURISUHE  Liikidekultuurisuhenäitabliikide reageerimistinimtegevusele.  Hemerofoobidonliigid,miseitalu inimtegevustjakasvavadseetõttu reeglinaürgsetes,puutumatutes kooslustes.  Hemeradiafooridtaluvadinimmõju teatudpiirininingesinevadseegavähese inimmõjugakooslustes.
  • 7. LIIKDEKULTUURISUHE  Apofüüdidonmõõdukatkunitugevat inimtegevusteelistavadliigidning kasvavadinimesepooltmuudetud kooslustes.  Antropofüüdidoninimkaaslejadning nadpüsivadkivaidinimtegevusest tugevastimõjutatudkooslustes.Enamasti onneedliigidkastulnuktaimedvõi kultuuristmetsistunudtaksonid.
  • 8. ISENDIKAITSE VastavaltLooduskaitseseadusele(LKS)eitohi kaitsealuseliigiisendit: •tahtlikultsurmata; •püüda; •häiridapaljunemise,poegadekasvatamise, talvitumisevõirändeajal; •ilmakeskkonnaministriloataloodusest eemaldada(onlubatudisendivigastuse ravimiseks); •müüa; •tulusaamiseeesmärgilkasutada.
  • 9. ELUPAIKADEKAITSE LKSaluselvõetaksekaitsealla  kõikIkaitsekategoorialiikideteadaolevad elupaigad,  vähemalt50%IIkaitsekategoorialiikide teadaolevatestelupaikadest  vähemalt10%IIIkaitsekategoorialiikide teadaolevatestelupaikadest. Kaitsealuseliigiseisundiparandamiseks,liigi säilimiseksvajaliketegevustekavandamiseksja eelisjärjestamisekskoostataksetegevuskava liigikaitsekorraldamiseks.
  • 10. TEGEVUSKAVA LKSaluselkoostataksetegevuskava: •kõigiIkaitsekategoorialiikidekaitse korraldamiseks; •kaitsealuseliigisoodsaseisunditagamiseks, kuiseireandmednäitavad,etsenirakendatud abinõudsedaeitagavõikuikavakoostamist nõuabrahvusvahelinekohustus; •liigiohjamiseks,kuiseireandmednäitavadliigi arvukusesuurenemisesttingitudnegatiivset mõjukeskkonnalevõiohtuinimeseterviselevõi varale.
  • 11. TEGEVUSKAVA Tegevuskavasisaldab: •ülevaadetliigibioloogiast,arvukusest,levikust; •liigisoodsaseisunditagamisetingimusi; •ülevaadetjaanalüüsiliikiohustavatest teguritest; •kaitsevõiohjamiseeesmärke •abinõusid,misonvajalikudliigisäilimiseksvõi ohjamiseks; •kaitseksvõiohjamiseksvajalikemeetmete eelisjärjestustjaajakava; •prognoositavateelarvet Koostatudon27tegevuskava42liigile.
  • 12. TEGEVUSKAVA  Keskkonnaministripooltkinnitatud tegevuskavadonaluseksliigikaitse korraldamiselEestis.Tegevuskavasidviivadellu: *KeskkonnaministeeriumiLooduskaitse osakond; *Keskkonnaamet *LiigikaitsegaseotudVVO­d; *Liigieksperdid.
  • 13. LIIGIKAITSE  EestilEuroopaLiiduriiginaonomapoolsed kohustusedkaliigikaitsevallas.EuroopaLiidu (EL)looduskaitsepoliitikatuginebpeamiselt kaheledirektiivile–linnu­jaloodusdirektiivile. Kuilinnudirektiivsätestabliikmesriikide õigusedjakohustusedlooduslikulinnustiku kaitseksjakasutamiseks,siisloodusdirektiiv käsitlebohustatudelupaikadeningloodusliku loomastikujataimestikukaitsepõhimõtteid.
  • 14. LIIGIKAITSEEL­S  Loodusdirektiiviskäsitletavadtaime­jaloomaliigidon: EuroopaLiidutähtsusegaliigid Igaliikmesriikmääratlebomapiirides: *ohustatudliigid–need,midaähvardabantudriigis kadumisoht(väljaarvatudsellised,milleloodusliklevila riivabvaidääregakõnealustriikiningonseega naabermaadeslaiemaltlevinud); *ohualtidliigid,miseeldatavastipraegustetingimuste jätkudesvõivadlähemastulevikussattudaohustatud liikidesekka; *haruldasedliigid,misonriskipiiril,ollesesindatud vaidväikesteasurkondadena; *endeemsedvõielupaigaeripäratõttuerilist tähelepanuvajavadliigid.
  • 15. LIIGIKAITSEEL­S  IIlisastoodudliikidekaitsekstulebpiiritleda kaitsealad–loodushoiualad,  IVlisaloetlebrangeltkaitstavaidliike,  Vlisasseonkoondatudmajanduslikkutähtsust omavadliigid.  MõnedIIlisasloetletudliikidestontähistatud tärniga(*).Needonesmatähtsadliigid,mille kaitsmiseeestkannabELerilistvastutust.  Eestisolevatestliikidestkuuluvadesmatähtsate hulkaeremiitpõrnikas,atlandituur, tiigilendlane,lendorav,euroopanaaritsja ahm,kessatubmeileküllvaideksikülalisena.
  • 16. KUIDASLIIKETEGELIKULTKAITSTA?  Loodusdirektiivnõuab,etEL­itähtsusegaliigid oleksidküllaldaseltkaitstud.Milliseljuhulvõime öelda,etkaitseonküllaldane? Siiskui: *muutusedliigiasurkonnaarvukusesviitavad sellele,etliiksuudabisepikemaajajooksul püsida; *liigiloodusliklevilaeiolekahanenudega kahanetõenäoliseltkatulevikus; *liigiasurkonnapüsimisetagabtema elupaikadepiisavaltlailevik.
  • 17. KUIDASLIIKETEGELIKULT KAITSTA? IIlisaliikideelupaikadesmoodustatakse loodushoiualad,etluuaneilkonkreetseteliikide ökoloogilistelenõudmistelevastavadtingimused. Loodushoiualadeleitohikõnealusteliikide elutingimusedhalveneda,kaigasugunehäirimine peabolemavälistatud.
  • 18. KUIDASLIIKETEGELIKULT KAITSTA?  LoodusdirektiiviIVlisasisaldabrangetkaitset vajavaidliike,millelepoleküllvajapiiritleda loodushoiualasid,kuidigaliikmesriikpeabneid kaitsmanendelooduslikullevikualal. Rangeltkaitstavateliikidepuhulonkeelatud: *neidtahtlikultpüüdavõitappa; *tahtlikulthäiridakasvu­,talvitumis­ja rändeperioodil; *tahtlikulthävitadavõiloodusestkorjatanende (madude,sisalike,kilpkonnade)mune; *hävitadasigimis­võipuhkekohtivõihalvendada sealsetseisundit; *pidadaloodusesteemaldatudisendeidmüügivõi vahetamiseeesmärgil.
  • 19. KUIDASLIIKETEGELIKULT KAITSTA? LoodusdirektiiviVlisasisaldabmajanduslikku huvipakkuvaidliike,näitekstöönduskalasidja jahiulukeid.Liikmesriigikohusonjälgida,et liikidekasutamineeiohustaksnendepüsimist: kuimõneliigiarvukushakkabmärgatavalt langemavõiasurkonnaseisundmillegipärast halveneb,võibriikpiiratasellekasutamist.
  • 20. KUIDASLIIKETEGELIKULT KAITSTA? Vlisaliikidekaitseksvõib: *kehtestadaajutisipiiranguidningreguleerida küttimis­,püügi­võikorjamisviise; *kohaldadajahi­jakalapüügieeskirjunii,et needsoodustaksidasurkondadesäilimist; *kehtestadaküttimis­,püügi­või korjamislubadevõikvootidesüsteem; *reguleeridaisenditeostmist,müükija müügipakkumisi.
  • 21. MILLISEIDLIIKEPEAMEEESTIS HOOLEGAJÄLGIMA?  EestielustikustkuulubloodusdirektiiviIIlisasse 22soontaime­jasamblaliikining37loomaliiki.  IVlisassekuulubEestis16taime­ja42 loomaliiki.Osaneist(näitekseremiitpõrnikas, atlandituur,euroopanaarits,tiigilendlanejt., kokku32)kuuluvadühtaeguniiIIkuikaIV lisasse:nendepuhultulebvägarangeid kaitsemeetmeidrakendadakaväljaspool loodushoiualasid.
  • 22. MILLISEIDLIIKEPEAMEEESTIS HOOLEGAJÄLGIMA?  VlisassekuuluvadnäitekskõikEestiskasvavad turbasambladjakollad,jõevähk,viinamäetigu, rohukonn,metsnugisjt.  Osaliike,nagujõesilm,lõhi,hunt,kobras, hallhüljesjaveelmõned,kuuluvadnii loodusdirektiiviIIkuikaVlisasse.Nendepuhul tulebluualoodushoiualadliigieluksolulistesse piirkondadesse(näitekssigimisaladele),kuid väljaspoolloodushoiualasidvõibneidpüüda, jahtidavõikorjata.
  • 23. LIIGIKAITSEEL­S  EuroopaLiiduKomisjonotsustasEestileanda järgmisederandid:  Eestihundi­,kopra­jailveseasurkonnadarvati väljaloodusdirektiiviIIjaIVlisastninglisatiV lisasse.  SeegaonEestilõigusneileliikidelejahipidamist jätkata,kuidjälgimapeabliikideseisundit. Viimasehalvenemisekorraltulebvastavad abinõudtarvituselevõtta.Regulaarselttuleb seiretulemustestinformeeridakaELKomisjoni. Kõigileliikiseletulebkoostadavastavadkaitse­ jakasutuskavad.
  • 24. LIIGIKAITSEEL­S  Eestikaruasurkondarvativäljaloodusdirektiivi IIlisast,kuidjäetiIVlisasse,mistähendab,et karukaitseksspetsiaalseidloodushoiualasid moodustamaeipea,kuidpärastEuroopaLiiduga ühinemistonkarukaitsealuneliik,kellelejahti enampidadaeivõi.  Karusidvõibküttidavaiderandkorraserilubade aluselningsedajuhul,kuikaruseabohtu inimesetervisevõitekitabtõsistkahju viljasaagile,kariloomadelevõimuudliikivarale.
  • 25. KAITSEALUSEDLIIGID  2008.a31.detsembriksoliKeskkonnaregistris registreeritud21695kaitstavaliigileiukohta435 erinevastliigist.  Kaitstavaidloomiregistreeriti5747elupaigas, misjagunesid135liigivahel.  Kaitsekategooriatijagunesidelupaigadjaliigid järgnevalt: Ikategooria­1216elupaika,14liiki, IIkategooria­2284elupaika,48liiki, IIIkategooria­2247elupaika,73liiki.
  • 26. KAITSEALUSEDLIIGID  Kaitstavaidseeniregistreeriti214kasvukohas, misjagunesid37liigivahel.Kaitsekategooriati jagunesidkasvukohadjaliigidjärgnevalt: Ikategooria­79kasvukohta,9liiki, IIkategooria­72kasvukohta,19liiki, IIIkategooria­63kasvukohta,9liiki.  Kaitstavaidtaimeliikeoli242jakasvukohti 15677.Kaitsekategooriatijagunesidneed järgmiselt: Ikategooria­222kasvukohta,33liiki, IIkategooria­4206kasvukohta,131liiki, IIIkategooria­11249kasvukohta,78liiki.
  • 27. KOTKASTE ARVUKUS EESTIS Kotkaliik Arvukus Trend Merikotkas 150­180paari Kaljukotkas 50­60paari Kalakotkas 50­60paari Suur­konnakotkas 15­25paari Väike­konnakotkas 500­600paari Madukotkas eipesitse Must­toonekurg kuni80paari
  • 29. MERIKOTKALEVIKJAARVUKUS  IlmseltonmerikotkasEestipõlisasukas. EsimesedkirjalikudteatedBaltimaades kohatudmerikotkastekohtapärinevad18. sajandilõpuveerandist.1815.aastalon merikotkastnimetatudEestis,eritiPeipsi ääres,mittekuigiharuldasekslinnuks. 19.sajandilinnuvaatlejate tähelepanekuteletoetudesvõiks merikotkatolleaegsetarvukusthinnata vähemaltkolmekümnelepaarile.
  • 30. MERIKOTKALEVIKJAARVUKUS  Ilmnearvukuselangusalgas19.sajandi viimasestveerandistjakulmineerus möödunudsajandi60.aastatelõpul,mil mitmeaastajooksulpolnudteateid ühestkiedukastpesitsemisest.Olukord hakkasparanemaallesalates70.aastate teisestpoolestjapraegusekslähenebmeil pesitsevatemerikotkapaaridearvjuba 180­le.
  • 33. KALJUKOTKASAQUILA CHRYSAETOS http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/84/Aquila_chrysaetos_Flickr.jpg
  • 35. KALAKOTKASPANDIONHALIAETUS http://www.loodusemees.ee/aa/mi/050424aa027.jpg
  • 37. VÄIKEKONNAKOTKASAQUILA POMARINA http://www.llk.ee/galerii/images/normal/ av_170608aqupom.jpg