Linux koolis
- 1. 晦庄稼顎恰油一看看鉛庄壊油k顎庄糸温壊油逮温油馨庄鉛鉛艶一壊? Edmund Laugasson EIPS juhatuse liige edmund.laugasson@eiops.edu.ee Esitlus k辰tte saadav aadressil http://www.slideshare.net/edmundlaugasson/
- 2. Kuidasseealgas? Internetist otsides v探ib leida Elmer Joandi artikli aastast 1998 http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/linux_koolis.htm seal tuuakse peamise argumendina v辰lja GPL litsents ja l辰htekoodi avatus veidi hilisem artikkel Koolielus aastast 2011 http://koolielu.ee/info/readnews/124977/linux-koolides kus tuuakse v辰lja, et Linuxit mittekasutavad koolid panevad oma 探pilased ebav探rdsemasse olukorda Sama artikli l探pus veel m探ned viited.
- 3. Kuidasseealgas? Koolilinuxi projekt Eestis http://www.nordtech.ee/koolilinux/ - kena algatus kuid j辰i pooleli. Huvilistele projekt lugemiseks - http://et.scribd.com/doc/4055115/Koolilinuxi-projekt v辰ike artiklite kogumik aastast 2010 - http://et.scribd.com/doc/27641474/Edmund-Laugasson-Vaba-tarkva ra-mujal-maailmas - selgub, et mitmed koolid 端le maailma on 端le minemas v探i juba l辰inud Linuxile J端ri Vainu raamat Operatsioonis端steem Linux (1998): http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/index2.htm
- 4. Midaontehtud? inglaste kena algatus - http://www.linuxgfx.co.uk/ ja http://en.wikipedia.org/wiki/The_Linux_Schools_Project - Ubuntu LTS- versiooni baasil valmislahendus koolidele: veebip探hine haldus (4096-bit AES kr端pto), LAMP, FTP, e-post, Samba failiserver, PDC (primaarne domeenikontroller NT 4.0), LDAP, proxy (Squid), DHCP-server, intsidentide haldus, WPKG tugi Windowsi klientidele jne analoogne lahendus Fedora baasil - http://directory.fedoraproject.org/ Wikipedia 端levaade http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Linux_adopters
- 5. Midaontehtud? t辰pset 端levaadet ei saa kuniks ei ole tehtud vastavat uuringut kohustust registreerida ju ei ole, 端ks arutelu - http://pingviin.org/ftopic3241.html kuuldavasti Eestis kasutatakse mitmes koolis vabatarkvara ja see arv kasvab 端ha enam, mida l辰hemale 01.07.2014 tuleb sellest m探ne hetke p辰rast manpremo hea algatus meie oma tegijate poolt - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Manpremo ja https://www.manpremo.org/ 2010 Vaba Tarkvara P辰ev: materjalid leitavad: https://www.ria.ee/tark-e-riik-2010/ ja ka http://wiki.softwarefreedomday.org/2012/Estonia/ http://www.softwarefreedomday.org/
- 6. Midaontehtud? ECDL-ile (http://www.ecdl.ee/) vastavad vaba tarkvara materjalid - http://www.opensource.bda.lv/ee/oppematerjalid/ - v探iks teha kaasaegsemad materjalid, nt Estobuntu baasil http://atveries.lv/cd/index-ee.html - veel l辰tlastelt valik vaba tarkvara Windowsile http://www.valo-cd.net/ - soomlaste analoogne algatus neid on kindlasti veelgi - http://opensourcewindows.org/ , http://osswin.sourceforge.net/ , http://opensourcelist.org/ , http://vabavara.eu/ , http://www.theopendisc.com/ riigi tugi oleks siin asjakohane...
- 7. Midaontehtud? veel viiteid: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_and_open-source_software_pack ages http://viki.pingviin.org/Windowsi_programmide_vasted_Linuxis http://www.digitaldarknet.net/thelist/ vabatarkvaraliste analoogide leidmine: http://www.osalt.com/ http://alternativeto.net/ http://linux.ee/ , https://pingviin.org/ http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/ http://www.estobuntu.org/
- 8. Riiklik探ppekava? P探hikooli Riiklik ppekava - https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaKehtiv sisaldab lisa 10: valikaine Informaatika - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009/VV1_lisa10.pdf kus punktis 1.1.4 F端端siline 探ppekeskkond r辰辰gitakse erinevate operatsioonis端steemidega arvutite vajadusest : lisaks Windowsile kas Mac OS v探i Linux ideaalis v探iks k探iki kolme 探petada ent Apple-i riistvara k辰ib koolidele 端le j探u j辰辰b vaid Linux... riik ei j探ua kontrollida punkti 1.1.4 t辰itmist...
- 9. 01.07.2014? Maailmapanga andmeil - http://data.worldbank.org/about/country-classifications/country-a nd-lending-groups#High_income - on Eesti k探rge sissetulekuga maa: 12 476 ja rohkem aastas sellest tulenevalt ei saa Microsoft pakkuda enam programmi Partners in Learning (PiL) h端vesid soodsamaid hindu litsentside rentimisel hinnat探us toimus 01.07.2011 kuid veidi enne seda pakuti 3-aastast p端silepingut, mida enamus koole ka valis 3 aastat saabki t辰is 01.07.2014
- 10. Litsentsidehinnadkoolis kui enne hinnat探usu oli 端he t旦旦koha (MS Windows + MS Office) maksumus Koolilepingus (MS School Agreement) 3,9 (koos KM- ga) siis uued hinnad on ~13,77 korda kallimad: MS Windows 23,01 ja MS Office 30,68 - kokku 53,69 - siia lisandub veel viiruset探rje see oli esialgne prognoos koolis ei tohi kasutada tuntud tasuta viiruset探rjeid AVG, Avira, MS Security Essentials jne rahapuudusel suurem turvarisk...
- 11. Litsentsidehinnadkoolis reaalsed hinnad (, sh KM) p辰rinevad GT Tarkvaralt 7.08.2012 seisuga periood litsents t端端p min kogus MS Windows MS Office aastates k探ik kooli Koolileping rent arvutid kuid 1 v探i 3 24 32 v辰hemalt 25 k探ik 200+ t旦旦tunniga OVS-ES rent 1 v探i 3 23 32 t旦旦tajad kuid v辰hemalt 5 Open Academic v辰ljaostmine 5 2 76 78
- 12. Litsentsidehinnadkoolis K探ik siintoodud litsentsid n探uavad aluslitsentsi, milleks on 113 端he arvuti kohta. Siia lisandub veel viiruset探rje tasu orienteeruvalt 11 端he arvuti kohta aastas. Veel olgu 旦eldud, et 端ks organisatsioon saab 端he korra kasutada Microsofti kampaania Get Genuine (hangi t探eline) v探imalust ehk siis 113 -ga saada aluslitsents. Hiljem tuleb osta karbiversioon ehk siis suurusj辰rk 200 aluslitsentsiks. Teiste s探nadega tuleks kohe valida see arvutite hulk, millele aluslitsents mainitud Microsofti kampaania Get Genuine (hangi t探eline) raames ostetakse kuna seda saab teha vaid 端ks kord. Aluslitsentsiks osta selline, mida ka kasutada saab (mitte MS WinXP Home RUS)...
- 13. Viiruset探rje? M辰rkimist v辰辰rib asjaolu, et n辰iteks Linuxit kasutades pole vaja viiruset探rjet osta kuna seal pahavara praktiliselt ei levi operatsioonis端steemi erip辰rade t探ttu. Sama lugu on tegelikult ka Mac OS-iga. Samas tuleb hoida ka Linuxit kaasaegsena ehk siis uuendada turvalisus ei ole seisund vaid pidev protsess, mille eest peab hea seisma ja seda s探ltumata kasutatavast tarkvarast. Lihtsalt vabatarkvara kasutades ei tule lisakulutusi viiruset探rje n辰ol. Samas Linuxit jt sealseid programme on oluliselt lihtsam ehk siis v辰hem t旦旦mahukam kaasaegsena hoida kui seda Windowsi v探i Mac OS-i all on.
- 14. Viiruset探rje? MS Security Essentials-i asemel pakutakse koolidele MS Forefront Endpoint Protection nimelist viiruset探rjet hinnaga 2,8 端he arvuti kohta ja seda siis koos Koolilepingu v探i OVS-ES lepinguga (rendilepingud) kogus peab olema sama, mis p探hitoodetel (kas siis arvuti- v探i t旦旦tajap探hine). Symantec Endpoint Protection-i orienteeruv hind on 10,2 端he arvuti kohta seda siis Open Academic Licence-i puhul. Teised viiruset探rjed on juba kallimad.
- 15. OpenAcademicLicence V辰ljaostulitsents Open Academic annab kaasa autoriseerimiskoodi, mis v探imaldab 2 aasta jooksul 端ksikult litsentse juurde osta. Kui see aeg m旦旦das siis tuleb uuesti miinimumkogus litsentse v探tta, mis taas 2 aasta jooksul v探imaldavad siis 端ksikult juurde lisada. Litsents ise on t辰htajatu. Alati on v探imalik ka t辰isversioon v探tta koos uue arvutiga on suurusj辰rk 100 (OEM-litsents) ja olemasolevale arvutile karbiversioon (retail) suurusj辰rk 200 . Ilmselt k探ige parem suhe paindlikkuse ja hinna vahel.
- 16. MSOffice? MS Office-iga on nii, et hetkel on k端ll Koolileping ent kui see l探peb siis ei tohi 端helgi arvutil enam MS Office-it peal olla selleks tuleb siis eraldi litsents osta. Edasine MS Office-i kasutus s探ltub valitavast litsentseerimisskeemist. Samas ei ole MS Office-i olemasolu enam vajalik kuna Eesti riik n辰eb ette sellest loobumise. Riik ise on siin eeskuju n辰idanud Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium on MS Office-ist ~loobunud. Teised ministeeriumid tulevad siin tasapisi j辰rgi. Eks seet探ttu ka 4 riigihanget LibreOffice-i teemadel (http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked ) on k辰ima pandud, et seda 端leminekut toetada. T辰isversiooni hinnad algavad 300 -st.
- 17. Koosv探imeraamistik Lisaks on k辰ivitatud Tarkvararaamistik 2011 riigihange (http://www.riso.ee/et/node/518) koosv探ime raamistiku (http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik) kaasajastamiseks, mis n辰eb muuhulgas ette ka vaba tarkvara ekspertide v探rgustiku loomise see on ka loodud Avatud L辰htekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidu n辰ol (ALVATAL http://www.alvatal.ee/) - sellega on olemas ka vabatarkvara tugi firmade n辰ol.
- 18. Koosv探imeraamistik Koosv探ime raamistik on Eesti valitsuse tahte avaldus kasutada vaba tarkvara kogu riigis. Dokument Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 (2007) ja selle dokumendi uuem versioon s辰testab muuhulgas ka kasutatavate failivormingute valiku: mitmepoolset redigeerimist vajavate failide puhul OpenDocument - seda v探imaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010 ja uuem mitmepoolset redigeerimist mittevajavate failide puhul PDF - seda v探imaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010 ja uuem Koosv探ime raamistikus ei ole juttu MS Office-i failivormingute kasutamisest...
- 19. Koosv探imeraamistik Olgu mainitud, et kuigi MS Office 2010 toetab OpenDocumenti avamist ja salvestamist ei tee ta seda alati nii kui oodatakse kuigi MS on OASIS-Openi liige. Seet探ttu ei soovita failivahetust rajada impordile-ekspordile: avades OpenDocumenti vormingus dokumenti MS Office-iga on see tema jaoks importimine ja salvestamine MS Office-iga OpenDocumenti on tema jaoks eksportimine. Sama on LibreOffice-i jaoks MS Office-i failivormingute kasutamine mitte panna vaikimisi! Lahendus on olemas tuleb kasutada LibreOffice-it ja seel辰bi ka OpenDocumenti vorminguid! Seda on ka riik oma koosv探ime raamistikuga ette n辰inud.
- 20. Koosv探imeraamistik LibreOffice on alati tasuta saadaval ja v探imalik k探ikides koolides jt avaliku sektori asutustes peale panna. Veelgi enam koolis saab seda ka t辰iesti legaalselt 探pilasele koju kaasa anda v探i siis lingi kust t探mmata saab. Windowsile on olemas ka portatiivne versioon (t旦旦tab ka nt m辰lupulgalt) ja 2013 l探puks lubatakse ka veebip探hist versiooni. Praktiliselt iga Linuxiga on LibreOffice kaasas, Mac OS-ile tuleb paigaldada. Vastandina MS Office, mille sama versiooni hoidmine k探ikides arvutites kulukas on kas siis arvutip探hise v探i t旦旦tajap探hise litsentseerimisskeemi kasutamisel.
- 21. OfficeOpenXML DOCX, XLSX, PPTX jne on tuntud ka kui Office Open XML (http://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML ) failivormingute perekond. Kasutusel alates MS Office 2007-st. Samas ei vasta MS Office 2007 ega MS Office 2010 poolt tehtud failid Office Open XML standardile. Seet探ttu pakub n辰iteks uusim LibreOffice v探imalust salvestada Office Open XML versiooni ning eraldi MS Office 2007/2010 versiooni. Office Open XML-i (OOXML) standard on ~10 korda mahukam ja seet探ttu ka oluliselt raskem praktikas juurutada v探rreldes OpenDocument-iga. Seda enam, et OOXML ei ole ISO standard ja ei kirjelda k探iki n端ansse.
- 22. MSOfficetasutav探imalused? MS Windowsile on saadaval tasuta MS Office-i vaatamisprogrammid MS Word Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine MS Excel Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine MS Powerpoint Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine T旦旦tavad 端ldiselt ka Linuxis 端le 端hilduvuskihi Wine, v探ib esineda t探rkeid. varasemad versioonid MS Office-i vaatamisprogramme... veel vaatamisprogramme: http://www.officeviewers.com/ SkyDrive - https://skydrive.live.com/ Pilverakendus, tasuta Windows Live-i kontoga kasutatav, 7 GB ruumi.
- 23. MSOfficetasutav探imalused? Pilverakendused on ka: http://viewer.zoho.com/ http://www.viewdocsonline.com/ http://docs.google.com/viewer - mugav kasutada veebis n辰itamiseks (WCAG - http://www.w3.org/TR/WCAG/ - n探uete t辰itmiseks) http://drive.google.com/ - 5 GB tasuta ruumi: saab ka reaalajas muuta mitme inimese poolt K探ik need keskkonnad ei ole sama v探imekusega ent siiski tasuta saadaval.
- 24. Koolide端leminekvabatarkvarale? Kuna 端leminek koolides v探tab aega siis seet探ttu oleks m探istlik kohe 端leminekuga alustada, et see oleks v探imalikult valutu k探igile asjaosalistele. Selle 端lemineku toetamiseks ja lihtsustamiseks ongi Eesti riik k辰ivitanud eespool mainitud 5 riigihanget (tarkvararaamistik 2011 + neli LibreOffice-i riigihanget), et luua soodus pinnas vabatarkvarale 端leminekuks kuna on ette n辰ha, et koolide eelarved ei kasva samas tempos kui Microsofti tarkvara hinnad. Seet探ttu ei ole rahaliselt v探imalik koolidel samas mahus enam Microsofti tarkvara edasi rentida v探i osta. Kuid leidub ka KOV-e, kes siiski seda raha kulutavad nt Tallinn...
- 25. Milleks端leminnavabatarkvarale? koolides on endiselt vaja 探petada informaatikat ja kasutada arvuteid s探ltumata MASU t探mbetuultest 探pilaste ja ka 探petajate silmaringi avardamine ei tee paha vabadus on parem kui vangistus ka arvutimaailmas julge olla eestlane ka arvutis! Vabatarkvaralisi programme saad aidata t探lkida ja paremaks muuta ka Sina! arvutite haldus on lihtsam ja seet探ttu ka soodsam lisalugemist eksiarvamustest jt aspektidest leiab siit esitlusest
- 26. Kohustuslikuks? Teada on ka asjaolu, et kuni ei ole kohustuslik siis keegi ei ole sellest huvitatud, et oma mugavustsoonist v辰ljuda. Isegi kui on kohustuslik ka siis peaks olema kontroll, mis j辰lgiks 端leminekut. N辰eme seda kasv探i Liiklusseaduse t辰itmisel kuigi see on kohustuslik, rikutakse seda praktiliselt iga p辰ev ja sisuliselt 端le p辰eva hukkub inimene... Eesti riik kulutab aastas ~2,24 mln omandusliku tarkvara litsentside ostmisele ja/v探i rentimisele selle eest saaks ~500 inimest aasta aega miinimumpalka... Lisalugemist: http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/kontoritarkvara
- 27. QuovadisEestiriik? Niikaua kuni riik ei v探ta ette otsustavaid samme 端leminekuks siis vabatahtlikkusele lootma j辰辰des ei toimu seda oodatud 端leminekut soovitud aja jooksul. Reaalsest koosv探imest me r辰辰kida ei saa veel. Siiski m探eldakse sellele koolides kuna raha sunnib m探tlema. Inimesed ei loe l辰htekoodi nad loevad raha. Autor p端端ab seda olukorda lahendada oma uurimist旦旦ga doktori探ppes. Samas poliitikale ja poliitikutele vastu ei saa - valitsusele j辰辰b alati veto探igus. Kuid riigihangete k辰ivitamine n辰itab siiski valitsuse tahet 端le minna.
- 28. Midaarvavad探petajad,探pilased? nii 探petajatele kui ka 探pilastele on oluline, et 探ppet旦旦ks kasutatav tarkvara oleks tasuta (2007 uurimus autori koolis) koolis alustatud t旦旦d soovitakse j辰tkata ka kodus ja vastupidi riigikool ei saa sundida 探pilast ega 探petajat ostma omanduslikku tarkvara erandiks v探iks ehk olla erakoolid Eestist on teada pretsedente kus 探petaja n探utud omanduslikus failivormingus esitamata kodut旦旦 eest on pandud puudulik hinne vaesus ei ole argument varastamisele - ka intellektuaalse omandi vargus on vargus. JOKK ei ole lahendus (aka ei ole vargus vaid ainult kasutamine...)
- 29. Strateegiad? J辰rk-j辰rguline 端leminek: alguses vahetada v辰lja rakendused ja seej辰rel operatsioonis端steem. Rakendused vahetada v辰lja 端kshaaval. Kohene 端leminek. Sobib kogenumatele kasutajatele. Olles tuttav Microsofti tarkvaraga, saadakse hakkama ka vabatarkvaraga. Nt veebilehitseja vahetamine on ilmselt k探ige lihtsam. Teadlik kasutaja saab hakkama ka kontoritarkvara vahetusega. M辰rkimist v辰辰rib asjaolu, et sageli ei osata t旦旦tada ka Microsofti tarkvaraga siis on hea ajada t旦旦viljakuse langus vabatarkvara s端端ks... Koolitus on k探ige alus ka Microsofti tarkvara ei hakatud oskama 端le 旦旦
- 30. Strateegiad? leminekuperioodiks on m探istlik j辰tta m探ned Microsofti tarkvaraga arvutid uued arvutid varustada vaid vabatarkvaraga uued arvutid on sageli ka piisavalt v探imsad, et Windowsi-spetsiifilisi rakendusi jooksutada virtuaalmasinas (nt Virtualbox GPL litsents) vanade MS Office-i vormingus dokumentide jaoks MS Office-i vaatamisprogrammid, uued luua juba LibreOffice-iga probleeme v探ib tekkida kuna uusimad MS Office-i vaatamisprogrammid ei pruugi toimida 端le Wine-i aitavad tasuta pilverakendused (nt SkyDrive)
- 31. Midateha探pitarkvaraga? Leidub ka 探pitarkvara, mis kuidagi Linuxi all t旦旦tada ei taha Solid Edge, CNC-masinate juhttarkvara, arvutijuhitavate tikkimismasinate tarkvara, Lego robotite originaaltarkvara... tubli algatus on Vabamasina端histu LinuxCNC pakub lahendusi CNC ehk siis arvjuhtimisega t旦旦pinkide osas - http://www.linuxcnc.org/ Solid Edge, CATIA jt on profitarkvara, millele vabatarkvaralist analoogi on raske leida. Virtuaalmasin on 端ks v探imalus nt Linuxi all. Ilmselt k探ige v探imsam analoog on Blender http://www.blender.org/ tikkimismasinatele on samuti raske vabatarkvaralist analoogi leida
- 32. Midateha探pitarkvaraga? Lego robotite originaaltarkvara saab asendada n辰iteks: http://thenxtstep.blogspot.com/2011/01/scratch-for-nxt-enchanting-004 .html ja ka http://enchanting.robotclub.ab.ca/ http://nxtpp.clustur.com/ http://bricxcc.sourceforge.net/ http://lejos.sourceforge.net/ http://rubyforge.org/projects/ruby-nxt/ ...
- 33. Muutarkvarakoolis? Muu tarkvara on oluliselt lihtsam asendada vabatarkvaraga. Kui k端simus on kasutaja harjumustes siis see on koolituse teema. Raskem on siis kui eespool mainitud spetsiifiline 探pitarkvara ei oma piisava funktsionaalsusega vabatarkvaralisi analooge. Kuid ka seal on v探imalik lahendusi leida palju s探ltub ka sellest, milline on meelestatus ja soov vabaneda tootjalukust omandusliku tarkvara s探ltuvusest. Tootjalukk (vendor lock-in) s探ltumine omanduslikest failivormingutest ja -programmidest, mis neid failivorminguid teevad. Lisalugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock-in
- 34. S探ltuvus? V探idakse 旦elda, et kui l辰heme 端le vabatarkvarale ka siis s探ltume sellest? EI! Tootjalukku siin ei ole kasutatavad failivormingud on avatud ega s探ltu konkreetsest programmist. Seet探ttu ei ole takistatud ka tarkvara vahetus. Oluline moment on raha vabatarkvara puhul ei s探ltuta 辰riettev探tete suvast t探sta hindu. Kui koolile ei ole oluline avatud l辰htekood siis tasuta olemine v探iks seda ju olla. Sama tarkvara versiooni hoidmine seet探ttu ei ole seotud litsentsikuludega vaid ainult t旦旦j探ukuluga see on olemas ju ka omandusliku tarkvara puhul.
- 35. Eestiriik? Siinkohal v探iks k端sida, et kas meile l辰heb korda meie riik? Kas v探iksime j辰tta maksumaksja raha Eestisse, et selle abil siinset elu edendada? Kui jah siis ei tohiks olla raske edasi m探elda. Ostes v辰lismaist omanduslikku tarkvara viime maksumaksja raha Eestist v辰lja ning j辰tame oma riigi unarusse. Vabatarkvara kasutamisel on v探imalik ka olemasolevaid t旦旦tuid rakendada v辰hemalt osa neist koolitada nii kaugele, et nad oskaksid paigaldada ja lihtsamat tuge pakkuda. N辰ide oma koolist ...
- 36. Neutraalsus? Kas vabatarkvara on kui v探探rkeha, mis tungib meie kooliellu? Meil on ju Microsofti tarkvara olnud juba aastaid milleks meile j辰lle midagi uut? M辰rkimist v辰辰rib asjaolu, et sisuliselt on eesti maksumaksja raha eest koolitatud USA 辰riettev探ttele Microsoft truusid kliente ehk siis tehtud tema toodete koolitust. Kui sama raha kulutada vabatarkvara 探petamisele siis tekib hoobilt hulk inimesi, kes seda ka oskavad! Miks peab 端ks riik nii totaalselt 端hte USA 辰riettev探tet toetama ja seda veel maksumaksja kulul? Tegelikult ei peagi!
- 37. L探petuseks Eespool kirjeldatut kokku v探ttes: r探huv enamus koolis vajaminevad tegevused, sh informaatika 探petamine saab 辰ra teha vabatarkvara baasil see avardab palju enam 探pilaste silmaringi ja saab ka 探pilasele legaalselt koju anda on spetsiifilist 探pitarkvara, mis t旦旦tab vaid Windowsiga ka siin on vabatarkvaralised analoogid olemas k端ll mitte 100% sama funktsionaalsusega alati ent kas me peame ikka alati jooksma 辰ritarkvara j辰rele? mis on l探pp-eesm辰rk? Kas tark vilistlane kes saab hakkama ka siis kui ei ole raha v探i oma mugavustsoonis vegeteerimine?
- 38. L探petuseks Eespool kirjeldatut kokku v探ttes: kui koolides 探petatakse ka vabatarkvara siis sellest v探idab ka riik vajaminevate teadmistega tuleviku tegijad on siis olemas arvutifirmad saavad tegeleda asisemate tegevustega kui vaid Windowsi h辰dade ravimisega 70...80% praeguse keskmise arvutifirma sissetulekust tuleb Windowsi h辰dade ravimistest 端hiskonnas tekib rohkem ressursse MASU-st v辰ljatulemiseks ja ka teiste kriitiliste probleemide lahendamiseks (energia vms)
- 39. L探petuseks Eespool kirjeldatut kokku v探ttes: l辰bi vabatarkvara kasutamise kaasneb ka turvalisuse ja t旦旦kindluse kasv v辰hem t旦旦seisakuid kuna pahavara ei riku enam niipalju arvuteid kindlasti on j辰tkuvalt vaja tegeleda tooli ja klaviatuurivahelise 端henduse harimisega: SE (social engineering) on v探imalik ka Linuxis turvalisus ei ole seisund vaid protsess seda ka vabatarkvara maailmas k探igile v探rdsed alused tasuta
- 40. L探petuseks Eespool kirjeldatut kokku v探ttes: levinud on naabri efekt kui naaber kasutab siis mina ka kuid keegi ei taha olla esimene riik peaks siin olema esimene: 5 riigihanget vabatarkvara osas ei ole siiski mitte niisama k辰ima pandud 端hiskonna teadlikkuse ja seel辰bi efektiivsuse kasv hedonistist elup探letaja asendumine teadliku kasutajaga v辰iksem t探en辰osus, et Blasteri poolt p探hjustatud kaos v探iks korduda (film Veebis探dalased - http://www.imdb.com/title/tt2317542/ ) huvitavat lugemist