³¢Ã¤Ã¤²Ô±ð³¾±ð°ù¾± sander
- 2. Elutingimused Läänemeres • ³¢Ã¤Ã¤²Ô±ð³¾±ð°ù¾± imeb soojust endasse. Läänemere vesi on mage. • ³¢Ã¤Ã¤²Ô±ð³¾±ð°ù¾± on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 promilli (‰), kuid väheneb 6 promillini Läänemere põhjaosas.
- 3. Jääolud • Mereveest tekkiv jää on soolane, erinevalt järvevõi jõejääst. Reegliks on, et merejää soolsus on ligikaudu kolmandiku võrra madalam kui veel, millest see tekib. Sool ja veesleiduvad osisedpaiknevad merejää kristallide vahel. Seetõttu on merejää nõrgem kui magevee-jää. • Kui kevadel tõsta jäätükk päikese kätte, pääsevad kiired läbi puhaste kristallide, kuid neelduvad kristallide välispinnal, sulatades need üksteisest lahku.
- 4. Kevadiste vetikate tähtis roll • Planktonvetikad saavad hakkama isegi talvel, jäises vees. Seal ei ole puudust toitainetest, kuid vähene valgus takistab vetikate paljunemist. Sageli on lumevaba jää all suurel määral sinivetikat ja mõnikord moodustavad lausa kohalikke massvohanguid, värvides seejuures vee pruuniks. Temperatuuri tõustes ärkavad vetikatest toituvad loomplankterid ja käivitub mere ökosüsteemi kasvuperiood.
- 5. Läänemere kala liigid • 1) arktilised liigid 2) boreaalsed mereliigid 3) siirdeliigid 4) mageveeliigid
- 6. Ökosüsteemi toiduahel • Vetikas ---> Merikilk ---> Räim ---> Tursk ---> Hüljes