Loeng1. C# kordamine
- 1. Objektorienteeritud programmeerimine alused petaja Olga Popova Loeng 1 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
- 2. Kursuse eesm辰rk Anda baasteadmised programmeerimise 端ldp探him探tetest ja objektorienteeritud programmeerimisest Windows-lihtrakenduste loomiseks. Kursuse maht: 40 t. 2
- 3. Kursus sisaldab Loengud praktilised n辰ited, harjutused, 端lesanded. 3
- 4. Hindamine Hindamisel arvestatakse tehtud harjutused lahendatud 端lesanded Kursusel kokku Kolm arvestus t旦旦d Minimaalne arvestuse/aasta hinne Kaks arvestus t旦旦d (kontrollt旦旦) 4
- 5. 悪端壊庄馨顎壊艶糸 ettepanekud - kommentaarid
- 6. Kordamine Programmeerimise keel - C keel P探him探isted
- 7. Muutuja MUUTUJA on andmeobjekt, mille v辰辰rtus v探ib programmi t辰itmise k辰igus muutuda. C Keeles on omistamislause s端ntaks j辰rgmine: muutuja_nimi =avaldis ; 7
- 8. Muutujate t端端bid K探ige levinumalt on kasutuses j辰rgmised muutujate t端端bid: int - t辰isarv long - t辰isarv, mis suudab s辰ilitada eelmisest suuremaid arve NIMETAGE float - ujukomaarv double - samuti ujukomaarv, aga v探imaldab s辰ilitada rohkem t端venumbreid char - 端ks s端mbol 8
- 9. Muutujate t端端bid K探ige levinumalt on kasutuses j辰rgmised muutujate t端端bid: int - t辰isarv long - t辰isarv, mis suudab s辰ilitada eelmisest suuremaid arve float - ujukomaarv double - samuti ujukomaarv, aga v探imaldab s辰ilitada rohkem t端venumbreid char - 端ks s端mbol 9
- 10. Avaldised Aritmeetilised operaatorid Nimetus Operandi m辰rk m辰rgi muutmine - NIMETAGE korrutamine jagamine * / mooduliga jagamine % liitmine + lahutamine - 10
- 11. Avaldised Aritmeetilised operaatorid Nimetus Operandi m辰rk m辰rgi muutmine - korrutamine * jagamine / mooduliga jagamine % liitmine + lahutamine - 11
- 12. Avaldised Loogiline avaldis Nimetus Operandi m辰rk Loogiline eitus (NOT) ! NIMETAGE Tingimuslik korrutamine (AND) Tingimuslik liitmine (OR) && || V探rdsus == Mittev探rdsus != Suurem kui > Suurem v探i v探rdne kui >= V辰iksem kui < 12 V辰iksem v探i v探rdne kui <=
- 13. Avaldised Loogiline avaldis Nimetus Operandi m辰rk Loogiline eitus (NOT) ! Tingimuslik korrutamine (AND) && Tingimuslik liitmine (OR) || V探rdsus == Mittev探rdsus != Suurem kui > Suurem v探i v探rdne kui >= V辰iksem kui < 13 V辰iksem v探i v探rdne kui <=
- 14. Loogiline avaldis N辰iteid Loogiline avaldis Tagastusv辰辰rtus Selgitus !t探ene v辰辰r t探ese eitamine t探ene && v辰辰r v辰辰r t探ene NING v辰辰r (1 * 0 = 0) t探ene || v辰辰r t探ene t探ene VI v辰辰r (1 + 0 = 1) 14
- 15. Loogiline avaldis N辰iteid Loogiline avaldis Tagastusv辰辰rtus Selgitus !t探ene v辰辰r t探ese eitamine t探ene && v辰辰r v辰辰r t探ene NING v辰辰r (1 * 0 = 0) t探ene || v辰辰r t探ene t探ene VI v辰辰r (1 + 0 = 1) 15
- 16. Programmi k辰itumise juhtimine Programmeerimise keel - C keel P探him探isted
- 17. Tingimuslaused C keeles IF...ELSE leskirjutus on vastav: Else osa ei ole kohustuslik. if(<tingimus>) { <kood, mis t辰idetakse, kui tingimus on t探ene> } else { <kood, mis t辰idetakse, kui tingimus ei ole t探ene> } 17
- 18. SWITCH Switch on juhtlause, Loogeliste sulgude vahele kirjutatakse mis v辰辰rtuse korral mingi osa t辰idetakse. mis juhib programmi k辰itumist just nagu If, aga antud juhul tehakse loend sellest, mis tingimusel teatud koodi osa t辰idetakse. Erinevus on selles, et enam ei kirjutata tingimus sulgudesse vaid v辰辰rtus mida tahetakse kontrollida. 18
- 19. SWITCH s端ntaks int lyliti = 1; switch (lyliti) { case 1: cout<<"Valitud on 1"; break; case 2: cout<<"Valitud on 2"; break; default: cout<<"Midagi ei olnud valitud"; break; } 19
- 20. Ts端klid Ts端klid lasevad programmil t辰ita 端hte koodi osa mitu korda j辰rjest. 20
- 21. WHILE ts端kkel While ts端klit t辰idetakse nii kaua, kui sulgude sees olev tingimus on t探ene. while(<tingimus>) { <t辰idetav koodi> } 21
- 22. FOR ts端kkel For ts端kkel on eelkontrolliga ts端kkel, kus v辰辰rtustamised ja tingimused on v探imalik m辰rkida 端hes kohas. for(<tegevus enne ts端kli alustamist>; <tingimus>; <tegevus, mis t辰idetakse ts端kli l探pus>) { <kood, mis t辰idetakse, kui tingimus on t探ene> } 22
- 23. 悪端壊庄馨顎壊艶糸