Praktika 2014
- 1. Kaile Adusoo Hellika Kallaste Helena Kirs Nele Vaade 2014
- 2. SISUKORD ï‚— Rakvere reoveepuhastusjaam ï‚— Rakvere veepuhastusjaam ï‚— Neeruti ï‚— Kunda tsemenditehas
- 4. Üldandmed  Asutati 1990. aastal  Reovesi tuleb sisse mööda kolme suunda Tööstusettevõtted Olmereovesi Tänavatelt pärinev vihmavesi  Keskmiselt tuleb ööpäevas puhastada 20000 m³ vett
- 5. Puhastamine  Mehhaaniline:  Toimub suurema mustuse väljasõelumine raudvõre abil  Ühtlase massi saamiseks lisatakse polümeerlahust, mis settib põhja ning seejärel on seda kergem eraldada  Veest eraldatud mulla väljapressimine
- 6.  Keemiline: Vette lisatakse aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine ja hävitab ohtlikud ained Inimene peab kaasa aitama aktiivmuda toimimisele. Seda saab ta teha läbi vee õhutamise
- 10. Üldandmed  Ehitus sai alguse 1994 aastal, kuid valmis alles 2001 aastal  Kokku 5 pumplat, millest päeval töötab 1, öösel 3  Vesi saadakse 250 m sügavuselt  Ööpäevas töödeldakse ~4400 m³ vett  Rakvere linna veevarustuses kasutatakse kambrium- vendi veehorisondi vett  Puhta veemahuteid on 2 tk, kumbki mahutab 1000 m³  Ph tase vees on ~7
- 12. Areerimisprotsess ehk õhustamine  Vee puhastamisel on vaja vett õhustada  Selle tulemusena settib plastikketastele raud  Vees lahustumatute ainete kõrvaldamiseks kasutatakse kvartsliiva  Bakteriaalse reostuse vältimiseks on paigaldatud ultraviolettseade
- 15. Neeruti
- 16. Üldandmed  Neeruti järved: Neeruti Eesjärv, Neeruti Tagajärv, Neeruti Orajärv, Neeruti Sinijärv  Järved asuvad Lääne-Virumaal Kadrina vallas Neeruti külas  Oma praktikat viisime läbi Neeruti Eesjärve läheduses, mis asub Pandivere kõrgustikul  Pinnamood-lamedad lavaoosid, mõhnad, voored
- 17. Mulla kihid  Tegime kaeve, mille sügavus ulatus 1m-ni  Eristasime 4 kihti:  huumuskiht- ulatus 14cm sügavusele  teine kiht- ulatus 23cm sügavusele  kolmas kiht- 23 kuni 56cm  neljas kiht- ulatus 56cm-....(1m) sügavusele
- 18. Mulla iseloomustus  Ühtlane pruunmuld  Viljakas muld  Sügavamates kihtides savikas  Mulla pealmistes kihtides(1,2) ei esine kive  Sügavamal esineb rähka, veerist
- 19. Taimed  Kõik 4 rinnet olid esindatud: • Samblarinne: metsakäharik • Rohurinne: jänesekapsas, laanesõnajalg, sinilill • Põõsarinne: sarapuu • Puurinne: kask, lepp, kuusk
- 20. Loomad  Mullas nägime mitut mulla-ja vihmaussi, jooksikut  Üldiselt oli muld liigivaene
- 21. Mulla pH määramine  Valmistasime 4 lahust 20ml destilleeritud veest ja 20ml mullast  Seejärel mõõtsime mulla pH  Esimene kiht- 5,5  Teine kiht- 5,88  Kolmas kiht- 5,7  Neljas kiht- 6,1
- 22. Mulla niiskuse määramine  Võtsime neljast kihist 40g mulda ja kuivatasime kuivatuskapis 105˚C juures paar tundi  Pärast jahtumist kaalusime uuesti üle ning arvutasime mulla niiskussisalduse  Huumuskihis: 23%  Teises kihis: 20%  Kolmandas kihis: 12%  Neljandas kihis: 19%  Esimene kiht: algselt-40g pärast-30,7g  Teine kiht: algselt-40g pärast- 32g  Kolmas kiht: algselt-40g pärast-35,2g  Neljas kiht: algselt-40g pärast-32,4g
- 23. Mulla temperatuur  Mõõtsime termomeetriga pinnakihi ja neljanda kihi temperatuuri  Pinnakihi temperatuur- 5˚C  Neljanda kihi temperatuur- 4˚C
- 24. Mulla hõõrdetegur  Selle leidmiseks kasutasime kuiva mulda  Valemiga μ=Fh/mg  Esimene kiht: 0,2  Teine kiht: 0,3  Kolmas kiht: 0,3  Neljas kiht: 0,3
- 25. Mineraalainete sisaldus  Panime igast kihist 4g mulda tiiglisse ning asetasime ahju  Seda on vaja selleks, et nii kuumal temperatuuril põleb orgaaniline aine välja  Alles jääb vaid mineraalne osa  Mineraalaine protsendiline sisaldus:  Esimene kiht 74 %  Teine kiht 78%  Kolmas kiht 76%  Neljas kiht 76%
- 26. Aru karjäär
- 27. Üldandmed  Karjäär on Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas  Rajati 1960. aastal  Saadud tooraine läheb Kunda tsemenditehasele  Kaevandatakse kahel eesmärgil: Killustiku tootmine Tsemendi tootmine
- 29. Üldandmed  Töötanud üle 100 aasta  Tehasel on 3 pöördahju, millest hetkel töös 2  Aastas toodetakse 700-800 tonni tsementi  Tsementi valmistatakse märgtehnoloogial  Toorained on kergesti kättesaadavad
- 30. Tsemendi tootmine  Põhitooraine on lubjakivi, millele lisatakse savi  Lubjakivi purustatakse lubjakivi purustites  Kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse lubjakivilobri  Lobri pumbatakse basseinidesse(kus toimub pidev segamine)  Edasi läheb lubi pöördahju(kus toimub 1400 kraadi juures klinkri põletamine)  Tsement saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel
- 32. Füüsikalised nähtused  Augu kaevamisel rakendasime jõudu  Järves liikus vesi laineliselt  Lobri segamine-ringliikumine  Hõõrdejõud osakeste vahel  Pöördahjus liigub materjal kaldpinnaliselt  Pöördahi pöörleb ringjooneliselt  Pöördahjus toimub kuumutamine  Lõhkamisel on osakeste liikumine kiirenev  Plahvatus tekitab lööklaine  Vabanenud osakesed kukuvad maapinnale-gravitatsioon