maitsmine haistmine kompimine
Download as PPT, PDF0 likes4,836 views
õppematerjal 9. klassile
More Related Content
What's hot (20)
More from Kristel Mäekask (20)
maitsmine haistmine kompimine
- 1. MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE Koostas: Kristel Mäekask
- 2. Maitsmiselund Inimese maitsmiselundiks on keel. Milleks meile veel keelt vaja on? Rääkimiseks Närimiseks Neelamiseks Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.
- 3. maitsmispungadega keelenäsad keelenäsa tunderakud keelenäsad keelenäsad
- 4. Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb
- 5. Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv
- 6. Maitsmine Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid : soolast magusat kibedat haput
- 7. Huvitavat Kassid ei tunne magusat maitset Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks
- 8. Huvitavat 1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses.
- 9. Haistmiselund Inimese haist miselundiks on nina . Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb.
- 10. Igal inimesel on talle omane lõhn
- 11. Haistmine Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine.
- 12. Haistmine õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas puutuvad kokku haisterakkudega närviimpulss liigub peaajju lõhnad eristatakse.
- 13. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi.
- 14. Kompimiselund Inimese kompi miselundiks on nahk . Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest sünteesib D-vitamiini ja melaniini eritab jääkaineid
- 15. Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit) , mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma . Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk.
- 17. Kompimine Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi.
- 18. Kasutatud materjal: http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index. htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake. jpg http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2006/11/champers041106_228x364.jpg http://farm2.static.flickr.com/1403/633071233_b4d11b6353. jpg http://climateprogress.org/wp-content/uploads/2006/12/polar-bear-tongue.jpeg http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/18243.jpg http://www.pbss.edu.hk/SAA/EED/kinabula.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:HumanNewborn.JPG http://static1.nagi.ee/i/p/92/38/006492383f97c4_m.jpg http://fig.cox.miami.edu/~cmallery/150/neuro/c7.49.3.skin.jpg http://www.acm.org/crossroads/xrds3-3/gfx/hand.jpg http://www.rubberpaw.com/plates/touch.jpg