�ݺ�ߣ

Milleks ja kuidas saada
„Microsofti”-vastupanuvõitlejaks?
Edmund Laugasson
https://t.me/edmundlaugasson
https://www.etis.ee/CV/Edmund_Laugasson/est/

26.11.2023 2
Juttu tuleb, 1
●
2017a riigiasutuste kulud Microsofti litsentsidele
●
Microsofti tarkvaralitsentside riigihanked 2002-2012, 2013-2023
●
Vastupanuvõitlus
●
Ajalugu (viited)
●
Microsoft Windowsi ajalugu
●
UNIXi-sarnaste operatsioonisüsteemide ajalugu
●
Terminid
●
Vabavara

26.11.2023 3
Juttu tuleb, 2
●
Omanduslik tarkvara
●
Linuxi distributsioon
●
Tootjalukustus
●
Linuxi ABC
●
Kuidas vaba tarkvara saab tasuta olla
●
Mis on Linux ja miks seda valida?
●
Mis on distro?
●
GNU/Linux ja MS Windows

26.11.2023 4
Juttu tuleb, 3
●
Millist neist paljudest Linuxitest on mulle sobivaim?
●
Levinud eksiarusaamad Linuxist
●
Mis on Ubuntu?
●
Olukord Eestis ja valitsuse püüdlused

26.11.2023 5
2017a riigiasutuste kulud Microsofti litsentsidele, 1
http://www.err.ee/597259/eesti-riik-maksab-microsoftile-miljoneid-eurosid-aastas
1 700 000 € kaitseministeerium ja kaitsevägi
1 250 000 € siseministeerium
408 000 € rahandusministeerium
344 000 € majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
311 000 € sotsiaalministeerium
300 000 € justiitsministeerium
133 000 € välisministeerium

26.11.2023 6
2017a riigiasutuste kulud Microsofti litsentsidele, 2
http://www.err.ee/597259/eesti-riik-maksab-microsoftile-miljoneid-eurosid-aastas
112 000 € keskkonnaministeerium
100 000 € haridus- ja teadusministeerium
65 000 € maaeluministeerium
58 000 € riigikogu kantselei
16 000 € kultuuriministeerium
9 000 € riigikantselei
4 806 000 € kokku

26.11.2023 7
Microsofti tarkvaralitsentside riigihanked
●
https://riigihanked.riik.ee/ otsing: Microsoft (laadi alla: XLS)
●
01.01.2013 – 26.11.2023
●
215 hanget
●
Eeldatav maksumus (kui avalik): 155 604 226,53 €
●
Sõlmitud lepingute kogumaksumus: 150 321 331,96 €
●
01.01.2002 – 31.12.2012
●
34 hanget
●
Eeldatav maksumus (kui avalik): 12 754 502,7 €
●
Sõlmitud lepingute kogumaksumus: 15 828 098,7 €
Tegelikud kulud
suuremad kuna
kõik summad
pole avalikud,
osad hanked
varjatud - ei
sisalda sõna
Microsoft.

26.11.2023 8
Vastupanuvõitlus, 1
●
kui ei maksa oma sõjaväele, siis tuleb võõrale maksta
●
palju raha makstakse tarkvaralitsentside eest välismaistele
tarkvarafirmadele
●
rahakapital rändab riigist välja
●
eesti IT-spetsialistid rändavad välismaale sellele rahakapitalile järgi
●
asemele tuuakse välismaalased, kaasnevad lõimimise väljakutsed, sh
kulud
●
Eesti e-riik? Rohkem kipub Eesti riigi IT olema välismaalaste
hallata kuna eesti IT-ajud asenduvad tasapisi välismaalastega...
●
oma riik kui makstakse võõrastele?

26.11.2023 9
●
kui tahame Eesti rahvusriiki alal hoida, tuleb see raha maksta
oma inimestele palkadeks, koolitusele ja kasutada vabavara
●
kuigi tegelikud kulud ilmselt suuremad (kõik riigihangete summad
pole avalikud kuigi on avaliku sektori raha!), siis arvutame
●
viimasel 10 aastal ~150 mln € kulunud Microsofti tarkvarale
●
eelneval 10 aastal ~15 mln € kulunud Microsofti tarkvarale
●
10 aastaga kümnekordistumine...
●
3000€ neto, 3890,04€ bruto, 5204,87€ kogukulu tööandjale
●
~15 mln € eest saaks ~2881 inimest aastas palgata, 10a ~28819 in
https://palk.crew.ee/

26.11.2023 10
●
kuigi tarkvaravahetuse ühekordsed kulud tulevad, on siiski
võimalik märkimisväärne hulk IT-spetsialiste palgata
●
https://tehnika.postimees.ee/4036065/palo-soovib-viie-aastaga-tu
ua-eestisse-2000-it-spetsialisti
●
2017a soovis ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister tuua Eestisse
5 aastaga 2000 IT-spetsialisti
●
kui maksaksime oma inimestele hetkel ainuüksi Microsofti
tarkvaralitsentsidele kuluva summa palgana välja, saaksime
kiiremini või ka sama ajaga (5a) koolitada 2000 IT-spetsialisti eesti
oma inimestest ja jääks raha ka tarkvaravahetuse (omandvara ->
vabavara) tarbeks

26.11.2023 11
●
kui Eesti riiki tuuakse IT-spetsialiste sisse ja kasutatakse
omandvara:
●
tuleb tegeleda võõraste lõimimisega ühiskonda – selle kulud on
suuremad kui me arvatagi oskame, lisaks oht rahvusriigile on ilmne
●
rahakapital rändab riigist välja tarkvaralitsentsidena – mitte ainult
Microsofti vaid ka muude tarkvarafirmade omandvara litsentside näol
●
eesti oma IT-ajud rändavad riigist välja rahakapitalile järgi
●
selle tulemusena tekibki IT-spetsialistide põud riigis, mis käivitab
lumepalliefektina rahvusriigi hävitamise kuna eestlased asendatakse
välismaalastega

26.11.2023 12
●
kui Eesti riik kasutaks vabavara ega tooks IT-spetsialiste sisse:
●
kuna eesti oma IT-spetsialistid, siis jääb ära võõraste lõimimine
ühiskonda – hoiame kokku lõimimise kulud ja kaob oht rahvusriigile
●
rahakapital ei rända tarkvaralitsentsidena enam riigist välja ja selle eest
saame motiveerida, koolitada, palgata oma inimesed IT-spetsialistideks
●
eesti oma IT-ajud ei rända enam riigist välja kuna tarkvaralitsentsidele
kuluv rahakapital jääb Eestisse, mille eest saab neid motiveerida,
koolitada, palgata
●
selle tulemusena ei teki IT-spetsialistide põuda riigis ega käivitu
rahvusriigi hävitamine kuna eestlased jäävad kodumaale ja neid ei
asendata siis enam välismaalastega

26.11.2023 13
Lisaks eesti IT-ajude kodumaal hoidmisele, rahakapitali Eestisse
jätmisega annab vabavara kasutamine veel:
●
väheneb drastiliselt pahavara levik ja sellest tulenevad kahjud:
lunaraha, tööseisakud, andmeleke, andmekadu, IT-firmade
mainekahjud
●
oluliselt parem seis küberturvalisusega, privaatsusega
●
https://ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi-analuus-ja-ennetus/oluko
rd-kuberruumis
- probleeme küberturvalisusega jätkub ja näitab kasvutrendi
●
kuigi peamiselt kulub Microsofti litsentsidele, siis lisaks kulub
teistelegi omandvara litsentsidele

26.11.2023 14
Milleks ja kuidas saada „Microsofti”-vastupanuvõitlejaks?
●
milleks?
●
kui soovime Eestit kui rahvusriiki säilitada
●
kui soovime tagada jätkusuutlikkust IT-valdkonnas
●
kuidas?
●
loobuda omandvarast ja hakata kasutama vabavara
●
https://linuxmint.com/ , https://ubuntu.com/ - operatsioonisüsteem
●
https://libreoffice.ee/ - kontoritarkvara
●
julgustada seda tegema ka teisi
●
kasutama avatud failivorminguid: ODF (mitmepoolne muutmine), PDF
(ühepoolne muutmine kuid võimalus hübriiddokumendiks)

26.11.2023 15
Ajalugu (viited)
●
https://levenez.com/ - prantsuse programmeerija Éric Lévénez
●
https://levenez.com/windows/ - Microsofti tarkvara ajalugu
●
https://levenez.com/unix/ - UNIXilaadsete OSide ajalugu
●
Wikipedia
●
https://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows
●
https://en.wikipedia.org/wiki/Unix-like
●
https://en.wikipedia.org/wiki/Linux
●
https://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution
●
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Linux_distributions
●
https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_Linux_distributions

26.11.2023 16
Microsoft Windowsi ajalugu

26.11.2023 17
UNIXi-sarnaste operatsioonisüsteemide ajalugu

26.11.2023 18
Terminid
●
https://viki.pingviin.org/Vaba_tarkvara
●
https://viki.pingviin.org/Omanduslik_tarkvara
●
https://viki.pingviin.org/Distributsioon
●
https://viki.pingviin.org/Tootjalukustus

26.11.2023 19
Vabavara (vaba tarkvara)
●
Vaba tarkvara on tarkvara, mida saab piiranguteta kasutada,
kopeerida, uurida, muuta ning levitada. Vaba tarkvara on tuntud ka
kui avatud lähtekoodiga tarkvara.
●
vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil ("vabadus 0");
●
vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1");
●
vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit
("vabadus 2");
●
vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et
kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3").
http://viki.pingviin.org/Vaba_tarkvara

26.11.2023 20
Omanduslik tarkvara, 1
●
Omanduslik tarkvara ehk omandvara on tarkvara, mis on
saadaval raha eest või ka tasuta (raha maksmata), kuid on
omanduslik, kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada,
kopeerida, uurida, muuta ja levitada välja arvatud tarkvaratootja
(looja) lubatud juhtudel.
●
Tegemist on tavaliselt suletud lähtekoodiga ning tasulise
tarkvaraga ja binaarfailide dekompileerimine ei ole lubatud.
Võidakse jagada ka tasuta ent mitmete piirangutega - näiteks
tohib kasutada vaid kodus ja mitte kuskil mujal; ei tohi levitada,
täiendada jne.

26.11.2023 21
Omanduslik tarkvara, 2
●
Ostes omandusliku tarkvara litsentsi kaasnevad sellega tavaliselt
mitmed piirangud. Näiteks tohib seda paigaldada vaid ühele (või
teatud arvu) arvutile, seda ei tohi edasi levitada, ei tohi
dekompileerida (see on tavaliselt ka takistatud), ei tohi muuta ega
muudetud versiooni levitada.
●
Omandusliku tarkvara ostmisega kaasneb õigus kasutada
litsentsilepingus lubatud tingimustel kuid tarkvara jääb endiselt
selle loojate omandusse - sealt ka nimetus "omanduslik tarkvara".

26.11.2023 22
Linuxi distributsioon
https://viki.pingviin.org/Distributsioon
Kuna Linuxi süsteemid on
ehitatud modulaarsetena, st
süsteemis saab osi kergesti
vahetada ja luua niimoodi enda
vajadustele sobiva süsteemi,
siis on süsteem jaotatud
suhteliselt eraldiseisvateks
tasemeteks, kihtideks,
mooduliteks, tihti kirjeldatakse
süsteemi kerakujuliselt
alustades keskelt: tuum
(kernel) ja teegid, käsukest
(koorik) ja süsteemsed
tarvikud, töölaud ehk graafiline
kest (pealiskiht).

26.11.2023 23
Tootjalukustus
●
Majanduses kasutatakse lisaks tootjalukustuse mõistele ka
mõisteid "firmasisene lukustus" või "kliendipõhine lukustus". Mille
tähendus seisneb kliendi poolsest sõltuvusest tootja poolt
pakutavate toodete või teenuste suhtes läbi tehnoloogilise
salastatuse (suletud, firmasisesed ja -omased, mõnikord ka
patenteeritud standardid, tehnilised normid, spetsifikatsioonid).
●
Sõltuvust ilmestab asjaolu, et mõne teise tootja vastu välja
vahetamisega kaasneksid märkimisväärsed kulud. Lukustuskulud,
mis tekitavad turgudele sisenemisbarjääre, võivad omakorda
põhjustada umbusaldust monopolide suhtes.
https://viki.pingviin.org/Tootjalukustus

26.11.2023 24
Linuxi ABC, 1
●
Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid.
●
Linuxile on olemas sisuliselt kõik tavakasutajale kui ka
spetsialistile vajalikud programmid, ning need on vabavaralised.
●
Pingviin aitab alati hea meelega. https://pingviin.org
●
Kui häda suur, siis otsi internetist (https://duckduckgo.com/), sh
küsi tekstirobotilt (ChatGPT, Google Bard, Microsoft Bing, jt
https://theresanaiforthat.com/ ).
●
Linux on üldjuhul tasuta ja soovi korral võid kaasa aidata tema
arendamisele.
https://viki.pingviin.org/Linuxi_ABC

26.11.2023 25
Linuxi ABC, 2
●
Tasuliste Linuxi distributsiooni korral on kaasas üldjuhul mõne
firma poolt pakutav tugiteenus
●
Esineb palju erinevaid Linuxi distributsioone, mis erinevad
peamiselt kaasa pandud tarkvara poolest. Neid nimetatakse
distributsioonideks. Näiteks Ubuntu, Fedora, openSUSE on kõik
erinevad Linuxi distributsioonid, mis samas kasutavad siiski Linuxi
tuuma.
●
lisateavet leiab https://viki.pingviin.org/Linuxi_ABC

26.11.2023 26
Kuidas vaba tarkvara saab tasuta olla? 1
●
Eric S. Raymond on vaba tarkvara arendusmudelit (sh ka
äriotstarbelist) käsitlenud oma raamatus „Katedraal ja turg”.
●
Raymond võrdleb äritarkvaraprojekti katedraali-sarnase
suurehitise püstitamisega. See eeldab hulga inimeste pikaajalist
koordineeritud tööd vastavalt etteantud plaanile ja projektile ning
loomulikult ka eelarvele.
●
Vaba tarkvara aga sarnaneb rohkem lärmakale idamaisele turule -
valitseb näiline segadus, kõva lärm ning igaüks ajab esmapilgul
kitsalt "oma asja". Siiski on just selline "turumudel" osutunud
üllatavalt edukaks.

26.11.2023 27
●
Allikad:
●
http://www.scribd.com/doc/2219111/Pingviiniaabits
●
http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-baza
ar/
- Katedraal ja turg

26.11.2023 28
●
Jõuame tagasi küsimuse juurde - kes maksab ja millest ära
elada?
●
Vaba tarkvara toetajad väidavad, et tegelikult on suur osa
programmeerijatest seotud mitte äritoodete arendamisega, vaid
olemasolevate rakenduste teenindamise, haldamise ja
edasiarendamisega (Eric Raymondi hinnangul on sedalaadi töö
osakaal üle 75%, mõned pakuvad isegi numbreid üle 90%).
●
Ehk siis arendades või täiendades firmale, organisatsioonile
vajalikku tarkvara, antakse tehtud töö sageli vabavarana kõigile
vabalt kasutada.

26.11.2023 29
Vaadates "turumudeli" kasutajaid, näeme variantide osas üsna
mitmekesist pilti:
●
firma: firma juhib, maksab palka, annab taristu. Vaba toode on
harilikult olnud esmalt kas turuhõivamiseks või täiendtooteks. HP,
IBM, Red Hat, Sun Microsystems (nüüd Oracle) jt
●
fond - huvilised saavad toetada. Võib kombineerida eelmise
mudeliga. GNOME, Ximian GNOME

26.11.2023 30
●
komitee - foorumi- ja konsensusepõhine otsustamine. GCC.
●
individuaalne - ühe-/mitmemeheprojektid. Sourceforge.
●
Linuxi tuuma mudel - arendajate hierarhia + kogukond.
●
GNU - tegelikult katedraalimudeli kasutamine vaba tarkvara
loomisel
Seega on toimivaid variante mitmeid.

26.11.2023 31
Avatud lähtekoodist tulenevad majanduslikud stiimulid:
●
kiirem arendusprotsess ja võimalus vähendada kulusid - avatud
kood võimaldab paindlikult kaasata uusi arendajaid ja jagada
tööülesandeid välja vastavalt vajadusele. Veel üks täheldatud
moment - andekad inimesed pääsevad tähtsate otsuste tegemise
juurde kõvasti varem kui kommertstarkvarafirmades, kuna
struktuurseid takistusi on minimaalselt

26.11.2023 32
Avatud lähtekoodist tulenevad majanduslikud stiimulid:
●
kiirem reaktsioon tarbijapoolsele tagasisidele ning parem
kohandatavus
●
uued ja sageli ootamatud kasutusvaldkonnad - tihti avastavad
kasutajad tootele täiesti uue kasutusviisi, mida loojad alguses ei
mõelnudki; samas on selles suunas kiirete täienduste ja
kohanduste sisseviimine märksa väiksem vaev kui kinnise koodi
puhul

26.11.2023 33
Mõned võimalikud ärimudelid:
●
tasuta vabatarkvaraline põhitoode, tasuline on täiendavate
teenuste kiht (konsultatsioonid, tootetoetus, eri sihtgruppidele
mõeldud tuletatud versioonid põhitootest). N: SuSE (Novell),
Mandriva (Mageia), Ubuntu (Canonical)
●
vaba lähtekoodiga kommertstoode. N: RHEL (mida toetab ja
täiendab vabalt saadaolev Fedora projekt)

26.11.2023 34
Mõned võimalikud ärimudelid:
●
vabatarkvaraline toode, mis teeb teed teistele toodetele. N:
Borland Kylix
●
riistvarafirma poolt vabalt levitatavad haldus- ja juhtprogrammid -
paraneb nende kvaliteet, samas põhisissetulekuallikaks jääb
riistvara. N: ATI-AMD, nVidia
●
täiendavate teenuste müük - raamatud, õppematerjalid, pudi-padi
(maskotid, märgid jne). N: O'Reilly kirjastus.

26.11.2023 35
Võitjate hulka kuuluvad kahtlemata:
●
Üksiküritajad-konsultandid - eriti kui kasutatav IT on spetsiifilisem,
pole spetsialisti pidamisest nagunii pääsu. Kumb on mõistlikum -
kas maksta nii tarkvaratootjale kui spetsialistile või ainult
spetsialistile?
●
Toetuskihi firmad - siia kuuluvad kõik Linuxi distribuutorid, kuid ka
kirjastused ja miks mitte ka vahtkummist pingviinide või Linuse
näoga maskide tootjad

26.11.2023 36
Võitjate hulka kuuluvad kahtlemata:
●
Haridusasutused - neis kohtades pole reeglina kusagil raha ülearu
ning kulutada seda kalliste tarkvaralitsentside peale on üsna karm
raiskamine

26.11.2023 37
Eraldi võikski mainida haridussfääris saavutatavaid eeliseid:
●
Majanduslik kokkuhoid (eriti peale 01.07.2011 hinnatõusu 25...60
korda)
●
Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast (vabanemine
tootjalukustusest)
●
Suurem kohandatavus (ka tõlkevõimalus)
●
Õpilaste laiem silmaring ja suurem asjatundlikkus
●
Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa

26.11.2023 38
Eraldi võikski mainida haridussfääris saavutatavaid eeliseid:
●
Tarkvarakogukond - võimalus küsida omasugustelt
●
Haridussfäär ongi olnud viimastel aastatel üks teravaima
konkurentsiga valdkondi selles küsimuses - äritarkvarafirmad on
üritamas päästa, mida päästa annab, ning tulnud lagedale
ennekuulmatute soodustustega. Põhjus on ilmselge - tänane
õppur on homne kasutaja. Pikka aega äritarkvaral põhinenud
haridus oli äärmiselt kasulik kommertstootjatele - suuremas osas
mitte-IT aladel ettevalmistatud inimesed said sageli arvutioskused
üksnes "standardsete tarkvarapakettide" osas, olemata isegi
teadlik alternatiivide olemasolust...

26.11.2023 39
Mis on Linux ja miks seda valida?
●
Linux on üks liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid
operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide
(lühemalt distrode) kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav
kasutajaskond on mõnekümnel. Vt tutvustav video eesti keeles.
Viited:
●
http://et.wikipedia.org/wiki/Linux , http://viki.pingviin.org/Linux
●
https://www.youtube.com/playlist?list=PL08118C50F69EB675
●
http://distrowatch.com/ , How Linux is Built (3m 13s)
●
The Origins of Linux - Linus Torvalds (1h 25m 12s)
●
https://truelist.co/blog/linux-statistics/ - statistika

26.11.2023 40
Mis on distro? 1
●
Distro on sisuliselt Linuxi tuum, mille ümber on kokku kogutud ja
ühte komplekti pakendatud suur hulk (esmaselt) vajalikke
seadistus- ja kasutusrakendusi ehk lihtsamalt öeldes programme,
milledega kasutaja saab ära toimetada kõik oma vajalikud
tegevused. Siia hulka kuuluvad e-kirjad, interneti lehitsemine,
dokumentide koostamine, muusika ja video kuulamine ja
töötlemine, arvuti igakülgne seadistamine jne.

26.11.2023 41
Mis on distro? 2
●
Kogenum asjahuviline saaks oma isikliku distro ise kokku panna
vabalt saadavatest komponentidest. Kuid selle töö on juba ära
teinud suuremad või väiksemad asjahuviliste grupid ja välja lasknud
oma distrod ehk pakendused või kogumikud - heal lapsel mitu nime.
Distrosid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on
mõnekümnel. Hea ülevaate enamlevinud Linuxi- ja ka teistest
vabavaralistest kogumikest annab netileht http://distrowatch.com/
Pakendamist või ühte pakki kokku kogumist tuleks siinses
kontekstis mõista kui omavahel koos toimivaks seadistatud
rakenduste kogumit. Veel lihtsamalt öeldes võiks öelda nii, et
programmid on häälestatud omavahel koos töötamiseks, mis muidu
tuleks lõppkasutajal endal ära seadistada.

26.11.2023 42
GNU/Linux ja MS Windows, 1
MS Windowsi (Windows) asemel oma arvutisse GNU/Linuxi (Linux)
valimiseks võib põhjuseid leida üksjagu.
●
Turvalisus. Kellel on kõrini arvutiviirustest ja muust pahavarast,
neile on Linux turvaline valik - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe
ja need pole Linuxi eripärade tõttu (tarkvara digiallkirjastamine,
arhitektuur, ülesehitus) eriti levimisvõimelised. Nt puudub
Windowsist tuntud register

26.11.2023 43
●
Töölauaefektid. Kes tahavad kaaslaste ees eputada uhkete
visuaalsete efektidega, siis Compiz'i abil saab Linuxile lisada
rohkem efekte kui Windowsis ja macOSis kokku. Loomulikult
eeldab see enam-vähem korralikku arvutit.
●
Seadistatavus. Kes soovivad oma töökeskkonna täielikult oma
käe järgi kohandada - leiavad, et Linuxis on see võimalik -
erinevalt Windowsist ja Mac'ist, kus peagi piirid ette tulevad.

26.11.2023 44
●
Tasuta. Kes tahavad arvutit ostes Windowsi litsentsi pealt ~100€
kokku hoida, neil on sisuliselt kaks varianti: kas illegaalne
Windows või mõni tasuta opsüsteem nagu Linux.
●
Vanad arvutid. Kes tahavad tööle saada mõne eelmisest
aastatuhandest arvuti, millel isegi Windows XP normaalselt joosta
ei taha, need leiavad tõenäoliselt mõne sobiva kergekaalulise
Linuxi, millega siis arvuti näiteks toanurka koduserveriks sättida
või vanaisale maale memuaaride kirjutamiseks anda.

26.11.2023 45
●
Vabadus. Vaba tarkvara kasutamisega kaasneb vabaduse tunne
kasutada ja katsetada kõigega, mis kättesaadav. Sa ei pea mõtlema
litsentsidele ega muudele autoriõigustele. Reeglina on kõik
avaldatud vaba tarkvara litsentsi all.
●
Komplektsus. Pakenduses on kaasas kõik vajalik ja lisaks on
olemas veel varamud, millest võib leida tuhandeid lisarakendusi ja
programme. Sa ei pea otsima võrgust ega netipoodidest omale
vajamievaid programme. Kõik on kohe kaasas. Kui Sul on väga
spetsiifilised vajadused, siis saad muidugi netist veelgi lisa otsida.

26.11.2023 46
●
Arendatavus. Linuxiga on kaasa pakendatud ka arenduseks
vajalikud tööriistad.

26.11.2023 47
Levinud on eksiarusaam, et Linuxit kasutavad ainult häkkerid ja
arvutispetsid ning Linuxi kasutamine tähendab musta aknasse käskude
toksimist. Tegelikkuses saab (peaaegu) kõike teha ka hiirega ja
käsureale ronida pole tavakasutajal tarvis, kuigi kogenud Linuxi-
kasutajad leiavad, et sealtkaudu käivad paljud toimingud kiiremini või
lihtsamalt kui hiirega.
Teine levinud arusaam on, et kes vähegi mängida tahavad, hoidku
Linuxist eemale. Kuigi sellel on mõningane tõepõhi all, saab paljud
uued ja vanad Windowsi-mängud ka Linuxis probleemideta tööle -
märksõnadeks on Wine, PlayOnLinux jt ühilduvuskihi rakendused.
Tõsi, võib leiduda mänge, mida kuidagi tööle ei saa...

26.11.2023 48
Millist neist paljudest Linuxitest on mulle sobivaim? 1
●
Linuxi distrosid on olemas üle 600, neist umbes pooled aktiivsed.
Sellist suurt hulka võib pidada nii Linuxi plussiks kui miinuseks,
igal juhul võib see algajate jaoks pildi päris kirjuks ja valiku
raskeks teha.
●
Kõige kindlam on valida mõni laialt levinud distro, nt mõni Ubuntu
variant, Linux Mint, Mageia, openSUSE või Fedora Linux. Laialt
levinud distro kasutamine tagab, et probleemide korral on palju
kasutajaid, kellelt foorumites abi otsida.
https://viki.pingviin.org/Millist_Linuxit_valida

26.11.2023 49
●
Levinud distrodest võiks valida mõne, mis näiteks kodulehel
olevate piltide järgi kena tundub. Allalaadimislehel on sageli valida
kahe-kolme arhitektuuri ja võimalik, et eri keelekomplektide vahel.
Valikutel on üldiselt juures ka kirjeldus, mis tüüpi arvutitele miski
mõeldud on ja selle järgi tulekski sobiv plaaditõmmis alla laadida.
●
Üheks oluliseks valikukriteeriumiks võiks olla ka kasutuskeele
järgi. Enamus Linuxi distrosid on saadaval inglisekeelsetena, kuid
hoopis vähem on saadaval eestikeelse kasutajaliidesega. Kui Sa
ei oma just suurt eelnevat arvutioskust ja ei valda ka vastavat
ingliskeelset erialaterminoloogiat, siis on soovitav valida
alustuseks selline distro, mille suhtluskeeleks on eesti keel.

26.11.2023 50
●
Lisaks üldotstarbelistele Linuxitele on palju distrosid mõeldud
mingiks kindlaks otstarbeks, olgu see siis mittetöötavast Windowsi
süsteemist andmete kätte saamine või koduse
multimeediakeskuse tegemine. Ka vanadele arvutitele on loodud
mitmeid kergekaalulisi distrosid nagu näiteks Lubuntu, mis on
sellegipoolest kaasaegsed ja turvalised.
●
Eriti sülearvutite puhul tuleb kasuks otsida internetist infot arvuti
mudeli sobivuse kohta erinevate distrotega, sest mõnikord võib
juhtuda, et näiteks Ubuntuga osad lisaseadmed ei tööta, samas
näiteks Mageiaga töötavad või vastupidi.

26.11.2023 51
●
Lisaks tuleks vaadata, et arvuti vastab distro poolt süsteemile
mälu, protsessori jm osas esitatud nõudmistele. Kui arvuti ei vasta
levinud distrote soovitatavatele või isegi miinimumnõuetele, siis
tasuks vaadata kergekaalulisemate poole. Vt ka
Linuxi valimise veebipõhist testi (inglisekeelne).

26.11.2023 52
Levinud eksiarusaamad Linuxist, 1
Linuxi paigaldamine/kasutamine on häkkeritele ja kogu aeg
peab kirjutama mustal ekraanil mingeid ingliskeelseid käske,
mis on enne pähe õpitud.
See oli midagi sellist kuskil 90-ndate keskel, levinumad distrod on
tänapäeval kõik korraliku graafilise töölauaga ja sisuliselt saab kõik
ära ajada hiirega sihtides ja klõpsataes, vahel mõningaid asju
klaviatuurilt sisestades. Lisalugemist: Mis või kes on häkker?

26.11.2023 53
Linux on täiesti uus maailm, kus põhilisi Windowsi asju üldse
kasutada ei saa. Tõsiseltvõetavaid programme pole Linuxile
olemas ja Linuxis Windowsi failide lahtitegemine on täielik
ikaldus.
Linux ühildub tegelikult Windowsiga kordi paremini, kui Windows
Linuxiga. Sisuliselt kõiki Windowsi all tehtud tavalisi kontoridokumente
saab Linuxi all mugavalt kasutada, multimeediast rääkimata.
Tavalisteks kontori- ja multimeediatöödeks on Linuxi all aga eri
programme küllaga. Linuxi all saab tegelikult jooksutada ühilduvuskihi
abil ka enamikku Windowsi programmidest. Windowsi programmid
automaatselt siiski ei käivitu - selleks tuleb esmalt õigus anda. See
väldib ka Windowsi pahavara leviku Linuxis.

26.11.2023 54
Linux on nii erinev, et põhiasjad süsteemis on teisiti ja
harjumine võtab tohutult vaeva.
Tegelikult pole suvalise töölaua-Linuxiga harjumine oluliselt
keerulisem kui harjumine uue Windowsi versiooniga. Graafilised
töölauad on tänapäeval kõik väga sarnased. Samas on mõned Linuxi
töölauad märksa kasutajasõbralikumad kui Windowsi töölaud.

26.11.2023 55
Mõnda kindlasti vajaliku programmi (Solidworks, Photoshop
jne) ei ole Linuxi jaoks olemas ja emulaatori kaudu
jooksutamine ei tööta.
Kui emulaator või ühilduvuskiht ei saa hakkama ja programmile
Linuxi all asendust pole, siis pole vist midagi teha. Kaksikkäivitus või
virtuaalmasin aitavad? See ei pruugi tõesti vaeva väärida, aga tasuks
otsida, kas samade vajaduste jaoks pole siiski mõnda Linuxile tehtud
programmi:
Windowsi programmide vasted Linuxis, https://alternativeto.net/

26.11.2023 56
"Ma olen tegija vend ja ostan endale ikka superarvuti, Inteli, kus
alla 100€ detail on kindlalt out. Lasen selle poes kokku laduda,
kokku miski 760-1400€ eest, koos Winniga või ilma, või niisama
"vahet pole". Põhiline on neti surf, mängud, kellel on kõvemad
juhtprogrammid, uuem vesijahutus ja... Mida teen ma Linuxiga,
milleks mulle seda vaja?" ehk teisisõnu: "Sul polegi uusimat
Windowsi veel peal, raha vähe vä?"
Linux ei sobi ilmselt tõesti hedonistist infokaupade masstarbijale
pillavuse staatusesümboliks. Pigem mõtlevale inimesele, kes tahab
arvutist ka midagi muud peale intensiivse ja ühesuunalise
multimeediatarbimise.

26.11.2023 57
Windowsi jamadega on inimesed aastaid tuttavad ja harjunud
ning enam-vähem teavad mida ette võtta, kuid kui Linuxis
probleeme tekib, siis paljudel ei jää muud üle kui õlgu kehitada,
sest vanad meetodid enam ei tööta, abi leida ei osata. Süsteemi
toimimisest aru ei saada, nii et ka tehnika "vaistust" pole abi.
Linuxiga tuleb natuke harjuda ja tausta kohta natuke uurida. Hea
oleks, kui oleks varnast võtta mõni sõber või tuttav, kes
elementaarseid asju saaks ette öelda. Vaata näiteks Küsi mult Linuxit
kampaaniat. Abi leiab ka ALVATALi lehelt ja
vaba tarkvara kogukonna foorumist. NB! Ka Windowsi-teadmised ei
tulnud üleöö - seda ei maksa oodata ka nüüd! Kuid siiski on nüüd
lihtsam kuna ei õpita algusest.

26.11.2023 58
Inglise keelt peab hästi oskama, sest enamus foorumeid ja
Linuxi käske on inglise keeles.
Linuxi kasutamiseks pole inglise keelt küll vaja, sest enamik Linuxeid
on talutaval tasemel eesti keelde tõlgitud. Tõlget ei pea üldiselt isegi
eraldi hankima, sest see on valitav süsteemi käivitades. Tõsi on see,
et kui tekib mõni keerulisem küsimus, siis võib olla foorumist vaja
võõrkeeles abi otsida. Lisaks inglise keelele võib aga olla abi ka
saksa, vene jm keeltest. Ka Eestis on
korralik Linuxi-kasutajate foorum, kuhu saab vajadusel probleemiga
pöörduda.

26.11.2023 59
"Misasi see Linux on? Mis süsteem? Mis "op"? Midagi ei saa
aru."
No kui ei suuda välja uurida, mis on opsüsteem, siis pole vist tõesti
Linuxiga midagi teha. Samas ei eelda Linuxi kasutamine muidugi
teadmist, mis on opsüsteem, aga selle paigaldamine siiski eeldab
selle mõiste tundmist. Kellele on operatsioonisüsteem liiga keeruline
sõna, talle võib öelda, et Linux = "hüvasti viirused ja
kasutuspiirangud".

26.11.2023 60
Kas Linux on seaduslik? Kas mind vangi ei panda?
Kui kogu aeg räägitakse, et ainult raha eest hangitud ja legaalse Microsoft
Windowsi uusima versiooniga tunned sa end täiesti turvaliselt, siis on väga
lihtne tekkida eksiarvamusel, et Linux on midagi illegaalset. Linux on
loomulikult täiesti legaalne. Tegelikult on Linux isegi eetilisem kui Windows.
Linuxit tehakse kodanikualgatuse korras ja vabatahtlike poolt. Linuxi eest
seisavad juristid, kes on mõelnud välja litsentsisüsteemi, mis võimaldab vaba
tarkvara toota ja tänapäeva tingimustes levitada nii, et see ei muutuks kunagi
suletud lähtekoodiga kommertstarkvaraks ega lihtsalt kellegi rahamasinaks.
Tegelikult oleks õige ütelda, et Linuxit õigesti kasutades teed sa hoopis
ühiskonnale kasuliku teene (näiteks riigiasutuses hoiad kokku maksumaksja
raha) ja oled eesrindlikum kodanik kui Windowsi kasutajana.

26.11.2023 61
Arvatakse, et Linux on tasuline ja paigaldamine väga keeruline.
Linux on üldjuhul tasuta ja levinumate distrote paigaldamine on väga
lihtne. Kuna aga opsüsteemi paigaldamine on süsteemi suurte ja
põhimõtteliste muudatuste tegemine, siis ei tasuks minna lihtsalt
"Edasi", "Edasi", "Jah", "Paigalda" klõpsamisega lööma. Võiks ikka
lugeda läbi, mida paigaldusdialoogis pakutakse ja teha seda
ratsionaalselt. Kui enda tegevusest endale üldse aru ei anna, siis
võib teeklaasis ka ära uppuda.

26.11.2023 62
Linux, LibreOffice vms vabatarkvara läheb nagunii tasuliseks
kui rohkem kasutama hakatakse, mistõttu ei ole mõtet energiat
kulutada sellele üleminemiseks - alguses antakse tasuta, pärast
kui oled üle läinud ja ära harjunud siis hakatakse raha küsima.
See võib (aga ei pruugi) olla tõsi tasuta tarkvara puhul, aga kindlasti
pole tõsi vabavara puhul nagu LibreOffice ja Linuxi opsüsteemid.
Vabatarkvara tasuliseks muutmine on tehtud võimatuks sellele
rakendatud litsentside poolt, mille juriidilise pädevuse tagab
Vaba Tarkvara Sihtasutus ja selle Euroopa sõsarfondid.

26.11.2023 63
Microsoft võib ka oma tarkvara vabaks lasta, mistõttu ei ole
mõtet energiat kulutada Linuxile, LibreOffice’ile vms
vabatarkvarale üleminemiseks
Aga miks Microsoft seda siis seni teinud pole? Ei maksa langeda
soovmõtlemise ohvriks. Microsoft üritab jätta muljet, et ta on ka sama
avatud kui vabatarkvara just sellel samal põhjusel, et keegi ei
kaaluks vabatarkvarale üleminekut ja seeläbi tagada endale kindel
kliendibaas ja seeläbi ka sissetulek. Tegelikkuses on aga Microsofti
eesmärk nagu iga kasumit taotleva ettevõtte puhul - raha teenimine
ning mida kiiremini ja rohkem, seda parem. Seetõttu ei ole mingit
alust rääkida tasuta MS Windows-ist, MS Office-ist vms Microsofti
programmist - nende eest küsitakse endiselt raha ja üha rohkem...

26.11.2023 64
Mis on Ubuntu? 1
●
Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi distributsioon,
mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide
valiku: üks aknahaldur - GNOME, üks veebilehitseja - Firefox, üks
e-postiprogramm - Evolution jne, mistõttu mahub Ubuntu Linux ära
ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani
jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammide paigaldamiseks.
Võimalik on kasutada nii tasuta kogukonna toetust kui ka erinevaid
tasulisi tugikanaleid.

26.11.2023 65
Mis on Ubuntu? 2
Ubuntu on zulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui
inimlikkus teiste suhtes (inimeselt inimesele tasuta), usk kõigi inimeste
seotusse/ühtsusse. Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida
tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema
tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab
olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.
Vaata lisaks artikkel Ubuntu filosoofiast (sh video).

26.11.2023 66
Mis on Ubuntu? 3
Uus versioon lastakse regulaarselt välja koos uue GNOME
versiooniga. Palju on küsitud, mida tähendavad need Ubuntu
versiooni numbrid - näiteks 12.04 või 11.06. See tähistab, mis aastal
on antud versioon välja lastud ja mis kuul. Seega 11.06 tähendab, et
antud versioon on välja lastud 2011 aastal ja juuni kuus. 12.04
tähendab aga, et antud versioontuleb välja 2012 aasta aprillikuus -
see on ka järgmine LTS-versioon.

26.11.2023 67
Mis on Ubuntu? 4
LTS tähis versiooni numbri taga tähendab seda, et tegu on Long-Term
Supporti ehk siis pikaajalist tuge (turvauuendused, veaparandused)
omava versiooniga - tööjaamad 3 ja serverid 5 aastat. Muidu on tugi
poole väiksema aja peale.
Värskeimat teavet versioonide ja nende eluea kohta leiab siit. Eesti
keeles leiab versioonide teavet siit.

26.11.2023 68
Mis on Ubuntu? 5
●
Ubuntu on loodud Lõuna-Aafrika ettevõtja ja investori
Mark Shuttleworth’i asutatud firma Canonical, Ltd. poolt. Teine
võtmeisik ettevõttes on Jane Silber kes juhtis 2010-2017 ettevõtet.
Mark on rohkem keskendunud Ubuntu arendamisele.
●
Ettevõttel on üle 400 töötaja rohkem kui 30 erinevas riigis, kes
igapäevaselt Ubuntu Linuxit ja sellega seotud teenuseid
arendavad.

26.11.2023 69
Mis on Ubuntu? 6
●
Lisaks Ubuntu arendamisele panustatakse ka Linuxi ja sellega
seotud innovaatiliste lahenduste arendamisesse
●
koostööd tehakse ka erinevate riistvara tootjatega (nt HP, Dell,
Intel), et tagada Ubuntu Linuxi töötamine levinud riistvaraga
●
2009.a. käive ~30 mln USD (vt ka artiklit)

26.11.2023 70
Olukord Eestis ja valitsuse püüdlused, 1
●
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on
koostanud koosvõime raamistiku
●
Selles on mitmeid dokumente, mis räägivad vabatarkvara ja
avatud standardite ning failivormingute kasutamisest
●
Riigi IT arhitektuur: räägib muuhulgas vabatarkvaralistest
failivormingutest (v1.01, lk 38)

26.11.2023 71
●
mitmepoolset muutmist vajavad dokumendid peaksid olema
OpenDocumenti vormingutes
●
mitmepoolset muutmist mittevajavad dokumendid peaksid olema
PDF-vormingus
●
Tarkvara raamistik: Versioon 2.0 (2012) tarkvarahanked ja
kasutatav tarkvara peavad arvestama vabatarkvaraliste
lahendustega ja neid ka kasutama kui ei ole mõjuvat põhjust seda
mitte teha

26.11.2023 72
●
Eesti valitsus on korraldanud 5 riigihanget:
●
Riigi IT koosvõime raamistik: Versioon 3.0 (2011)
●
4 riigihanget LibreOffice-i teemadel ( portaal, sisuhaldus, eestindamine,
õigekirja kontroll ja poolitamine)
●
on korraldatud Vaba Tarkvara Päeva
●
loodud on Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit (ALVATAL) -
http://www.alvatal.ee/ (vt esitlus)
●
miks riik propageerib vabatarkvaralisi lahendusi - Anto Veldre
räägib sellest siin esitluses
●
vananenud tarkvara on ohtlik - vaba tarkvara aitab

26.11.2023 73
Täname tähelepanu eest!
https://en.wikipedia.org/wiki/Tux_(mascot)

�ݺ�ߣ

microsofti-vastupanuv6itleja

More Related Content

microsofti-vastupanuv6itleja