Mudel
- 1. Lk 49 - 64
- 2. • Mudel on mingi keeruka seadme või nähtuse lihtsustatud jäljendus • Mudelid luuakse kui reaalse objekti või probleemi uurimine on kas – Võimatu – Keerukas – Kulukas
- 3. Joseph John Thomson (1856-1940) 1897. (1906. a sai selle eest Nobeli preemia) aastal pakkus inglane J.J.Thomson välja idee et, aatom on kerakujuline osake, milles on kogu mass ning vaheldumisi paiknevad elektronid ja prootonid ühtlaselt jaotunud üle kogu ruumala.
- 4. Thomsoni aatomimudel “Rosinasai” Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega 10-8 cm . Iga mudel on hea kuni ta nähtusi suudab selgitada Thomsoni mudel ei suutnud selgitada positiivse laengu jaotust aatomis
- 5. Rutherfordi katsed Ernest Rutherford (1871-1937)
- 6. • Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte α-osakestega. • Katse käigus avastati, et osad α-osakesed põrkusid plaadilt tagasi. • Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi
- 7. •A-alfaosakeste allikas •K-väga õhuke kullast leht •Stintsilloskoop(mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõdetakse osakeste hajumisnurka.
- 9. • 1909. aastal tõestas inglise füüsik Sir Ernst Rutherford, et aatom on seest põhiliselt “tühi.” • Põhiosa aatomi massist on koondunud aatomi keskel olevasse ülisuure tiheduse ja positiivse laenguga tuuma.
- 10. Rutherfordi aatomimudel - planetaarmudel Rutherford kujutas aatomi puhul ette midagi sarnast päikesesüsteemiga: keskel on positiivse laenguga tuum (nn. Päike) ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid (nn. planeedid). 1911. a.
- 11. • Ernest Rutherfordi (1871-1937) planetaarne aatomimudel ei selgita aatomite püsivust. Kui tuum on + ja elektronid -, siis nende vahel mõjub tõmbejõud ja elektronid peaksid tuuma langema • Aga ei lange. • Aatomid on püsivad kuitahes kaua.
- 12. Niels Henrik David Bohr (1885-1962) “Iga väidet, mille ma kuuldavale toon, ei tule võtta kinnitusena, vaid küsimusena” Niels Bohr
- 13. Planetaarmudeli vastuolud muutis seaduseks Taani füüsik Niels Bohr 1912.a. • Bohr postuleeris: 1. Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga. 2. Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti
- 14. -mida tuumalähedasem orbiit, seda väiksem energia -energia neeldumisel aatomis eemaldub elektron tuumast -elektroni lähenemisel tuumale energia kiirgub
- 15. • Kvant ehk footon on valguse osake, valguse elementaarne portsjon, mille energia on otseses seoses valguse lainepikkusega.
- 17. • Tänapäevane aatomimudel kohaselt on elektronide liikumine aatomis palju keerulisem, kui seda eeldab Bohri aatomimudel. • Nimelt tänapäevase mudeli kohaselt liiguvad elektronid ülikiirelt ümber tuuma, omamata ajahetkel kindlat asukohta. • Elektronide ülikiire liikumise tulemusena moodustub tuuma ümber negatiivse laenguga pilv ehk elektronpilv. Samasuguse analoogilise näite võib tuua argielust jalgratta sõitmisel, kus ratta kiiresti pöörlemisel ei ole võimalik näha üksikuid kodaraid ning need nagu oleksid jaotunud ühtlaselt kogu ratta.