�ݺ�ߣ

OKASPUUD
HKHK (LT + MTE) FLOORA
2016
MARJE LOIDE

SÜSTEMAATIKA
• HÕIMKOND:
KAHEIDULEHELISED (Gymnospermae)
• KLASS: okaspuud (Coniferopsida)
SUGUKOND: jugapuulised (Taxaceae)
PEREKOND: jugapuu (Taxus)
LIIK jugapuu (Taxus baccata)
SUGUKOND: männilised (Pinaceae)
PEREKOND: nulg (Abies)
LIIK siberi nulg (Abies sibirica)
PEREKOND: kuusk (Picea)
LIIK harilik kuusk (Picea abies)
PEREKOND: mänd (Pinus)
LIIK harilik mänd (Pinus sylvestris)
SUGUKOND: küpressilised (Cypressaceae)
PEREKOND: kadakas (Juniperus)
LIIK harilik kadakas (Juniperus communis)
1.jugapuu 2.lehis 3. kuusk
4.ebatsuuga 5. küpress
6.ebaküpress 7.kadakas

OKASPUUDE kasvualad
• MÄNNILISED – okasmetsade vöönd, mäed
• KÜPRESSILISED – vahemereline vöönd +
Lõuna-Ameerikast kuni Skandinaavia põhjatipuni
• JUGAPUULISED – lehtmetsade vöönd
• ARAUKAARIALISED – Uus-Kaledoonia,
Austraalia, Tšiili

SUGUKOND MÄNNILISED
Männiliste sugukonda kuulub:
• 220–250 liiki 11 perekonnast
• Siia kuuluvad paljud levinud
okaspuud: mänd, kuusk,
• lehis, nulg, ebatsuuga,
• tsuuga ja seeder

PEREKOND PINUS
• mänd (Pinus) – umbes 115 liiki
• kuusk (Picea) – umbes 35 liiki
• lehis (Larix) – umbes 14 liiki
• ebatsuuga (Pseudotsuga) – 5 liiki
• nulg (Abies) – umbes 50 liiki
• seeder (Cedrus) – 2–4 liiki
• ebalehis (Pseudolarix) – üks liik
• tsuuga (Tsuga) – 9 liiki
• keteleeria (Keteleeria) – 3 liiki
• kataia (Cathaya) – üks liik
• lõunatsuuga (Nothotsuga) – üks liik

Monterey mänd – Pinus radiata

Suhkrumänd – Pinus lambertiana
KÄBID: Pinus lambertiana,
Pinus ayacahuite, Pinus
monticola
Levik Põhja-
Ameerikas

Piinia ehk itaalia mänd – Pinus pinea

Punase – Pinus rubra ja valge männi -
Pinus strobus käbid

P��ä�Ի� - Pinus rigida

Süüria mänd - Pinus halepensis

Coulteri ja hall mänd
Californias

�󾱾��ä��

REKORDID
• Kõrgeim puu – harilik ebatsuuga võib kasvada kuni 100
m kõrguseks.
• Vanim puu – vanim ��ä�Ի� on peaaegu 4800 aasta
vanune.
• Pikimad okkad – pikaokkalisel
männil võivad okkad kasvada kuni 45 cm pikkuseks.
• Pikimad käbid – suhkrumännil võivad kasvada kuni 50
cm pikkused käbid.
• Raskeimad käbid – Coulteri männi käbid võivad
vahetult enne valmimist kaaluda kuni 2,3 kg.
• Kõige rohkem idulehti – Pinus
maximartinezii tõusmetel võib olla kuni 24 idulehte.

Pinus longaeva - ��ä�Ի�

Harilik kuusk
Soovitav uurida ka http://nagi.ee/photos/MissDeliriumDoll/sets/360757/
Eesti kõrgeim kuusk
48,6m asub
Põlvamaal Ootsipalu
hiiglaste orus

Perekond Abies
• Abies alba – euroopa nulg
• Abies amabilis – õilis nulg
• Abies balsamea –
palsamnulg
• Abies beshanzuensis
• Abies borisii-regis –
bulgaaria nulg
• Abies bracteata – kalifornia
nulg ehk pikasoomuseline
nulg
• Abies cephalonica – kreeka
nulg
• Abies chensiensis – hiina
nulg
• Abies cilicica – kiliikia nulg
• Abies concolor – hall nulg
• Abies delavayi – Delavay
nulg
• Abies densa –
• Abies durangensis –
• Abies fabri –
• Abies fanjingshanensis –
• Abies fargesii – Farges'i nulg
• Abies firma – momi nulg
• Abies forrestii –
• Abies fraseri – Fraseri nulg
• Abies grandis – hiigelnulg
• Abies guatemalensis –
• Abies hickelii –
• Abies hidalgensis –
• Abies holophylla –
mandžuuria nulg
• Abies homolepis – nikko
nulg ehk lühiokkaline nulg
• Abies kawakamii –
• Abies koreana – korea nulg
• Abies lasiocarpa – mäginulg
• Abies magnifica – tore nulg
• Abies mariesii – hondo nulg
• Abies nebrodensis – sitsiilia
nulg
• Abies nephrolepis – amuuri
nulg
• Abies nordmanniana –
kaukaasia nulg
• Abies numidica – alžeeria
nulg
• Abies pindrow – Pindrow'
nulg
• Abies pinsapo – hispaania
nulg
• Abies procera –
hõbenulg ehk kaunis nulg
• Abies recurvata –
• Abies religiosa – püha nulg
• Abies sachalinensis –
sahhalini nulg
• Abies sibirica – siberi nulg
• Abies spectabilis – himaalaja
nulg
• Abies squamata –
soomusnulg
• Abies ziyuanensis –
• Abies veitchii – jaapani nulg
• Abies vejarii – mehhiko nulg
• Abies yuanbaoshanensis –

Ebatsuuga perekond
• harilik ebatsuuga (P. menziesii) kasvab Põhja-Ameerikas, eristatakse
kahte teisendit:
– roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (P.
menziesii var. menziesii)
– sinihall ebatsuuga (P. menziesii var. glauca)
• hiina ebatsuuga (P. sinensis) kasvab Hiinas, Taiwanil ja Vietnamis,
eristatakse kolme teisendit:
– Pseudotsuga sinensis var. gaussenii
– Pseudotsuga sinensis var. brevifolia
– Pseudotsuga sinensis var. sinensis
• jaapani ebatsuuga (P. japonica)
kasvab Jaapanis Honshū ja Shikoku saarel
• mehhiko ebatsuuga (P. lindleyana) kasvab Mehhikos Ida-Sierra
Madre ja Lääne-Sierra Madre mägedes [1]
• suurekäbiline ebatsuuga (P. macrocarpa) kasvab USA-s Californias.

Ebatsuuga (Pseudotsuga) käbid

Tsuuga
• kanada tsuuga (Tsuga canadensis)
• karoliina tsuuga (Tsuga caroliniana)
• sitšhuani tsuuga (Tsuga chinensis)
• eriokkaline tsuuga (Tsuga diversifolia)
• himaalaja tsuuga (Tsuga dumosa)
• Forresti tsuuga (Tsuga forrestii)
• läänetsuuga (Tsuga heterophylla)
• Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana)
• Sieboldi tsuuga (Tsuga sieboldii)
• Tsuuga perekonda kuuluvad liigid kasvavad Põhja-
Ameerikas ja Ida-Aasias.
• Perekonnas on 8–10 liiki, millest Ameerikas kasvab 4 ja
Aasias 4–6.

Seedri perekond
• himaalaja seeder (Cedrus deodara)
• liibanoni seeder (Cedrus libani)
• atlase seeder (Cedrus atlantica või Cedrus
libani var. atlantica)
• küprose seeder (Cedrus brevifolia või Cedrus
libani var. brevifolia)
1 atlase seeder
2 liibanoni seeder
3 seedermänd
1 2 3

Seeder Cedrus
Liibanoni
seeder
Seedrite looduslik levila ulatub Põhja-Aafrikast ja Lähis-
Idast kuni Himaalajani. Nad kasvavad valdavalt mägedes,
Vahemere ääres 1000–2200 meetri kõrgusel ja Himaalajas 1500–
3200 meetri kõrgusel merepinnast. Seedrid on kõrged (30–
40, harvem kuni 60 m),
aeglasekasvulised ja
pikaealised (kuni 3000
aastat) puud.

Siberi seedermänd – Pinus sibirica
Puu kasvab tavaliselt 20–25,
harva kuni 40 m
kõrguseks. Tüve läbimõõt on
0,6–1,2 (harva 1,5–2,0[4])
m.[5] Sajaanide idaosa
ja Altai suurematel kõrgustel
kasvab siberi seedermänd ka
põõsakujulisena, meenutades
väga kääbus-seedermändi[6].
Puu eluiga on üldjuhul kuni 400–
500[5], harva kuni 850 aastat[4].

Seedermännid
Korea seedermänni, siberi seedermänni,
alpi seedermänni ja kääbus seedermänni
käbid

JUGAPUULISED
Jugapuuliste sugukonda
kuulub kolm perekonda 7–
12 liigiga
Perekonnad:
ebajugapuu (Pseudotaxus)
jugapuu (Taxus)
lõunajugapuu (Austrotaxus)

JUGAPUU Taxus
• Jugapuulised (Taxaceae)
on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuula
adsete seltsist.
• Sugukonda kuuluvad tugevalt
hargnevate okstega põõsad ja
väikesekasvulised puud.
• Eestis kasvab pärismaisena jugapuu perekonda
kuuluv harilik jugapuu.

KÜPRESSILISED
• Küpressiliste sugukonda kuulub 27–
30 perekonda 130–140 liigiga.
• Küpressiliste hulka
arvatud sooküpressilistealamsugukond loeti
varem eraldi sugukonnaks.
• Eestis kasvab pärismaisena kadaka perekonda
kuuluv harilik kadakas.

Chandelier Tree
The Chandelier Tree, also
known as the drive-thru
tree, is a giant redwood
located 175 miles north of
San Francisco on US 101.
The massive tree had the
ignoble fate of having a
tunnel carved through its
base more than 60 years ago
and is now the centerpiece
of a 200-acre grove of
redwoods. For $3, you can
drive your car through the
tree — unless you are
driving a Winnebago — and
set up a picnic at its base.

PEREKONNAD
• Actinostrobus (soomusküpress)
• Athrotaxis (kuusuküpress)
• Callitris (lõunaküpress)
• Callitropsis (kuldküpress)
• Calocedrus (lõhnaseeder)
• Chamaecyparis (ebaküpress)
• Cryptomeria (krüptomeeria)
• Cunninghamia (kunningaamia)
• Cupressus (küpress)

KÜPRESSILISED
Papuacedrus (paapuaseeder)
Pilgerodendron (pilgeripuu)
Platycladus (idaelupuu)
Sequoia (sekvoia)
Sequoiadendron (hiidsekvoia)
Taiwania (taivaania)
Taxodium (sooküpress)
Tetraclinis (sandarakipuu)
Thuja (elupuu)
Thujopsis (hiibapuu)
Widdringtonia (vidringtoonia)

Ranniksekvoia
Ranniksekvoia on
maailma kõrgeim puu,
mille üksikud isendid
võivad kasvada
kõrgemaks kui 110
meetrit. Puu on
erakordselt pikaealine,
tule- ja haiguskindel.
Teadaolevalt kõrgeim elus
sekvoia on 2006. aastal
mõõdetud Hyperion,
mille kõrgus on 115,55
meetrit.

Hiidsekvoia ehk mammutipuu
Kindral Sherman
This redwood tree
is located in
Sequoia National
Park in California
and is believed to
be between 2,300
and 2,700 years old

Küpressiliste järg
• Diselma
• Fitzroya (hiidküpress)
• Fokienia
• Glyptostrobus (glüptostrobus)
• Juniperus (kadakas)
• Libocedrus (soomusseeder)
• Metasequoia (metasekvoia)
• Microbiota (mikrobioota)
• Neocallitropsis

Tšiili fitzroya
• Alerce (Fitzroya cupressoides) may live as long
as 3600 years

Huvitavad faktid
• Küpressiliste hulka kuulub maailma suurim
elusolend: mammutipuu (tüve maht 1486,9 m³),
• kõrgeim elusolend: ranniksekvoia (kõrgus 115,55
m),
• peaaegu kõige jämedam elusolend: montezuma
küpress (tüve läbimõõt 11,42 m, jääb alla
üksnes ahvileivapuule) ja
• peaaegu kõige vanem elusolend: fitzroya (3622
aastat, jääb alla üksnes igimännile).

El Árbol del Tule
• The Tule Tree, or El Árbol del Tule, is a Montezuma
cypress tree on the grounds of a church in Santa María
del Tule in the Mexican state of Oaxaca.
• It measures more than 119 feet around but is only 116
feet high (To put that in perspective, the General
Sherman is 275 feet high and 102 feet around).
• It's believed that the tree is about 2,000 years old.
Local legend holds that the tree was planted 1,400
years ago by a priest of the Aztec storm god.
• According to National Geographic, it is the inspiration
for an annual festival in Oaxaca celebrated on the
second Monday of October.

HARILIK KADAKAS
• Enamasti kasvab harilik kadakas
põõsakujulisena, harvem puukujulisena.
• Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15
m.[2]
• Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m
(Rootsis).
• Harilik kadakas elab kuni 860-aastaseks.[3]

Kadajas, kattai
Kahekojaline taim

Elupuu liigid
• Thuja koraiensis Nakai (sünonüüm: T. odorata) –
korea elupuu
• Thuja occidentalis L. – harilik elupuu
• Thuja orientalis L. (sünonüümid: Biota
orientalis, Platycladus orientalis) – ida-elupuu
• Thuja plicata Donn ex D.Don) (sünonüüm: T.
gigantea) – hiigel-elupuu
• Thuja standishii (Gordon) Carriére – jaapani
elupuu
• Thuja sutchuenensis Franch.

Harilik elupuu – Thuja occidentalis
Mürgine, igihaljas,
võõrliik

Ebaküpress
• Chamaecyparis formosensis – taivani ebaküpress.
Kasvab Taivanil.
• Chamaecyparis lawsoniana – kalifornia
ebaküpress. Levinud Põhja-Ameerika lääneosas.
• Chamaecyparis obtusa – tömbiokkaline
ebaküpress. Levinud Jaapanis.
• Chamaecyparis pisifera – mägi-ebaküpress.
Levinud Jaapanis.
• Chamaecyparis thyoides – lõhnav ebaküpress.
Levinud Põhja-Ameerika idaosas.

California lõhnav ebaküpress

��ü��e liigid
• Cupressus arizonica Greene – arisoona küpress
• Cupressus bakeri Jeps. – Bakeri küpress
• Cupressus duclouxiana Hickel – hiina küpress
• Cupressus goveniana Gordon ex Lindl. – Goweni küpress (kalifornia
küpress)
• Cupressus guadalupensis S.Watson – antilli küpress
• Cupressus himalaica Silba – kašmiiri küpress
• Cupressus lusitanica Mill. – mehhiko küpress
• Cupressus macnabiana A.Murr. – MacNabi küpress
• Cupressus macrocarpa Hartw. ex Gordon – suureviljaline küpress
• Cupressus sargentii Jeps. – Sargenti küpress
• Cupressus sempervirens L. – vahemere küpress
• Cupressus torulosa D.Don – himaalaja küpress

Suureviljaline küpress
Cupressus
macrocarpa

Hiiglane – suureviljaline küpress
A monumental Cupressus macrocarpa at Tregrehan in Cornwall

Vahemere küpress
Cupressus sempervirens

Kelle käbid?
1. 2. 3.
4. 5.
6. 7.

�ݺ�ߣ

Okaspuud

More Related Content

Okaspuud