際際滷

際際滷Share a Scribd company logo

Organizational learning theory

?Download as PPT, PDF?
?
Fred Kruuspan
Fred Kruuspan

Organisatsioonilise ?ppimise teooria. Fred Kruuspan ja Madis T?htsalu.

1 of 15
Download to read offline
Fred Kruuspan Madis T?htsalu TATM12
? Kuigi organisatsiooniline ?ppimine saab toimuda ainult siis, kui organisatsioonis t??tavad inimesed ?pivad, ei t?henda k?igi t??tajate ?ppimine veel organisatsioonilist ?ppimist. ? K?ik organisatsioonid ?pivad, olenemata, kas nad tajuvad seda v?i ei. Organisatsioonilist ?ppimist v?ib v?tta kui metafoori, mis on tuletud meie arusaamisest individuaalsest ?ppimisest. Samas organisatsioonid ?pivadki l?bi oma liikmete. ? Organisatsiooniline ?ppimine ei kao ka siis, kui keegi lahkub organisatsioonist. Isegi, kui keegi lahkub, siis teadmised ei pea lahkuma, see on s┨steemis sees strateegiad, rutiinid jne
? Eeldus 1: organisatsiooniline ?ppimine on seos ?ppimise/uurimise (exploration) ja rakendamise (explotation) vahel. ? Eeldus 2: organisatsiooniline ?ppimine on mitmetasandiline: individuaalne, grupi ja organisatsioonitasandiline. ? Eeldus 3: kolm organisatsioonilise ?ppimise tasandit on seotud sotsiaalsete ja ps┨hholoogiliste protsessidega nagu institutsioon, t?lgendamine, integreerimine ja institutsionaliseerumine. ? Eeldus 4: Kognitiivsus m?jutab tegevusi ja toimib ka vastupidi.
? Adaptiivne ?ppimine C keskkonnaga muutumine ? Proaktiivne ?ppimine C aktiivne ?ppimine, et organisatsioon muutuks paremaks
? Kui sa ?pid, siis sa ei t??ta, kui sa t??tad, siis sa ei ?pi. ? Ettev?te peab ┨ritama ees olla keskkonnas toimuvatest muudatustest, et ei j??ks hiljaks ? Uute l?henemiste leidmine ? See toob kaasa juhtimisstiili muutuse, kus alumised ja ┨lemised juhtimisastmed l?henevad. Otsustamis?igust jagatakse.
? +H?sti rakendatav ja toob tulemusi ? +Vaatleb erinevaid tasandeid ? -V?ib sattuda l?ksudesse ? Tulevik: e-?ppimine, indiviidi osakaal suureneb, liiga palju infot.
? Uurimusk┨simus C Mis p?hjusel ajalooliselt innovatiivsed ja edukad organisatsioonid, kipuvad ┨hel ajahetkel sageli kaduma? ? Muutujad C Keskkond, tootjad/organisasioonid (nt IBM, Seagate, Wester, HP, Fujitsu), tarbijad ajajooksul (Suured ettev?tted , kontorid, kodutarbijad), Tooted (8￣, 5.25￣, 3.5￣ suurused HDD). ? J?reldus C Organisatsioonid satuvad iseenda edukuse l?ksu ehk p?hikompetentsi l?ksu. ? Piirangud C Uuring ainult ┨he tootmisharu kohta: HDD
? Sooviti teada saada ja t?psemalt aru saada kas uurimisj?relvalve (exploration) aitab kaasa v?i takistab ?ppimise efektiivsust. ? Need ?riideed, millel oli uurimistase k?rge, oli organisatsiooniline ?ppimine oluliselt efektiivsem v?rreldes teiste ?riideedega, mida juhtis autonoomia ning millel oli austus eesm?rkide ja j?relevalve ┨le.
? PC algusaegadel v?ttis Jobs kasutusele metafoori ＾vahend￣ (appliance), v?ike, lihtne kasutada, soodne ? Maailmas hakkas PC arvuti kiiresti arenema, kuid Apple tahtis olla parim ? Jobs arendast Apple¨t l?bi 4 tasandilise ?ppimise mudeli ? Institutsionaliseerumise t?ttu lahkus geniaalne juht Jobs ametist ja l?i konkureeriva firma
? Uurimus vaagis uute v?imaluste uurimise ja vanade veendumuste rakendamise vahel suhet organisatsioonilises ?ppimises. ? Uuritakse, kuidas peaks nende kahe vahel jagama ressursse , mis on kulud ja kasud ning vastastiku m?jusid. ? Uuriti kahte kahepoolse ?ppimise mudelit: esimene kahepoolse ?ppimise mudel vaatas kahepoolset ?ppimist organisatsiooni liikmete ja organisatsiooni koodi (s?nad, v?ljendus, uskumused, tavad) vahel. Teisena vaadeldi, ?ppimist ja konkurentsieelist v?itluses turuliidri koha poole. ? Teadmiste omandamise (exploration) tuumaks on eksperimenteerimine uute alternatiividega. Tulemused on ebakindlad, kauged ja tihti negatiivsed. ? Eelnevalt ?pitu (exploitation) rakendamise k?ige t?htsamaks osaks on: viimistleb eksisteerivaid kompetentse, tehnoloogiaid ja paradigmasid . Rakendamine on positiivne, t?pne ja ennustatava tulemusega.
Uuriti, kuidas unustamine on seotud olemasolevate uurimustega teadmistest ning kuidas unustamine on seotud individuaalse ja organisatsioonilise tasandiga. Organisatsiooniline unustamine on: ? Omandamise protsessi muutmine ja organisatsiooni m?lu taastamine ? Organisatsiooni m?lu osade segil??mine ja uute loomine ? Sihilik m?lu kaotamine ? Juhuslike m?lu osade ┨mber l┨kkamine ja peitmine ? Kollektiivsete rutiinse infrastruktuuri lammutamine Individuaalset ja organisatsioonilist unustamise ┨histeks joonteks on: ? M?lu kustutamine eelneva ┨mberl┨kkamisega ? M?lu seoste ja mehhanismide ┨mberl┨kkamine ja/v?i ? Muuta seda, kuidas m?lu avaldub
Organizational learning theory
Organizational learning theory
? 1. veebruaril 2003 hukkusid California taevas seitse kosmoses┨tiku Columbia astronauti. Columbia pidi maanduma Floridas asuvasse Kennedy kosmosekeskusesse, kuid plahvatas Texase kohal. ? Huku p?hjuseks peetakse s┨stiku hermeetilisuse kadumist ning atmosf??ri ohtlike gaaside laeva p??semist. See oli tingitud 81 sekundit peale starti, kosmoses┨stiku v?lise k┨tusepaagi k┨ljest lahti murdunud s┨learvutikoti suuruse soojusisolatsiooni t┨ki tabamusest vastu vasakut tiiba, mis l?id sealt minema m?ned kuumuse eest kaitsvad keraamilised plaadid ? Maandumisel ei pidanud tiib temperatuurile vastu, hermeetilisus kadus, juhtmed ja andurid sulasid ning s┨stik plahvatas. Astronautidel oli juhtunule aega reageerida 40 sekundit, kuid r?hk langes s┨stikus j?rsult ning meeskond kaotas teadvuse.
? ?nnetuse raport viitab, et ?nnetuses m?ngib suurt rolli organisatsiooni kultuur.? ? S┨stiklaeva hiiglaslikku k┨tusepaaki katab pritsvahust soojuskate, milleta kattuks ┨lik┨lma vedelgaasist k┨tust sisaldav paak hetkega j??ga. ? Juhtunus pole tegelikult midagi erakordset, seda juhtub pea iga stardi ajal ja kunagi pole sellest probleemi olnud. T?si, seekord eraldus vaht suure t┨kina.? ? Lennuohutuse eest vastutavad insenerid soovisid, et USA kaitseministeerium kasutaks oma luuresatelliite orbiidil oleva Columbia tiiva pildistamiseks. ? NASA juhtkond keeldus inseneride taotlust toetamast. ? Insenergrupi juht p??rdus seej?rel NASA juhtkonna poole palvega saata astronaut Columbia tiiba uurima. ? Juhtkond pidas sedagi liigseks.

More Related Content

Organizational learning theory

  • 2. ? Kuigi organisatsiooniline ?ppimine saab toimuda ainult siis, kui organisatsioonis t??tavad inimesed ?pivad, ei t?henda k?igi t??tajate ?ppimine veel organisatsioonilist ?ppimist. ? K?ik organisatsioonid ?pivad, olenemata, kas nad tajuvad seda v?i ei. Organisatsioonilist ?ppimist v?ib v?tta kui metafoori, mis on tuletud meie arusaamisest individuaalsest ?ppimisest. Samas organisatsioonid ?pivadki l?bi oma liikmete. ? Organisatsiooniline ?ppimine ei kao ka siis, kui keegi lahkub organisatsioonist. Isegi, kui keegi lahkub, siis teadmised ei pea lahkuma, see on s┨steemis sees strateegiad, rutiinid jne
  • 3. ? Eeldus 1: organisatsiooniline ?ppimine on seos ?ppimise/uurimise (exploration) ja rakendamise (explotation) vahel. ? Eeldus 2: organisatsiooniline ?ppimine on mitmetasandiline: individuaalne, grupi ja organisatsioonitasandiline. ? Eeldus 3: kolm organisatsioonilise ?ppimise tasandit on seotud sotsiaalsete ja ps┨hholoogiliste protsessidega nagu institutsioon, t?lgendamine, integreerimine ja institutsionaliseerumine. ? Eeldus 4: Kognitiivsus m?jutab tegevusi ja toimib ka vastupidi.
  • 4. ? Adaptiivne ?ppimine C keskkonnaga muutumine ? Proaktiivne ?ppimine C aktiivne ?ppimine, et organisatsioon muutuks paremaks
  • 5. ? Kui sa ?pid, siis sa ei t??ta, kui sa t??tad, siis sa ei ?pi. ? Ettev?te peab ┨ritama ees olla keskkonnas toimuvatest muudatustest, et ei j??ks hiljaks ? Uute l?henemiste leidmine ? See toob kaasa juhtimisstiili muutuse, kus alumised ja ┨lemised juhtimisastmed l?henevad. Otsustamis?igust jagatakse.
  • 6. ? +H?sti rakendatav ja toob tulemusi ? +Vaatleb erinevaid tasandeid ? -V?ib sattuda l?ksudesse ? Tulevik: e-?ppimine, indiviidi osakaal suureneb, liiga palju infot.
  • 7. ? Uurimusk┨simus C Mis p?hjusel ajalooliselt innovatiivsed ja edukad organisatsioonid, kipuvad ┨hel ajahetkel sageli kaduma? ? Muutujad C Keskkond, tootjad/organisasioonid (nt IBM, Seagate, Wester, HP, Fujitsu), tarbijad ajajooksul (Suured ettev?tted , kontorid, kodutarbijad), Tooted (8￣, 5.25￣, 3.5￣ suurused HDD). ? J?reldus C Organisatsioonid satuvad iseenda edukuse l?ksu ehk p?hikompetentsi l?ksu. ? Piirangud C Uuring ainult ┨he tootmisharu kohta: HDD
  • 8. ? Sooviti teada saada ja t?psemalt aru saada kas uurimisj?relvalve (exploration) aitab kaasa v?i takistab ?ppimise efektiivsust. ? Need ?riideed, millel oli uurimistase k?rge, oli organisatsiooniline ?ppimine oluliselt efektiivsem v?rreldes teiste ?riideedega, mida juhtis autonoomia ning millel oli austus eesm?rkide ja j?relevalve ┨le.
  • 9. ? PC algusaegadel v?ttis Jobs kasutusele metafoori ＾vahend￣ (appliance), v?ike, lihtne kasutada, soodne ? Maailmas hakkas PC arvuti kiiresti arenema, kuid Apple tahtis olla parim ? Jobs arendast Apple¨t l?bi 4 tasandilise ?ppimise mudeli ? Institutsionaliseerumise t?ttu lahkus geniaalne juht Jobs ametist ja l?i konkureeriva firma
  • 10. ? Uurimus vaagis uute v?imaluste uurimise ja vanade veendumuste rakendamise vahel suhet organisatsioonilises ?ppimises. ? Uuritakse, kuidas peaks nende kahe vahel jagama ressursse , mis on kulud ja kasud ning vastastiku m?jusid. ? Uuriti kahte kahepoolse ?ppimise mudelit: esimene kahepoolse ?ppimise mudel vaatas kahepoolset ?ppimist organisatsiooni liikmete ja organisatsiooni koodi (s?nad, v?ljendus, uskumused, tavad) vahel. Teisena vaadeldi, ?ppimist ja konkurentsieelist v?itluses turuliidri koha poole. ? Teadmiste omandamise (exploration) tuumaks on eksperimenteerimine uute alternatiividega. Tulemused on ebakindlad, kauged ja tihti negatiivsed. ? Eelnevalt ?pitu (exploitation) rakendamise k?ige t?htsamaks osaks on: viimistleb eksisteerivaid kompetentse, tehnoloogiaid ja paradigmasid . Rakendamine on positiivne, t?pne ja ennustatava tulemusega.
  • 11. Uuriti, kuidas unustamine on seotud olemasolevate uurimustega teadmistest ning kuidas unustamine on seotud individuaalse ja organisatsioonilise tasandiga. Organisatsiooniline unustamine on: ? Omandamise protsessi muutmine ja organisatsiooni m?lu taastamine ? Organisatsiooni m?lu osade segil??mine ja uute loomine ? Sihilik m?lu kaotamine ? Juhuslike m?lu osade ┨mber l┨kkamine ja peitmine ? Kollektiivsete rutiinse infrastruktuuri lammutamine Individuaalset ja organisatsioonilist unustamise ┨histeks joonteks on: ? M?lu kustutamine eelneva ┨mberl┨kkamisega ? M?lu seoste ja mehhanismide ┨mberl┨kkamine ja/v?i ? Muuta seda, kuidas m?lu avaldub
  • 14. ? 1. veebruaril 2003 hukkusid California taevas seitse kosmoses┨tiku Columbia astronauti. Columbia pidi maanduma Floridas asuvasse Kennedy kosmosekeskusesse, kuid plahvatas Texase kohal. ? Huku p?hjuseks peetakse s┨stiku hermeetilisuse kadumist ning atmosf??ri ohtlike gaaside laeva p??semist. See oli tingitud 81 sekundit peale starti, kosmoses┨stiku v?lise k┨tusepaagi k┨ljest lahti murdunud s┨learvutikoti suuruse soojusisolatsiooni t┨ki tabamusest vastu vasakut tiiba, mis l?id sealt minema m?ned kuumuse eest kaitsvad keraamilised plaadid ? Maandumisel ei pidanud tiib temperatuurile vastu, hermeetilisus kadus, juhtmed ja andurid sulasid ning s┨stik plahvatas. Astronautidel oli juhtunule aega reageerida 40 sekundit, kuid r?hk langes s┨stikus j?rsult ning meeskond kaotas teadvuse.
  • 15. ? ?nnetuse raport viitab, et ?nnetuses m?ngib suurt rolli organisatsiooni kultuur.? ? S┨stiklaeva hiiglaslikku k┨tusepaaki katab pritsvahust soojuskate, milleta kattuks ┨lik┨lma vedelgaasist k┨tust sisaldav paak hetkega j??ga. ? Juhtunus pole tegelikult midagi erakordset, seda juhtub pea iga stardi ajal ja kunagi pole sellest probleemi olnud. T?si, seekord eraldus vaht suure t┨kina.? ? Lennuohutuse eest vastutavad insenerid soovisid, et USA kaitseministeerium kasutaks oma luuresatelliite orbiidil oleva Columbia tiiva pildistamiseks. ? NASA juhtkond keeldus inseneride taotlust toetamast. ? Insenergrupi juht p??rdus seej?rel NASA juhtkonna poole palvega saata astronaut Columbia tiiba uurima. ? Juhtkond pidas sedagi liigseks.

Editor's Notes

  • #3: 50ndatel hakati uurma, 80ndatel tekkis suurem huvi, defineeritud mitmeti kuid konsensust pole leitud t?nini. Kuidas toimub Organisatsioonides info edastamine ja ┨ksikisikute tasandi Madis
  • #4: fred
  • #5: Fred
  • #6: Madis ja fred Politsei ja piirivalveamet
  • #7: Madis
  • #8: Madis
  • #10: Fred
  • #11: Fred
  • #12: Fred
  • #15: Madis ja Fred