Perekonnanimede käänamine surmakuulutustes
- 1. Perekonnanimede käänaminePerekonnanimede käänamine surmakuulutustessurmakuulutustes Mari Orusalu Maarja Kaiv Janika Lillestik
- 2. Perekonnanimede käänamise reeglid Eelistada nimetavat käänet Kui pole võimalik, käänata nagu vastavaid käändsõnu Astmevahelduseta, vältevahelduslikud või üldtuntud laadivahelduslikud Pere : Pere : Peret, `Rüütel : `Rüütli : `Rüütlit
- 3. Laadivahelduslikud, keerulise muutumisega: `Raag : Raagi : `Raagi (stiil-tüüp), mitte `Raag : `Rao `Raagu käänamisel lisandub lõppu -me, -da, -ja, -ju, -nda Süda : Süda : Süda(t) mitte Süda : Südame : Südant Omadussõnalised perekonnanimed `Aus : Ausi (võrdle Ausa) Vähetuntud tüvega perekonnanimed, mille puhul on tüvevokaal -i eelistatud `Rüüt omastav pigem Rüüdi kui Rüüda
- 4. Liitsõnad lähtesõnale vastavalt Kalamees : Kalamehe Käändsõnast erinev sõna, sarnase algvormi- struktuuriga sõna muuttüüp Jakobson : Jakobsoni : Jakobsoni (seminar-tüüp)
- 5. Ülakoma kasutamine Ametlikes dokumentides ainult omastava-kujuliste perekonnanimede algvormi puhul Metsa'le, Kaare'le, Liiva'le Muidu algvormistruktuuri arvestades n-ö avatud tüübi järgi Kaare : Kaare : Kaaret (ratsu-tüüp), mitte Kaare : Kaare : Kaart
- 6. Kui nime käänamist ei saa vältida ning nime algkuju ei ole tuvastatav, soovitatakse see kirjutada nime käändevormi järele sulgudesse Kui nimi on tuntud, käänata võimalikult loomulikul viisil Arvestada tuleb nime kandja soovi Keelevaist + terve mõistus = õige nime käänamine Soovitusi käänamiseks
- 7. Võrumaa Teataja Kolm korda nädalas Surmakuulutused igas numbris Läbivalt suurte tähtedega
- 8. Kokku 93 surmakuulutust Nimetavas käändes 10 (10%) Omastavas käändes 45 (48%) Osastavas käändes 24 (25%)
- 9. milline on perekonnanime algkuju mis on käänatud õigesti vastavalt eesti keele käänamisreeglitele mis on käänatud valesti mis langevad kokku mõne eesti keele käändsõnaga
- 10. Horn Horn : Horni : Horni või Horni : Horni : Horni(t) Kumb on õige?
- 11. Aps Apsi : Apsi : Apsi(t) või Aps : Apsu : Apsu Algvorm on Apsi
- 12. Eesti Postimees Kuus korda nädalas Surmakuulutused igas numbris Esisuuralgustähega Kokku 305 surmakuulutust
- 13. Kokku 305 surmakuulutust Nimetavas käändes 91 (30%) Omastavas käändes 137 (44%) Osastavas käändes 60 (20%)
- 14. Pärn või Pärna Pärn : Pärna : Pärna või Pärna : Pärna : Pärna(t) Kumb on õige?
- 15. Tikk Tikk : Tiku : Tikku või Tiku : Tiku : Tikut / Tikku Algvorm on Tikk
- 16. Sakala Viis korda nädalas Surmakuulutused igas numbris Keskmiselt 12 kuni 18 kuulutust ühes numbris Läbivate suurte tähtedega
- 17. Kokku 75 surmakuulutust Nimetavas - 13 (9%) Omastavas - 29 (21%) Osastavas - 33 (24%)
- 18. Lapp või Lapi Lapp : Lapi : Lappi või Lapi : Lapi : Lapit/Lappi? Kumb on õige?
- 19. Kink või Kinku Kink : Kingi : Kinki või Kinku : Kinku : Kinkut/Kinkku Kumb on õige?
- 20. VõrdlusVõrdlus •Võrumaa Teataja – 3 korda nädalas • •Eesti Postimees – 6 korda nädalas • •Sakala – 5 korda nädalas • •
- 21. •Võrumaa Teatajas ja Sakalas nimed läbivalt suurte tähtedega • •Eesti Postimehes perekonnanimed suuralgustähega •
- 22. •Võrumaa Teatajas nädala jooksul 93 surmakuulutust • •Eesti Postimehes 305 surmakuulutust • •Sakalas 75 surmakuulutust
- 23. Nimetavas käändesNimetavas käändes Võrumaa Teatajas 10% (93st 10) Eesti Postimehes 30% (305st 91) Sakalas 17% (75st 13)
- 24. Võrumaa Teataja 48% (93st 45) Eesti Postimehes 44% (305st 137) Sakalas 21% (75st 29) Omastavas käändesOmastavas käändes
- 25. Osastavas käändesOsastavas käändes Võrumaa Teatajas 25% (93st 24) Eesti Postimehes 20% (305st 60) Sakalas 24% (75st 33)
- 26. •Võrumaa Teataja surmakuulutuste perekonnanimedes leidus ka kaasaütlevat käänet, nt Krulliga • •Eesti Postimehes ja Sakalas ei leidunud peale nimetava, omastava ning osastava muid eesti keele käändeid •
- 27. •Võrumaa Teataja surmakuulutuste perekonnanimedes leidus ka kaasaütlevat käänet, nt Krulliga • •Eesti Postimehes ja Sakalas ei leidunud peale nimetava, omastava ning osastava muid eesti keele käändeid •
- 28. Täname tähelepanu eest!Täname tähelepanu eest!