ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

Põhikooli uus riiklik õppekava

•Download as PPT, PDF•
•
Maris Kruusmaa
Maris Kruusmaa
Convert to study guideBETA

Transform any presentation into a summarized study guide, highlighting the most important points and key insights.

1 of 13
Download to read offline
Põhikooli riiklikust õppekavast tulenevad muutused põhikoolis Kristi Näpping Laura Liis Lepp Maris Kruusmaa
Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond , mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
Õpikeskond Vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna tervik Tugev orientatsioon õpetamiselt õppimisele ning õpetajalt õpilasele Õpe, mis kaitseb ja edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist ning õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele Keskkond, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi koolipere ja antud paikkonna traditsioone
Läbivad teemad Aitavad õpilasel teadmisi rakendada Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud valdkonnad Võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Kultuuriline identiteet Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus …
Õppe korraldamine Tunnijaotusplaan jääb praktiliselt samaks Inimeseõpetus 3, 2, 1 => 2, 2, 2 Keel ja kirjandus lahku alates 5. klass 9. klassis maksimaalne koormus nädalas 34 ->32 Erinevaid õppemeetodeid (nt üldõpetuslik õpe, õueõpe või õppekäigud) Koolil võimalus muuta tunnijaotusplaani, õppeainete nimestikku, säilitades võimaluse õpitulemuste saavutamiseks Läbivatest teemadest lähtuv või õppeaineid lõimiv loovtöö Lükati edasi teemasid eelkõige põhikoolis, nt matemaatikas ja loodusainetes
Hariduslike erivajadustega õpilased Uus õppekava ei jäta mainimata ka hariduslike erivajadustega õpilased Kooli kohustatakse juhendama ka eriliselt andekaid õpilasi Eritähelepanu all on eesti õppekeelega koolis õppivad õpilased, kelle emakeel ei ole eesti keel Õigus sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas , õppe sisus , õppeprotsessis , õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes . Individuaalne õppekava
Hindamine Kujundav hindamine on protsess, mis aitab õpilastel ja nende õpetajatel mõista, kui kaugele ja kuidas õpilased oma õpingutega on jõudnud, aitab seada õppimisele uusi sihte Diagnoosiv hindamine, arenguvestlus, õpimapp Loobutud riiklikust nõudest hinnata käitumist ja hoolsust Koolil on vabadus kokku leppida hindamise korraldus Kokkuvõtva hindamise sagedust on vähendatud Klassi kordamine
Õpetuse ja kasvatuse korraldus Koolidel on vabadus otsustada, millist õpet rakendada Ajakasutus määratakse kooli õppekavas III kooliastmes peavad õpilased tegema loovtöö (temaatika valib kool, teema õpilased) Kool võib rakendada waldorfpedagoogikat, kuid põhikooli lõpuks peavad kõik kohustuslikud õpitulemused olema saavutatud Võimalus arvestada kooli õppekava välist õppimist koolis läbitava õppe osana
Õpilase/vanema nõustamine & teavitamine Kool peab vajadusel nõustama lapsevanemat nii õpilase arengu toetamises kui ka kodus õppimises Õpilase arengu ja toimetuleku jälgimine koolis ning vajadusel selle kohandamine vastavalt õpilase vajadustele Ajutise mahajäämuse puhul eeldatavate õpitulemuste saavutamiseks peab kool tagama pedagoogilise juhendamise võimaluse väljaspool õppetunde Teabe kättesaadavuse tagamine nii õpilasele kui lapsevanemale
Põhikooli lõpetamine Haridusliku erivajadusega õpilane on lõpetanud põhikooli, kui ta on vastavalt talle koostatud õppekava tingimustele täitnud ettenähtud punktid ning saavutanud vastavad tulemused Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes ainetes,milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded, või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi
Õppekava rakendamine 2011/2012 õppeaasta 1., 4. , 7. klassid 2012/2013 õppeaasta 2., 5. , 8. klassid 2013/2014 õppeaasta 3., 6. , 9. klassid, gümnaasium (gümnaasiumi eksamitesüsteem rakendub 2014. a kevadel)
Kasutatud kirjandus http://www.hm.ee/index.php?0511304 (Põhikooli õppekava üldosa olulisemad sätestused) https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133 (Põhikooli riiklik õppekava ja selle lisad) Üldhariduse õppekavasid selgitavad esitlused ja artiklid

More Related Content

Põhikooli uus riiklik õppekava

  • 1. Põhikooli riiklikust õppekavast tulenevad muutused põhikoolis Kristi Näpping Laura Liis Lepp Maris Kruusmaa
  • 2. Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond , mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
  • 3. Õpikeskond Vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna tervik Tugev orientatsioon õpetamiselt õppimisele ning õpetajalt õpilasele Õpe, mis kaitseb ja edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist ning õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele Keskkond, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi koolipere ja antud paikkonna traditsioone
  • 4. Läbivad teemad Aitavad õpilasel teadmisi rakendada Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud valdkonnad Võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Kultuuriline identiteet Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus …
  • 5. Õppe korraldamine Tunnijaotusplaan jääb praktiliselt samaks Inimeseõpetus 3, 2, 1 => 2, 2, 2 Keel ja kirjandus lahku alates 5. klass 9. klassis maksimaalne koormus nädalas 34 ->32 Erinevaid õppemeetodeid (nt üldõpetuslik õpe, õueõpe või õppekäigud) Koolil võimalus muuta tunnijaotusplaani, õppeainete nimestikku, säilitades võimaluse õpitulemuste saavutamiseks Läbivatest teemadest lähtuv või õppeaineid lõimiv loovtöö Lükati edasi teemasid eelkõige põhikoolis, nt matemaatikas ja loodusainetes
  • 6. Hariduslike erivajadustega õpilased Uus õppekava ei jäta mainimata ka hariduslike erivajadustega õpilased Kooli kohustatakse juhendama ka eriliselt andekaid õpilasi Eritähelepanu all on eesti õppekeelega koolis õppivad õpilased, kelle emakeel ei ole eesti keel Õigus sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas , õppe sisus , õppeprotsessis , õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes . Individuaalne õppekava
  • 7. Hindamine Kujundav hindamine on protsess, mis aitab õpilastel ja nende õpetajatel mõista, kui kaugele ja kuidas õpilased oma õpingutega on jõudnud, aitab seada õppimisele uusi sihte Diagnoosiv hindamine, arenguvestlus, õpimapp Loobutud riiklikust nõudest hinnata käitumist ja hoolsust Koolil on vabadus kokku leppida hindamise korraldus Kokkuvõtva hindamise sagedust on vähendatud Klassi kordamine
  • 8. Õpetuse ja kasvatuse korraldus Koolidel on vabadus otsustada, millist õpet rakendada Ajakasutus määratakse kooli õppekavas III kooliastmes peavad õpilased tegema loovtöö (temaatika valib kool, teema õpilased) Kool võib rakendada waldorfpedagoogikat, kuid põhikooli lõpuks peavad kõik kohustuslikud õpitulemused olema saavutatud Võimalus arvestada kooli õppekava välist õppimist koolis läbitava õppe osana
  • 9. Õpilase/vanema nõustamine & teavitamine Kool peab vajadusel nõustama lapsevanemat nii õpilase arengu toetamises kui ka kodus õppimises Õpilase arengu ja toimetuleku jälgimine koolis ning vajadusel selle kohandamine vastavalt õpilase vajadustele Ajutise mahajäämuse puhul eeldatavate õpitulemuste saavutamiseks peab kool tagama pedagoogilise juhendamise võimaluse väljaspool õppetunde Teabe kättesaadavuse tagamine nii õpilasele kui lapsevanemale
  • 10. Põhikooli lõpetamine Haridusliku erivajadusega õpilane on lõpetanud põhikooli, kui ta on vastavalt talle koostatud õppekava tingimustele täitnud ettenähtud punktid ning saavutanud vastavad tulemused Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes ainetes,milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded, või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi
  • 11. Õppekava rakendamine 2011/2012 õppeaasta 1., 4. , 7. klassid 2012/2013 õppeaasta 2., 5. , 8. klassid 2013/2014 õppeaasta 3., 6. , 9. klassid, gümnaasium (gümnaasiumi eksamitesüsteem rakendub 2014. a kevadel)
  • 12. Kasutatud kirjandus http://www.hm.ee/index.php?0511304 (Põhikooli õppekava üldosa olulisemad sätestused) https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133 (Põhikooli riiklik õppekava ja selle lisad) Üldhariduse õppekavasid selgitavad esitlused ja artiklid
  • 13.