ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo
PildistamineJulia KjahrenovaճÜJulia Kjahrenova ճÜ
PildistamineloomulikusvalgusesLoomuliku valguse eripäraks on suur muutlikkus, päeva kestel muutub pidevalt horisontaalselt ja vertikaalselt paiknevate pindade valgustihedus, päikesekiirte suund, spektraalne koostis ning valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub: päikese kõrgusest taevavõlvililmastikust ja pilvitusestPäikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada:päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Julia Kjahrenova ճÜ
PilvinejaselgeilmSompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus. Kui pildiväljas on suhteliselt hele taevas, siis kujutise kontrastsus oleneb objekti toonide gradatsioonist. Looduse, nt. maastiku pildistamisel, tuleb kannatlikult oodata soodsa valgushetke saabumist, võtta arvesse esemete varje, pilvede kuju ja nende kompositsioonilist paiknemist pildiväljas. Pildistuspunkti ja hetke valikul tuleb valgustingimuste kõrval arvestada ka õhuvinet, peegeldusi veelt või märjalt maapinnalt, tuulehoogusid jneJulia Kjahrenova ճÜ
Pildistamisaaja perioodidPildistamisaeg päeva keskel oleneb päikese kõrgusest ja jaotatakse 3 perioodiks:päikesekõrgus 0-150: päikesemadalseistõusulvõiloojangul, esinevadsuuredvalgustejavarjudekontrastidningloomulikuvalguseefektid on väljendusrikkad. Kõigesuuremvalgustugevus on vertikaalsetelpindadel, horisontaalsedpinnad on tegelikultvalgustatudvaidtaevahajutatudvalgusega. päiksekõrgus 15-300kõigesuuremapüsivusegapäevavalguseperiood, mil valgustuslähenebspektraalseltkoostiseltkeskmiselepäevavalgusevalgelevalgusele. päiksekõrgusüle 600- seniitvalgusesuurtevalguskontrastidegaperiood, mil horisontaalsedpinnad on valgustatudmaksimaalselt, vertikaalsedagaminimaalseltJulia Kjahrenova ճÜ
Pildistamisaaja perioodidObjektiülevalgustatudkohtivõibkaitstavalgusepehmendajagaehkvarjutiga (kõrvalpildil on nähakuidas see töötab).See kujutabendasttraadistraami, millele on kinnitatudpoolläbipaistevriie. Varjutiabilvõibpäikesevalgusetosaliseltkatta, varjutadesseegapildistatavaobjektiüksikuidalasid (nt. heledatriietust). Julia Kjahrenova ճÜ
LisavalgustusejavarjutitepaigutusSellelskeemil on näidisenakujutatudlisavalgustusejavarjutitepaigutust. Üleval on nähapildistamisetulemusilmaabivahenditetajaaluminepiltpärastlisavalgustusejavarjutikasutamist.a- fotoaparaatb- objektidc- päiked- aparaadisuunastlisavalgustusepeegeldajae- vastuvalgustusepeegeldajaf- päikesevalgusevarjutig- vahekateJulia Kjahrenova ճÜ
Pildistaminepilvesilmaga     Pildistamine pilves ilmaga Kui pildistatakse sombus ilmaga, vihmas, udus või lumesajus, on valgustuskontrastsus väga madal. Suurte plaanide võtmisel on  aga tegemist näo vähe väljendusrikka valgustamisega ülevalt tuleva hajutatud valgusega. Et neil juhtudel tekitada valgushelke ja külgvalguse abil tuua esile ruumilist kuju, võib kasutada välk- või stuudiolampe.  Julia Kjahrenova ճÜ
Pildistamise näideÜkssellistestnäidistest on toodudkõrvalolevalskeemil.  Üleval on nähapildistamisetulemusilmaabivahenditetajaaluminepiltpärastlisavalgustusekasutamist. a- fotoaparaatb- objektidc- põhivalgusallikasd- kontrastvalgusallikasJulia Kjahrenova ճÜ
Allikadhttp://www.merila.planet.ee/http://www.merila.planet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17%3Apiltloomvalgus&catid=7%3Afotograafiast2&Itemid=29&lang=ethttp://www.nikonschool.eu/Julia Kjahrenova ճÜ

More Related Content

Pildistamine

  • 2. PildistamineloomulikusvalgusesLoomuliku valguse eripäraks on suur muutlikkus, päeva kestel muutub pidevalt horisontaalselt ja vertikaalselt paiknevate pindade valgustihedus, päikesekiirte suund, spektraalne koostis ning valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub: päikese kõrgusest taevavõlvililmastikust ja pilvitusestPäikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada:päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Julia Kjahrenova ճÜ
  • 3. PilvinejaselgeilmSompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus. Kui pildiväljas on suhteliselt hele taevas, siis kujutise kontrastsus oleneb objekti toonide gradatsioonist. Looduse, nt. maastiku pildistamisel, tuleb kannatlikult oodata soodsa valgushetke saabumist, võtta arvesse esemete varje, pilvede kuju ja nende kompositsioonilist paiknemist pildiväljas. Pildistuspunkti ja hetke valikul tuleb valgustingimuste kõrval arvestada ka õhuvinet, peegeldusi veelt või märjalt maapinnalt, tuulehoogusid jneJulia Kjahrenova ճÜ
  • 4. Pildistamisaaja perioodidPildistamisaeg päeva keskel oleneb päikese kõrgusest ja jaotatakse 3 perioodiks:päikesekõrgus 0-150: päikesemadalseistõusulvõiloojangul, esinevadsuuredvalgustejavarjudekontrastidningloomulikuvalguseefektid on väljendusrikkad. Kõigesuuremvalgustugevus on vertikaalsetelpindadel, horisontaalsedpinnad on tegelikultvalgustatudvaidtaevahajutatudvalgusega. päiksekõrgus 15-300kõigesuuremapüsivusegapäevavalguseperiood, mil valgustuslähenebspektraalseltkoostiseltkeskmiselepäevavalgusevalgelevalgusele. päiksekõrgusüle 600- seniitvalgusesuurtevalguskontrastidegaperiood, mil horisontaalsedpinnad on valgustatudmaksimaalselt, vertikaalsedagaminimaalseltJulia Kjahrenova ճÜ
  • 5. Pildistamisaaja perioodidObjektiülevalgustatudkohtivõibkaitstavalgusepehmendajagaehkvarjutiga (kõrvalpildil on nähakuidas see töötab).See kujutabendasttraadistraami, millele on kinnitatudpoolläbipaistevriie. Varjutiabilvõibpäikesevalgusetosaliseltkatta, varjutadesseegapildistatavaobjektiüksikuidalasid (nt. heledatriietust). Julia Kjahrenova ճÜ
  • 6. LisavalgustusejavarjutitepaigutusSellelskeemil on näidisenakujutatudlisavalgustusejavarjutitepaigutust. Üleval on nähapildistamisetulemusilmaabivahenditetajaaluminepiltpärastlisavalgustusejavarjutikasutamist.a- fotoaparaatb- objektidc- päiked- aparaadisuunastlisavalgustusepeegeldajae- vastuvalgustusepeegeldajaf- päikesevalgusevarjutig- vahekateJulia Kjahrenova ճÜ
  • 7. Pildistaminepilvesilmaga Pildistamine pilves ilmaga Kui pildistatakse sombus ilmaga, vihmas, udus või lumesajus, on valgustuskontrastsus väga madal. Suurte plaanide võtmisel on  aga tegemist näo vähe väljendusrikka valgustamisega ülevalt tuleva hajutatud valgusega. Et neil juhtudel tekitada valgushelke ja külgvalguse abil tuua esile ruumilist kuju, võib kasutada välk- või stuudiolampe.  Julia Kjahrenova ճÜ
  • 8. Pildistamise näideÜkssellistestnäidistest on toodudkõrvalolevalskeemil.  Üleval on nähapildistamisetulemusilmaabivahenditetajaaluminepiltpärastlisavalgustusekasutamist. a- fotoaparaatb- objektidc- põhivalgusallikasd- kontrastvalgusallikasJulia Kjahrenova ճÜ