ºÝºÝߣ

ºÝºÝߣShare a Scribd company logo
  ձ辱´Ç²úÂá±ð°ì³Ù¾±»å±ð kvaliteet ja disain  Triin Marandi Tartu Ãœlikool Haridustehnoloogide talvekool,  21. – 23. jaanuar 2009 Pedasel http://www.ut.ee/~triinm/opiobjektide_kvaliteet_ja_disain/
ÕO mõiste - igasugune digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida saab kasutada, taaskasutada või viidata tehnoloogiaga toetatud õppes (Learning Technology Standards Committee, 2000)  - koosneb 3 osast: eesmärk, juhised, ülesanne kontrollimiseks (NETg, Inc., L’Allier, 1998) - väike komponent, mida võib uuesti kasutada mitmeid kordi erinevates õppekontekstides ja neil on õpetuslik väärtus (David Wiley, 2000) - iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses (IEEE LOM standard, 2002)  http://opencontent.org/docs/dissertation.pdf
ÕO mõiste Milline meile sobib? Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides  taaskasutatav ,  õppimist  toetav  digitaalne   ressurss
Heal lapsel mitu nime… Learning object =  knowledge object (Merrill, 1991) instructional component (Merrill, 1991) pedagogical document (ARIADNE, 2000) online learning material (MERLOT, 2000) online learning resource (Apple Learning Interchange, 2000) Milline meile sobib?
ÕO tunnused Avastatavus  ( Accessebility) -  identifitseeritavad ja märgistatud metaandmetega, leitav ja kättesaadav Granulaarsus  ( Granularity)  - võimalik lahutada iseseisvateks komponentideks või liita suuremateks Ristkasutatavus  ( Interoperability) -  kasutatav erinevat tüüpi arvutiplatvormidel ja õpikeskkondades, erineva riist- ja tarkvaraga Korduvkasutus  ( Reusability) -  kasutatavad mitmetes kontekstides ja erinevate õppijatega Kohandatavus  ( Adaptability)  - kohandatavad ka teistele sihtrühmadele või õpisituatsioonidele Kestvus  ( Durability ) – elavad üle ka tehnoloogia uuenemised … Millised tunnused on meie jaoks olulised?
ձ辱´Ç²úÂá±ð°ì³Ù¾±»å±ð taksonoomia Fundamentaalne  – ühte tüüpi, enamasti näitena (foto, tekst) Kombineeritud, mittemuudetav (terviklik)  – mitu erinevat tüüpi ÕO koos, kasutaja poolt mittemuudetav, kasutamise määrab looja (video-audioklipp) Kombineeritud, muudetav  – mitu erinevat tüüpi ÕO koos, käitub vastavalt kasutajale (veebileht videoklipiga) Esitlev  – esitatakse erinevat tüüpi infot Õpetav  – esitatakse infot, juhised, harjutus (Wiley, 2000)
Metaandmed Otsingu automatiseerimiseks Kes? Mis? Millal? Milleks?  Ainevaldkond, teema, sihtrühm (tase), vorm või tüüp, kasutamise piirangud, autor, keel, märksõnad … ÕO sees või lisatakse repositooriumisse? Millised meile sobivad?
Nimetus Tüüp Tehniline formaat Lisamise kuupäev Muutmise kuupäev Autor Lisaja Kirjeldus Kategooria (valdkond) Esmane sihtrühm Keel Autoriõigused …
Autoriõigused Üldjuhul (kui lepinguga pole teisiti määratud, kuuluvad õppejõu/õpetaja loodud õppematerjalide (jm. töökohustuste hulka kuuluvate tegevuste tulemuse) varalised õigused tööandjale (koolile) ja isiklikud õigused loojale (õpetajale/õppejõule).  Varalised õigused  - õigus reprodutseerimisele, avalikule esitamisele, tõlkele, kohandamisele, kokku 6 õigust. Isiklikud e. moraalsed õigused  – õigus autorlusele, puutumatusele, avalikustamisele, kokku 9 õigust. Avatud sisulitsentsi ( Creative Commons ) ei saa omavoliliselt lisada õpetaja/õppejõud - peab kooskõlastama tööandjaga.
Litsentsid Creative Commons 1.  Attribution : nõuab viitamist originaali autorile 2.  Noncommercial : keelab kasutamist kommertseesmärkidel (va kokkuleppel autoriga) 3.  Share Alike : originaali muutmisel kohustus järgida uue loomingu levitamisel originaali litsentsitingimusi 4.  No Derivative Works : lubab paljundada, levitada ja esitada ainult originaali koopiat, mitte sellel baseeruvat loomingut CC tunnistab 16-st kombinatsioonist 11. http://creativecommons.galerii.ee /   Digitaalse õpiobjekti kasutamise tingimused Tartu Ülikoolis   Käesolev õpiobjekt on autorikaitse all vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seadusele.   Õpiobjekti varalised õigused kuuluvad Tartu Ülikoolile.   Õpiobjekti on lubatud reprodutseerida, levitada ja avalikult esitada ainult õpiotstarbel kui tervikut, va refereerimine ja tsiteerimine motiveeritud mahus.   Õpiobjekti ei ole lubatud kasutada kommertseesmärgil.   Õpiobjekti igakordsel kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õpiobjekti autorile.   Õpiobjekti pole lubatud muuta ega täiendada. http://www.ut.ee/haridustehnoloogia/litsents.htm
ÕO tüübid Animatsioon ( Animation ) Case Study   Kogud ( Collection ) Harjutused ( Drill and Practice ) ÕO kogud ( Learning Object Repository ) Loengud, esitlused ( Lecture/Presentation ) Veebikursused ( Online Course ) Artiklid ( Open Journal-Article ) Õpikud ( Open Textbook ) Refereeringud ( Reference Material ) Testid ( Quiz/Test ) Simulatsioonid ( Simulation ) Juhendid ( Tutorial ) Workshop and Training Material  http://www.merlot.org / Sisupakett Videoloeng Õppevideo Animatsioon Esitlus Test Audioloeng Simulatsioon Harjutus …
Animatsioon http://www.ttc.ee/~triin/sisu_edastamine/rong.swf
Interaktiivne tööleht http://www.netagency.co.uk/Flash/worksheet_eqn2.html
Case Study Sisupakett http://ats.doit.wisc.edu/biology/ec/pd/t3.htm?
Kogu http://www.phys.unsw.edu.au/music /
Harjutus http://msjensen.cehd.umn.edu/webanatomy/skeletons_skulls/skeleton_anterior_7_l.htm
Videoloeng mms://193.40.5.165/2006/producer/kai_saks/01noorest_vanaks.wmv http://www.ut.ee/haridustehnoloogia/peavalud/PingePV/PingePV.htm   mms://193.40.5.165/2005/Toomas_Plank/EM2_264.wmv
http://mudelid.5dvision.ee/keemside/index.htm#   Simulatsioon
ÕO omadused LO should be small enough and large enough to teach meaningful (Wiley, 2000) ÕO peab sobituma õpitegevusse – lähtuma ühest või mitmest eesmärgist (õpiväljundist) ÕO kui õppematerjal peaks olema: - mõistetav - õppeprotsessi toetav - korrektselt disainitud - autoriõigusi arvestav (Downes, 2003 ) http://ilearn.senecac.on.ca/lop/information/script.htm http://www.academiccolab.org/resources/webct_learningobjects.pdf Reusable learning object (RLO)  võiks sisaldada sissejuhatust ja kokkuvõtet ning 5-9 taaskasutatavat infoobjekti   (Griffith, 2003)
ÕO loomise etapid Kas ÕO sobib antud kontekstis? Millised on eesmärgid/õpiväljundid? Kuidas toimub õppimine (õppimise mudel)? Kuidas kinnistatakse oskusi/teadmisi? Luuakse ÕO mudel ja küsitakse eksperthinnangut Tehniline teostus (Wiley, 2000)
ÕO komponendid
ÕO komponendid http://www.cognitivedesignsolutions.com/Instruction/LearningObjects.htm
ÕO komponendid http://www.cognitivedesignsolutions.com/Instruction/LearningObjects.htm
Ülesehitus SCATE mudel: Scope – sissejuhatus, eesmärgid, eeltingimused (nõuded) Content– õppematerjalid (tekst, audio, video, graafika) Activity – ülesanded Thinking – reflekteerimine, arutlemine Extra – lisamaterjalid Rowntree mudel (1990): pealkiri õpieesmärgid sissejuhatus kokkuvõte näited rõhutatud tähtsad aspektid (terminid, definitsioonid) visuaalsed abivahendid – illustratsioonid teksti integreeritud küsimused ja mõtlemisülesanded lisamaterjalide viited kordamisküsimused
Disain Kujundus Ühtne mall  ↔  isikupärane Pedagoogika Pedagoogikavaba  ↔  sobiv iseõppimiseks Suurus Võimalikult väike (1 pilt)  ↔  terviklik üksus (sisupakett) Metaandmed  Võimalikult palju  ↔  hädavajalikud Standardid SCORM või muu  ↔  ? Muutmine Vaja spetsiaalset tarkvara ja alusfaili vm Maht Tehniline ja õppimise maht (0.1 AP) Interaktiivsus Ajajoone juhtimine, väljade täitmine, valikud jne  Kasutajasõbralikkus Ühilduvus tarkvaraga, lisakomponentide vajalikkus,  navigeerimise loogika jne … .
ÕO kvaliteet ÕO sisu on korrektne  Tehnoloogia sobib sisu edastamiseks  Sisu on esitatud selgelt ja professionaalselt (sh. ortograafia)  Viidatakse kohastele allikatele  Märgitud on looja/loojad  Õpieesmärgid on selged  ÕO vastab püstitatud õpieesmärkidele  Sihtrühm on selgelt välja toodud (haridustase, raskusaste jms) ÕO kasutamiseks on toodud selged juhised  Tehnoloogia aitab õppijail efektiivselt omandada teadmisi/oskusi  ÕO võimaldab õppijail saada tagasisidet ÕO sees või väljaspool seda  Autor esitab tõendeid, et ÕO toetab õppimist  Vajalikud eelteadmised ja -oskused on välja toodud  ÕO on eraldiseisev üksus ja kasutatav teistes keskkondades  ÕO on lihtne kasutada (navigatsioon, kasutajapoolne kontroll jne)  Autor märgib ära, kas ÕO on kasutatav erivajadustega õppijate poolt  Esitatud on tehnilised nõuded ÕO kasutamiseks (Haughey & Muirhead, 2005)  http://www.usq.edu.au/electpub/e-jist/docs/vol8_no1/fullpapers/eval_learnobjects_school.htm
Nõuded ja soovitused Autorlus Projekti sümboolika Autori andmed Tööandja andmed (sümboolika) Litsents (kokkuleppel tööandjaga) Viited allikatele
Tekst Sisukad pealkirjad, selge eristamine muust tekstist Kasutada loendeid Vasakjoondus Tekst liigendatud, selged vahed pealkirjade, lõikude ja peatükkide vahel Sans Serif fondid: Arial ja Verdana Vajadusel info dekodeerimiseks (kui pole Unicode) Font peaks olema vähemalt sama suur kui Arial 10 Rasvane või värviline kiri teksti rõhutamiseks (vältida allajoonimist ja suurtähti) Hüperlingid (veebiaadressid) pikalt välja kirjutada Tekst nii lihtne ja selge kui eesmärgi jaoks asjakohane ja võimalik Mitte kasutada vähelevinud lühendeid Terminid defineerida Järgida autoriõigusi http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/5503_594.HTM
Värvid Mitte kasutada üle viie erineva värvitooni Vältida punase ja rohelise kombinatsiooni Arvuti ekraanil kasutamiseks sobivad taustaks paremini hallid ja sinised toonid Harmoonia Kontrast
Graafika Illustratsioonid paigutada paremale Kasutada funktsionaalseid illustratsioone Jälgida kvaliteeti Varustada tekstiekvivalendiga  Järgida autoriõigusi
Tehniline disain Formaat (akna suurus pikselites) Resolutsioon Pikkus (ajaline kestvus) Failimaht Interaktiivsus Faili tüüp Navigatsioon Ühilduvus Audio parameetrid Multimeedia (tekst, graafika, audio, video, foto, animatsioon) disain Värvid Paigutus Kompositsioon Struktuur Õpidisain Õppija töömaht Õpieesmärgid Sihtrühm Eelteadmised, -oskused Juhised Ülesehitus Korrektsus Keelekasutus Autorlus Sünkroonsus Tempo Diktsioon Funktsionaalsus Taust Nõuded ja soovitused videoloeng ja õppevideo, audioloeng, animatsioon, simulatsioon, e sitlus, sisupakett, test, harjutus

More Related Content

ձ辱´Ç²úÂá±ð°ì³Ù¾±»å±ð kvaliteet ja disain

  • 1. ձ辱´Ç²úÂá±ð°ì³Ù¾±»å±ð kvaliteet ja disain Triin Marandi Tartu Ãœlikool Haridustehnoloogide talvekool, 21. – 23. jaanuar 2009 Pedasel http://www.ut.ee/~triinm/opiobjektide_kvaliteet_ja_disain/
  • 2. ÕO mõiste - igasugune digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida saab kasutada, taaskasutada või viidata tehnoloogiaga toetatud õppes (Learning Technology Standards Committee, 2000) - koosneb 3 osast: eesmärk, juhised, ülesanne kontrollimiseks (NETg, Inc., L’Allier, 1998) - väike komponent, mida võib uuesti kasutada mitmeid kordi erinevates õppekontekstides ja neil on õpetuslik väärtus (David Wiley, 2000) - iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses (IEEE LOM standard, 2002) http://opencontent.org/docs/dissertation.pdf
  • 3. ÕO mõiste Milline meile sobib? Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav , õppimist toetav digitaalne ressurss
  • 4. Heal lapsel mitu nime… Learning object = knowledge object (Merrill, 1991) instructional component (Merrill, 1991) pedagogical document (ARIADNE, 2000) online learning material (MERLOT, 2000) online learning resource (Apple Learning Interchange, 2000) Milline meile sobib?
  • 5. ÕO tunnused Avastatavus ( Accessebility) - identifitseeritavad ja märgistatud metaandmetega, leitav ja kättesaadav Granulaarsus ( Granularity) - võimalik lahutada iseseisvateks komponentideks või liita suuremateks Ristkasutatavus ( Interoperability) - kasutatav erinevat tüüpi arvutiplatvormidel ja õpikeskkondades, erineva riist- ja tarkvaraga Korduvkasutus ( Reusability) - kasutatavad mitmetes kontekstides ja erinevate õppijatega Kohandatavus ( Adaptability) - kohandatavad ka teistele sihtrühmadele või õpisituatsioonidele Kestvus ( Durability ) – elavad üle ka tehnoloogia uuenemised … Millised tunnused on meie jaoks olulised?
  • 6. ձ辱´Ç²úÂá±ð°ì³Ù¾±»å±ð taksonoomia Fundamentaalne – ühte tüüpi, enamasti näitena (foto, tekst) Kombineeritud, mittemuudetav (terviklik) – mitu erinevat tüüpi ÕO koos, kasutaja poolt mittemuudetav, kasutamise määrab looja (video-audioklipp) Kombineeritud, muudetav – mitu erinevat tüüpi ÕO koos, käitub vastavalt kasutajale (veebileht videoklipiga) Esitlev – esitatakse erinevat tüüpi infot Õpetav – esitatakse infot, juhised, harjutus (Wiley, 2000)
  • 7. Metaandmed Otsingu automatiseerimiseks Kes? Mis? Millal? Milleks? Ainevaldkond, teema, sihtrühm (tase), vorm või tüüp, kasutamise piirangud, autor, keel, märksõnad … ÕO sees või lisatakse repositooriumisse? Millised meile sobivad?
  • 8. Nimetus Tüüp Tehniline formaat Lisamise kuupäev Muutmise kuupäev Autor Lisaja Kirjeldus Kategooria (valdkond) Esmane sihtrühm Keel Autoriõigused …
  • 9. Autoriõigused Ãœldjuhul (kui lepinguga pole teisiti määratud, kuuluvad õppejõu/õpetaja loodud õppematerjalide (jm. töökohustuste hulka kuuluvate tegevuste tulemuse) varalised õigused tööandjale (koolile) ja isiklikud õigused loojale (õpetajale/õppejõule). Varalised õigused - õigus reprodutseerimisele, avalikule esitamisele, tõlkele, kohandamisele, kokku 6 õigust. Isiklikud e. moraalsed õigused – õigus autorlusele, puutumatusele, avalikustamisele, kokku 9 õigust. Avatud sisulitsentsi ( Creative Commons ) ei saa omavoliliselt lisada õpetaja/õppejõud - peab kooskõlastama tööandjaga.
  • 10. Litsentsid Creative Commons 1. Attribution : nõuab viitamist originaali autorile 2. Noncommercial : keelab kasutamist kommertseesmärkidel (va kokkuleppel autoriga) 3. Share Alike : originaali muutmisel kohustus järgida uue loomingu levitamisel originaali litsentsitingimusi 4. No Derivative Works : lubab paljundada, levitada ja esitada ainult originaali koopiat, mitte sellel baseeruvat loomingut CC tunnistab 16-st kombinatsioonist 11. http://creativecommons.galerii.ee / Digitaalse õpiobjekti kasutamise tingimused Tartu Ãœlikoolis   Käesolev õpiobjekt on autorikaitse all vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seadusele.   Õpiobjekti varalised õigused kuuluvad Tartu Ãœlikoolile.   Õpiobjekti on lubatud reprodutseerida, levitada ja avalikult esitada ainult õpiotstarbel kui tervikut, va refereerimine ja tsiteerimine motiveeritud mahus.   Õpiobjekti ei ole lubatud kasutada kommertseesmärgil.   Õpiobjekti igakordsel kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õpiobjekti autorile.   Õpiobjekti pole lubatud muuta ega täiendada. http://www.ut.ee/haridustehnoloogia/litsents.htm
  • 11. ÕO tüübid Animatsioon ( Animation ) Case Study   Kogud ( Collection ) Harjutused ( Drill and Practice ) ÕO kogud ( Learning Object Repository ) Loengud, esitlused ( Lecture/Presentation ) Veebikursused ( Online Course ) Artiklid ( Open Journal-Article ) Õpikud ( Open Textbook ) Refereeringud ( Reference Material ) Testid ( Quiz/Test ) Simulatsioonid ( Simulation ) Juhendid ( Tutorial ) Workshop and Training Material  http://www.merlot.org / Sisupakett Videoloeng Õppevideo Animatsioon Esitlus Test Audioloeng Simulatsioon Harjutus …
  • 14. Case Study Sisupakett http://ats.doit.wisc.edu/biology/ec/pd/t3.htm?
  • 19. ÕO omadused LO should be small enough and large enough to teach meaningful (Wiley, 2000) ÕO peab sobituma õpitegevusse – lähtuma ühest või mitmest eesmärgist (õpiväljundist) ÕO kui õppematerjal peaks olema: - mõistetav - õppeprotsessi toetav - korrektselt disainitud - autoriõigusi arvestav (Downes, 2003 ) http://ilearn.senecac.on.ca/lop/information/script.htm http://www.academiccolab.org/resources/webct_learningobjects.pdf Reusable learning object (RLO) võiks sisaldada sissejuhatust ja kokkuvõtet ning 5-9 taaskasutatavat infoobjekti (Griffith, 2003)
  • 20. ÕO loomise etapid Kas ÕO sobib antud kontekstis? Millised on eesmärgid/õpiväljundid? Kuidas toimub õppimine (õppimise mudel)? Kuidas kinnistatakse oskusi/teadmisi? Luuakse ÕO mudel ja küsitakse eksperthinnangut Tehniline teostus (Wiley, 2000)
  • 24. Ãœlesehitus SCATE mudel: Scope – sissejuhatus, eesmärgid, eeltingimused (nõuded) Content– õppematerjalid (tekst, audio, video, graafika) Activity – ülesanded Thinking – reflekteerimine, arutlemine Extra – lisamaterjalid Rowntree mudel (1990): pealkiri õpieesmärgid sissejuhatus kokkuvõte näited rõhutatud tähtsad aspektid (terminid, definitsioonid) visuaalsed abivahendid – illustratsioonid teksti integreeritud küsimused ja mõtlemisülesanded lisamaterjalide viited kordamisküsimused
  • 25. Disain Kujundus Ãœhtne mall ↔ isikupärane Pedagoogika Pedagoogikavaba ↔ sobiv iseõppimiseks Suurus Võimalikult väike (1 pilt) ↔ terviklik üksus (sisupakett) Metaandmed Võimalikult palju ↔ hädavajalikud Standardid SCORM või muu ↔ ? Muutmine Vaja spetsiaalset tarkvara ja alusfaili vm Maht Tehniline ja õppimise maht (0.1 AP) Interaktiivsus Ajajoone juhtimine, väljade täitmine, valikud jne Kasutajasõbralikkus Ãœhilduvus tarkvaraga, lisakomponentide vajalikkus, navigeerimise loogika jne … .
  • 26. ÕO kvaliteet ÕO sisu on korrektne Tehnoloogia sobib sisu edastamiseks Sisu on esitatud selgelt ja professionaalselt (sh. ortograafia) Viidatakse kohastele allikatele Märgitud on looja/loojad Õpieesmärgid on selged ÕO vastab püstitatud õpieesmärkidele Sihtrühm on selgelt välja toodud (haridustase, raskusaste jms) ÕO kasutamiseks on toodud selged juhised Tehnoloogia aitab õppijail efektiivselt omandada teadmisi/oskusi ÕO võimaldab õppijail saada tagasisidet ÕO sees või väljaspool seda Autor esitab tõendeid, et ÕO toetab õppimist Vajalikud eelteadmised ja -oskused on välja toodud ÕO on eraldiseisev üksus ja kasutatav teistes keskkondades ÕO on lihtne kasutada (navigatsioon, kasutajapoolne kontroll jne) Autor märgib ära, kas ÕO on kasutatav erivajadustega õppijate poolt Esitatud on tehnilised nõuded ÕO kasutamiseks (Haughey & Muirhead, 2005)  http://www.usq.edu.au/electpub/e-jist/docs/vol8_no1/fullpapers/eval_learnobjects_school.htm
  • 27. Nõuded ja soovitused Autorlus Projekti sümboolika Autori andmed Tööandja andmed (sümboolika) Litsents (kokkuleppel tööandjaga) Viited allikatele
  • 28. Tekst Sisukad pealkirjad, selge eristamine muust tekstist Kasutada loendeid Vasakjoondus Tekst liigendatud, selged vahed pealkirjade, lõikude ja peatükkide vahel Sans Serif fondid: Arial ja Verdana Vajadusel info dekodeerimiseks (kui pole Unicode) Font peaks olema vähemalt sama suur kui Arial 10 Rasvane või värviline kiri teksti rõhutamiseks (vältida allajoonimist ja suurtähti) Hüperlingid (veebiaadressid) pikalt välja kirjutada Tekst nii lihtne ja selge kui eesmärgi jaoks asjakohane ja võimalik Mitte kasutada vähelevinud lühendeid Terminid defineerida Järgida autoriõigusi http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/5503_594.HTM
  • 29. Värvid Mitte kasutada üle viie erineva värvitooni Vältida punase ja rohelise kombinatsiooni Arvuti ekraanil kasutamiseks sobivad taustaks paremini hallid ja sinised toonid Harmoonia Kontrast
  • 30. Graafika Illustratsioonid paigutada paremale Kasutada funktsionaalseid illustratsioone Jälgida kvaliteeti Varustada tekstiekvivalendiga Järgida autoriõigusi
  • 31. Tehniline disain Formaat (akna suurus pikselites) Resolutsioon Pikkus (ajaline kestvus) Failimaht Interaktiivsus Faili tüüp Navigatsioon Ãœhilduvus Audio parameetrid Multimeedia (tekst, graafika, audio, video, foto, animatsioon) disain Värvid Paigutus Kompositsioon Struktuur Õpidisain Õppija töömaht Õpieesmärgid Sihtrühm Eelteadmised, -oskused Juhised Ãœlesehitus Korrektsus Keelekasutus Autorlus Sünkroonsus Tempo Diktsioon Funktsionaalsus Taust Nõuded ja soovitused videoloeng ja õppevideo, audioloeng, animatsioon, simulatsioon, e sitlus, sisupakett, test, harjutus