More Related Content
What's hot (20)
Viewers also liked (11)
±Êõ±ô±ð±¹°ì¾±±¹¾±2007
- 1. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE EESTIS Kätlin Halop Annely Monroc Leeni Laasfeld Keidy Pukk
- 2. PÕLEVKIVI ÜLDISELT  Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara  koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest  kütteväärtus vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg), kuid jääb siiski kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla  2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni
- 3. PÕLEVKIVI KASUTUS  kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena  saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit  Tänapäevane tööstuslik kasutamine algas 1837 Prantsusmaal Autunis  19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini
- 4. PÕLEVKIVI EESTI  Pärast Teist maailmasõda jätkus kaevandamine peamiselt Eestis ning Hiinas  80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis  Eesti on ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil  Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777
- 5. PÕLEVKIVI VÄRVUS VARIEERUB KAKAOPRUUNIST KOLLAKASPRUUNINI, JA ON ALATI TUMEDAM, KUI LUBJAKIVI
- 6. TIHTI NÄEB PÕLEVKIVIS VÄLJASURNUD ORGANISMIDE KIVISTISI
- 8. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE  Esimesed kaevandused Eestis Ida- ja Lääne-Virumaal 1918  Esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus  Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele  1924 hakati põlevkiviga kütma Tallinna soojuselektrijaama  Eristatakse Eesti põlevkivimaardlat ja Tapa põlevkivi leiukohta, kaevandatakse ainult Eesti maardlas  Tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist
- 9. ALLMAAKAEVANDAMINE  Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus  Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse.  Läbindustöid tehakse maapinda puurides ja lõhates.  Puur- ja lõhketöödega kobestatud põlevkivi veetakse purustiga kraapkonveierile, kust pärast suurte tükkide purustamist jõuab see edasi rikastusvabrikusse.  Maa all on oluline tuulutus, veekõrvaldus ja ohutus  Estonia ja Viru kaevanduses
- 10. PEALMAAKAEVANDAMINE  Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides kuni 30 meetri sügavuselt.  Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid, palju tõhusam kui allmaakaevandamine  Narva ja Aidu karjääris
- 11. PEALMAAKAEVANDAMINE  Paljandustööd - põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 30–40 meetri laiuse ribana kattekiht.  Lõhketööd - lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega  Põlevkivi koristatakse ehk tuuakse maa alt välja erinevate kihtide kaupa, mida kobestatakse võimsa buldooser- kobestiga.  Veevkõrvaldus settetiiki
- 12. PÕLEVKIVI RIKASTAMINE  Põlevkivikihi puurimisel ja lõhkamisel saadakse kaevis, milles on palju lubjakivi  Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi eemaldamist.  Suspensioonivannid – rasked lubjakivitükid vajuvad põhja  Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega kui rikastamata põlvevkivisegu.
- 13. Praegu on Eestis 2 allmaakaevandust ja 4 karjääri
- 14. KAEVANDUSTE MÕJU  Eraldub mitmeid kasvuhoone gaase  Muudab maastiku  Aherainest välja uhutud fenoolid moodutavad ligi 80 protsendi veereostusest,mida Eesti Läänemerre saadab  Mulla veerežiimi muutumine
- 15. POTENTSIAALSED LAHENDUSED ENERGEETIKAGA SEOTUD KESKKONNAKAHJUSTUSTE VÄHENDAMISEKS TULEVIKUS  piirata alates kaevandamise määra 20 miljonilt tonnilt 15 miljonile  alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt  kaotada kaudsed subsiidiumid, mis toimivad energiasektori heitmetele kehtestatud madalamate saastetasudena.
- 16. POTENTSIAALSED LAHENDUSED ENERGEETIKAGA SEOTUD KESKKONNAKAHJUSTUSTE VÄHENDAMISEKS TULEVIKUS  kehtestada põlevkivile ja teistele fossiilkütustele süsinikuemissioonipõhine aktsiisimaks  energiaseadustiku täiendamine tagamaks alternatiivse energia arendajatele kindlus saada tehtud investeeringud tagasi.
- 17. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD  biomassi põletamine  + Eestis on ressurssi, aitab lahendada tööhõiveprobleeme, väga vähe keskkonda saastav, väheneb jäätmete ladestamine prügilasse, paraneb metsade korrashoid  - metsade hävimine, põletamissaadustena mürkgaaside väljapaiskamine, parasiitide levimine(kui toodetakse energiat loomade väljaheidetest), metsade tuleohtlikkus kasvab, liiklus tiheneb
- 18. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD  tuulegeneraatorid  + loodussõbralik, majanduslikult kasulik, ümberkaudset pinnast võib kasutada maaharimiseks  - ebaühtlane, lindudele kahjulik, mürarikas, häirib kommunikatsiooniseadmeid
- 19. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD  päikeseenergia  - siinses kliimas ebaefektiivne, paneelid on kallid  + keskkonnasõbralik, tasuta tooraine, taastuvenergia, tehnoloogia areneb
- 20. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD  tuumaenergia  +suure kasuteguriga  - uraani peaks importima, eestis puudub täielikult sobilik pinnas ja veekogu, geopoliitilised probleemid, tuumajäätmed on väga ohtlikud, spetsialistide koolitamine võtab aega ja raha
- 21. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD  hüdroenergia:  - jõe loomastiku ja taimestiku kahjustamine, tammid põhjustavad üleujutusi ja probleeme põllumajandusele, erosioonioht, jaam ise visuaalselt häiriv  + väikesed energiajaamad parandavad veevahetust, tõstavad hapnikuhulka veekogudes ja ühtlustavad veehulka, vooluvee puhastamine prügist, paisjärved visuaalselt nauditavad
- 22. KASUTATUD MATERJAL ï‚¢ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi ï‚¢ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html ï‚¢ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/OilShaleEsto nia.jpg ï‚¢ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/p_kivi2.jpg ï‚¢ http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_110_1092.jpg ï‚¢ https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/underground-mining ï‚¢ https://www.energia.ee/about/organization/concern/kaevandused ï‚¢ http://kaevandamine.wordpress.com/2008/08/27/suurem-suurem-koige- suurem/ ï‚¢ http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation ï‚¢ http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=240054/Reinsal u+M%FC%FCdid+ja+faktid.pdf ï‚¢ http://www.estonica.org/et/Loodus/Kirde-Eesti_kaevandus- _ja_t%C3%B6%C3%B6stuspiirkond/Keskkonnaseisundi_olevik_ja_tulev ik/
- 23. ´¡±õ°Õıá