2. Politsei- ja Piirivalveamet on
Eesti suurim riigiasutus
? 1. jaanuaril 2010 alustas t??d Politsei- ja
Piirivalveamet (PPA), mis loodi
Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei,
Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ning
Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti
¨¹hendamisel.
3. Politsei- ja Piirivalveameti
p?hi¨¹lesanded on:
- Euroopa v?lispiiri tagamine
- Kodakondsuse m??ratlemine ja
dokumentide v?ljastamine
- Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi
sees
- Kuritegude menetlemine ja ennetamine
4. Suhtekorraldus
? Public relations strateegia on PPA
¨¹hinemise t?ttu alles v?ljat??tamisel,
hetkel l?htutakse varasemast (ehk siis
erinevate osakondade eelnevatest
strateegiatest).
? Kommunikatsioonib¨¹roos t??tab hetkel 23
inimest.
? Meediaga suheldakse esimesel
v?imalusel. T?htsamate/suuremate
juhtumite puhul suhtleb ¨¹ksuse juht ise
meediaga, muudel juhtudel teeb seda
pressiesindaja.
5. Maine ja meedia
? Maine kujundamisel on esmat?htis PPA
enda hea t??.
Kuldne reegel oleks: ¡°Enne tee midagi h?sti
ja alles siis r??gi.¡±
? PPA aasta on jaotatud
teemaperioodideks (helkurikampaania
s¨¹gisel jne). Sellest teavitatakse ka
meediat. Samuti teavitatakse
meediat, kui on vaja p??rata t?helepanu
PPA olulistele teemadele v?i muuta
avalikku arvamust nendest teemadest.
6. Meedia kajastused
? PPA¡¯d kajastatakse meedias ¨¹ldjuhul
positiivselt.
? Veebifoorumites avaldavad paljud
inimesed oma arvamust politsei t?? kohta.
7. Sisekommunikatsioon ja
sellega rahulolemine.
? Uuringud rahulolu kohta
- Kaheldakse juhtimisotsustes
- Puudulik juhtimisinfo
- Kas saadaolev info on t?ene?
? Intranet
? PPA sisene ajakiri ¡°Radar¡±
8. Veebileht ¨C www.politsei.ee
? Kergesti kasutatav veebileht, kust leiab
kiirelt ¨¹les olulise info. Loogiliselt ja h?sti
organiseeritud ning kasutajas?bralik.
? K?ik info PPA kohta
? Teenused, mida PPA osutab
? N?uanded ja soovitused
kannatajale, tunnistajale, noorele jne
? Politsei palub abi kodanikelt
? Kontakt
9. PPA Facebookis
? 4000 f?nni
? Facebookis on 400 000 eestlast
? Kahesuunaline suhtlus, erinevalt teistest
meedia kanalitest
? Politsei n?htavus internetis peaks
suurendama turvalisustunned ka
virtuaalmaailmas.
10. PPA suhtlus lastega
? Maskott ¨C politseivormi
kandev l?vi Leo.
? Leo ?petab lastele, kuidas
liigelda jalgsi ja rattaga,
interneti kasutamist,
helkuri kandmist jne.
#3: ?1. jaanuaril 2010 alustas t??d Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), mis loodi Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ning Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti ¨¹hendamisel. Politseiprefektuuride, piirivalvepiirkondade ja KMA regionaalsete b¨¹roode baasil moodustus neli territoriaalselt prefektuuri. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor: Raivo K¨¹¨¹tPPAs t??tab ligi 6000 inimest.P?hifaktid:- Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus. - Politsei- ja Piirivalveameti tasandil on neli p?hit?? osakonda: piirivalveosakond, korrakaitsepolitseiosakond, kriminaalpolitseiosakond, kodakondsuse- ja migratsiooniosakond. Lisaks koordinatsioon, sisekontroll, siseaudit ja administratsioon;- Politsei- ja Piirivalveametis on umbes 7000 ametikohta, millest 6000 on p?hit?? ja 1000 administratsioon;
#4: P?hi¨¹lesanded Politsei- ja Piirivalveameti p?hi¨¹lesanded on:- Euroopa v?lispiiri tagamine- Kodakondsuse m??ratlemine ja dokumentide v?ljastamine- Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees- Kuritegude menetlemine ja ennetamineT?psemalt on osakondade p?hi¨¹lesanded lahti kirjutatud PPA p?him??ruses
#5: Suhtekorraldusestrateegia on PPA ¨¹hinemiset?ttuallesv?ljat??tamisel, hetkell?htutaksevarasemast (ehksiiserinevateosakondadeeelnevateststrateegiatest).?Kommunikatsioonib¨¹roost??tabhetkel 23 inimest. ?hinemisek?igus on t??tajatearvuk?rbitud, eelk?igeselleks, et tagadalisaressursse PPA p?hi¨¹lesannetele. T?nuk?rbetele on kat??tajaduniversaalsedst.¨¹ksinimeneeitegeleenamainultsise- vaidkav?liskommunikatsiooniga.?Meediagasuheldakseesimeselv?imalusel. T?htsamate/suurematejuhtumitepuhulsuhtleb¨¹ksusejuhtisemeediaga, muudeljuhtudelteebsedapressiesindaja, nt. v?iksemadliiklus?nnetusedjne (eelistatud on siiski¨¹ksusejuhiendasuhtlemine). Pressiesidajapeabteadmakakustt?pseltv?imalikultkiirestiinformatsioonihankida.?Tegeletaksepidevak?neisikuteringilaiendamisega, et ainarohkeminimesisaaksmeediagasuhelda.
#6: Maine kujundamisel on esmat?htis PPA endaheat??. Kuldnereegeloleks, et enne tee midagih?stijaallessiisr??gi. K?igem?juvamvahend on vahetukontkaktinimesega (kuidasoperatiivt??tajasinussesuhtubjne).PPA aasta on jaotatudteemaperioodideks (helkurikampaanias¨¹giseljne). Sellestteavitataksekameediat. Samutiteavitataksemeediat,? kui on vajap??ratat?helepanu PPA olulisteleteemadelev?imuutaavalikkuarvamustnendestteemadest. Koost??dtehaksekindatev?ljaannetega nt. EestiP?evalehelesaadetakseinfotsuvilar??videst, Postimeheleroolijoodikutetabamisekampaaniast, ?htulehelehelkurikampaaniastjne.
#7: Veebifoorumites avaldavad paljud inimesed oma arvamust politsei t?? kohta. Igal inimesel on oma arvamus, kas negatiivne v?i positiivne. Veebifoorumites leiduvad on arvamused seinast seina, ei ole poolt kas arvamuste enamus kipub pigem positiivne v?i negatiivne olema. Paljud kodanikud ei ole politsei t??ga rahul, kuid paljud on v?ga rahul ning kiidavad meie konstaablite t??d.
#8: PPA-s t??tab ca. 6000 inimest, kelle seas korraldatakseiga-aastaseiduuringuidrahulolukohta. Peamisedvalukohad on t??tajatekahtleminejuhtimisotsustesningpuudulikjuhtimisinfoselgitamine,samutikaheldakseselles, kassaadaolevasinfospeitubkogut?de. K?igeolulisemsisekommunikatsioonivahend on intranet. Siseveebipannakse¨¹lesoluline info, samutisaavadt??tajadkommenteeridaniiomanimekasutadeskuikaanon¨¹¨¹mselt. Samutisaadetaksekordn?dalasmailileuudiskiri. Ilmubka PPA siseneajakiri Radar. Siseveeb on rohkemsuunatudneile, kesomaigap?evat??skasutavadarvutit. Paljudt??tajadagaeipuutuarvutitegaigap?evaseltkokku, neilejagavadinfotteatudprefektuurit??tajad.Kriisiolukorraspeavadsisemisedkanalidolemaesmaseksinfotagajad. Kunagieitohitekkidaolukorda, kust??tajasaabesmase info meedialtHeakommunikatsioonialus: ole alatiausningtunnistaomavigu, nendest?pitakse. Samuti?pitaksekasisejuurdlustest
#9: www.politsei.ee koduleht on v?ga kergestikasutatav. K?ik esmase, olulise info leiab kiiresti ja lihtsalt ¨¹les. Lehek¨¹lg on h?sti ja loogiliselt organiseeritud. Puudub ¨¹leliigne, kasutu info. Seega, leht on v?ga kasutajas?bralik (ning seda ka laste jaoks, kelle jaoks on tehtud oma ?petlik ?nurk¡°).Politsei vahendab enda saidil erinevaid s?numeid nagu n?iteks:Organisatsiooni prefektuurid, ¨¹lesanded, vabad t??kohad jne¡Teenused (n?iteks: riigil?iv, kodakondsus, relvaluba jne¡)N?uanded (n?iteks: kannatanule, kuriteo tunnistajale, noorele jne¡)Politsei palub abi (tagaotsitavate; kadunud ja leitud isikute, asjade (omaniku) leidmisel)Pressile (n?iteks: kommunikatsioonib¨¹roo kontaktid, operatiivinfo, uudiste arhiiv jne¡)Kontakt (n?iteks: kliendiinfo, politseijaoskondade kontaktid, politseisse helistamine v?lisriigist jne¡)Lastenurk (sisaldab ?petlikku meelelahutust, lasteabi ning n?pun?iteid ohutuks liiklemiseks ja Interneti kasutamiseks)
#10: ?Politsei- ja Piirivalveamet liitus Facebookiga 2010. aasta septembris. Praeguseks on neil juba pea 4000 f?nni. Sotsiaalmeedia kanalisse facebook siseneti eelk?ige sellep?rast, et praeguseks kasutab Facebooki ¨¹le 400 000 eestlase.Politsei- ja Piirivalveameti facebooki lehelt v?ib leida asutuse kontaktid, pildid, videod, arutelud ja igap?evaseid postitusi politsei t?? kohta. Postitustele ¨¹ritatakse lisav??rtust just pldi v?i info n?ol anda, mida pressiteadetesse kirja ei l?he. Politsei- ja Piirivalveameti facebooki lehe peahaldaja Nelli Pello s?nul on facebook, kui uus meedium, kahesuunaline. Kuna klassikalised kommunikatsioonikanalid kujutavad endast ¨¹hesuunalist kommunikatsiooni siis n¨¹¨¹d facebooki puhul tuleb valmis olla ka negatiivseks tagasisideks. Seda enam sellep?rast, et k?ik on k?igile n?htav. Kokkuv?tvalt peaks politsei n?htavus internetis suurendama turvalisustunnet ka virtuaalmaailmas.
#11: PPA suhtlus lastega?PPA on loonud erilise maskoti suhtlemaks nii koolieelikute kui ka algklassides ?ppivate lastega. Selleks on politseivormi kandev l?vi nimega Leo.Leo peamiseks ¨¹lesandeks on erinevatel suurtel pere¨¹ritustel nagu seda on liiklusohutusp?evad ning lastekaitsep?ev ?petada lastele, kuidas liigelda jalgsi v?i ka jalgrattaga, interneti kasutamist, helkuri kandmist ning palju teisi h?davajalike teadmisi. ?ldjuhul korraldatakse ka ohutuse temaatilisi v?istlusi ning jagatakse nii helkureid kui ka muud PPA n?nni.
