2. • Rakvere Reoveepuhastusjaam
• Rakvere Veetöötlusjaam
• Aru karjäär
• Kunda Nordic tsemenditehas
• Neeruti maastikukaitseala - Eesjärv
4. Reovee puhastamisel on mitu etappi –
mehhaaniline ja keemiline
puhastamine.
 Mehhaaniline puhastamine –
raudsõred (filtrid) sõeluvad veest
suurema hõljumi välja.
ï‚— Keemiline puhastamine -heitvetes
sisalduvate orgaaniliste ainete
lagundajaks on aktiivmuda
(helbeline biomass), mille tõttu
toimub ka reovee õhustamine ning
tihe segamine, et aktiivmudabakter
saaks elada.
ï‚— Muda eraldamiseks lisatakse veele
polümeerlahust, mis muudab vees
hõljuva muda klompideks ning
settib põhja. Muda suunatakse
mudapressi, kus muda eraldatakse
veest. Kasutatakse kompostina
põllumajanduses.
Reovee puhastusplaan
5.  Masina ja sellest läbikäivate osakeste vahel
esineb hõõrdejõud.
 Veemass liigub basseinides väikeste lainetena.
ï‚— Ãœhtlane ringjooneline liikumine toimub setitites ja
mudapressis.
ï‚— Impulssi edastab veeosakestele elektrivool, mis
paneb mehhanismid tööle. Mehhanismide tööd
mõjutavad erinevad jõud.
 Ühtlast liikumist esineb aereerimise käigus.
Rõhuga surutakse suruõhk vette.
7. Põhjavee puhastamine on mitmeetapiline
protsess. Kogu puhastusjaama töö on
automatiseeritud.
ï‚— Vee puhastamisel on vaja seda
õhustada, et toorveest eralduksid
rauaioonid, mis settivad plastik-ketastele.
ï‚— Vees lahustumatute ainete
kõrvaldamiseks kasutatakse kvartsliiva,
millest vesi läbi uhutakse, seejärel võib
vesi minna kasutusse.
ï‚— Vesi suunatakse trassidesse u 2,55-2,63
bar-ise rõhu all.
 Vesi läheb kasutusse Rakvere linna
elanike tarbeveena.
ï‚— Bakteriaalse reostuse korral lisatakse
veele UV-kiirgust.
 Veetrasside läbipesemise korral suletakse
torustikulõigu otsasiibrid ning lõik uhutakse
läbi vee ja õhu seguga.
Rõhutõstepumpla
9. AS Kunda Nordic Tsement on 136-
aastase ajalooga ettevõte, mis täna
kuulub rahvusvahelise Saksa kontserni
Heidelberg Cement Groupi kooseisu.
Tehas toodab ehitustsemente ja
lubjakivikillustikku.
 Tsement – hüdrauliline sideaine.
ï‚— Tsemendi tootmisel kasutatakse
märgtehnoloogiat. 2020. aastaks
tahetakse kasutusele võtta
kuivtehnoloogia.
ï‚— Tsemendi valmistamiseks
kasutatakse lubjakivi (92%), savi
(8%), millest saadakse klinker.
Lisatakse kipsi, sest see ei lase
kivistuda nii kiiresti.
 Lubjakivi tuleb Aru karjäärist suurte
tükkidena, tehases purustatakse
tükid väiksemateks – alla 0,4 mm.
 Lobri – veega segatud savi või
lubjakivi.
ï‚— Kasutamine: Enam kasutatakse
tsemendist, lubjast, liivast ja veest
valmistatavat segamörti (seinte
ladumisel, krohvimisel jm.). Väga
levinud on ka betoonist ja
raudbetoonist detailide
valmistamine. Betooni kasutatakse
vundamentide, talade, võlvide,
sildade, kanalite,
kanalisatsioonitorude jm.
ehitamiseks.
10. ï‚—
 Tootmisprotsess: Valmis lobri pumbatakse mõõtepaaki ja
sealt klinkri- ehk pöördahjudesse. Pöördahjud on kuni 150
m pikkused ja 14 m läbimõõduga kaldu asetsevad
terassilindrid. Ahju kallakusest ja pöörlemisest tingituna
liigub lobri ahju seina mööda tuleleegile vastu.
Edasiliikumisel kuumeneb lobri pidevalt ning teeb
seejuures läbi rea muutusi. Ahju kõige kuumemas tsoonis,
temperatuuril 1400-1500˚C, algab tekkinud ühenditest
koosneva segu paakumine, mille tulemusena saadakse
paakunud kivikõvad kuulikesed – tsemendiklinker.
 Kütusena kasutatakse põlevkivi ja kivisöe segu,
prügikütuseid (vana õli, keemiatööstuse jäägid, naftakoks,
olmeprügi).
 Pöördahjust väljumisel klinker purustatakse lõugpurustites
tolmpeeneks tsemendiks. Purustitesse lisatakse koos
klinkriga ka kipsi, mis parandab tsemendi omadusi.
 Tootmisprotsessi jälgimine ja regulleerimine: Laborandid
saavad iga kahe tunni tagant, vajadusel ka sagedamini,
tooteproovid. Analüüside alusel saab tootmist
korrigeerida.
 Tsemendi tootmisel tekkinud suitsugaasid juhitakse läbi
elektrifiltri korstnasse. Osa filtris kinnipüütud tolmust
suunatakse tagasi tootmisprotsessi, osa läheb happeliste
põldude lupjamiseks või prügimäele. Kogu eralduv soojus
läheb aga kaduma.
 Tsemendi tootmisega kaasneb õhusaastatus, pikaajalise
tsemenditolmu tõttu on ümbruskonna mullad tugevasti
leelistunud ja taastumatute maavarade kasutamine.
12. Müratase (dB-des)
ï‚— Tehases 1. koht - 88,6
ï‚— Tehases 2. koht - 79,1
ï‚— Tehases 3. koht - 95
 Karjääris – 75
Inimese kuulmisaistingu
piir algab 10 dB-st ning
lõpeb 120 dB-ga
Radioaktiivsus (mR)
ï‚— Tehases 1. koht - 0,02
ï‚— Tehases 2. koht - 0,015
ï‚— Tehases 3. koht - 0,011
 Karjääris - 0,020
13.  Kosmiline kiirgus – lähtub Päikesest ja
avakosmosest.
 Maine kiirgus, mis pärineb maakoorest.
 Radioonikiirgus, mis pärineb radioaktiivsest
gaasist, mis omakorda tekib looduslike
radioaktiivsete elementide lagunemisel.
 Sisemine kiirgus, mis pärineb organismi
koostisesse kuuluvatest radioaktiivsetest
elementidest.
Tehislikest kiirgusallikatest pärinev radioaktiivne
kiirgus.
14. Neeruti maastikukaitse ala asub Lääne-Virumaal 5,5 km kaugusel
Kadrinast edelas, kus on pinnavormideks lamedamad lavaoosid,
voored ja mõhnad. Pinnavormid on tekkinud mandrijää
taganedes. Peamiselt kohtab seal oose, mis on moodustunud
liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
15.  4 puuga piiratud maatüki plaani tegemine ning
tegeliku pindala arvutamine – ülesanne 1 plakatil
 Künka nõlva suhtelise kõrguse määramine:
1. 1 m mõõdulati ning täisnurkse kolmnurgaga –
ülesanne 2 plakatil.
2. Omal meetodil teades teepikkust mäest üles ning
kaldenurka – ülesanne 4 plakatil.
3. Veereva palli ja stopperi abil ning energia
jäävuse seaduse abil – ülesanne 8 plakatil.
 Aneroidbaromeetrit kasutades määrasime veidi
kõrgema künka kõrguse, sest 1mm/Hg-le vastab
kõrguse muutus 12 m ning meie valitud künka
kõrguseks saime algselt u 4,2 m. Kõrgema künka
puhul oli muutus 990-st 989-ni. 1 mm. Kõrgema künka
kõrguseks tuli 12 m.
 Künka nõlva kaldenurga mõõtmine kahe võrdse
pikkusega mõõdulati, malli, ripploodi ning nööriga –
ülesanne 3 plakatil.
 Rühmaliikmete hingamise sageduse määramine
seistes kohapeal ja kõnnil nińg joostes künkast üles –
ülesanne 5 plakatil.
Rühmaliikmete poolt tehtud töö ja keskmise võimsuse
määramine mäest üles ronimisel – ülesanne 9 plakatil.
16. ï‚— Kivimite kollektsiooni
koostamine:
1. Kivimite määramine
2. Kivimite kõvaduse
määramine Mohl I skaala
abil, mille järgi iga mineraal
võib kriimustada ainult
neid, mis on temast allpool.
• Lubjakivi kõvadus 4
• Kriidi kõvadus 2-3
• Graniidi kõvadus 5-7
ï‚—
17. 3. Karbonaatsete kivimite
määramine/tõestamine HCl-ga –
ülesanne 6 plakatil.
Lubjakivi tõestamise katse
ülesvõte.
4. Lubiainete olemasolu tõestamine
elusolendites (teokarbis) HCl-ga –
ülesanne 7 plakatil.
Teokarbis leiduva lubiaine tõestamise
katse ülesvõte.
Tigu Tiina
Laboritööd
jätkuvad…
