ºÝºÝߣ

ºÝºÝߣShare a Scribd company logo

Praktika 2013 4

•
•
L
lekk
1 of 38
PRAKTIKA 11.R Merili Aaspalu, Gerli Traus, Karin Raudsalu, Brenda Lepp, Uku Moldau
• Eesti põlevkivi ladestusala on u 3000 km2 • Kaevandatud ala on 425 km2 • Kaevandatud kokku ligi 1 miljard tonni • 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub ca 1,4 kg põlevkivi • 1 barreli põlevkiviõli tootmiseks kulub ligikaudu 1,5 tonni põlevkivi PÕLEVKIVI
• Maailma suurim põlevkivikarjäär • Rajatud 1970. aastal • Tootmismaht on ligi 6 mln tonni kaubapõlevkivi aastas NARVA KARJÄÄR
TOOTMINE • Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga kattekiht (ülemine osa lihtsasti eemaldatav, alumist on vaja lõhata) • Põlevkivi tuuakse maa alt välja kihtide kaupa • Kihid kobestatakse buldooser-kobestiga • Kaevandisse kogunenud vesi juhitakse veekraavide kaudu pumbajaama (edasi settetiiki) • Põlevkivi viiakse kalluritega vahelattu • Kaevandatud alad korrastatakse
Praktika 2013 4
MÕTLEMIS- JA ARVUTUSÜLESANNE NARVA KARJÄÄRI KOHTA • Belaz' i kallurid on vaja ehitada kõrgemaks, kuna põlevkivi on kerge ning teda mahub ühe kalluri peale rohkem. • Tihedused: paekivi: 1650 kg/m3 põlevkivi: 2500 kg/m3 rauamaak: 2840 kg/m3
• Ruumalad 55 t puhul paekivi: V=55000/1650=33,3 m3 põlevkivi: V=55000/2500=22 m3 rauamaak: V=55000/2840=19,4 m3 Interneti andmete põhjal on Belazi kalluri kasti maht 22 m3, järelikult põlekivi puhul oleks vaja kast ehitada umbes 50 cm kõrgemaks, et kastist põlevkivi välja ei pudeneks.
NARVA SOOJUSELEKTRIJAAM • Ehitus toimus aastatel 1959-1965 • Tootmise kõrgperiood oli 80ndate aluses • Maksimaalne aastane toodang jäi aastasse 1977, mil toodeti 8919 GWh elektrienergiat • Praegune aasta kogutoodang on 2,3 TWh • Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest.
Praktika 2013 4
PÕHIPLOKID Katel • Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. Turbiin • Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat.
•Võrk Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV. Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu.
ÜLESANDED • Narva SEJ vajab ööpäevas 6000 tonni ja aastas 2,2 miljonit tonni põlevkivi elektrienergia tootmiseks • Aurukatlad on energiamuundurid, mida kasutatakse auru tootmiseks • Kasutegur on 90-93% • Aurukatlaid on kokku 3 • Tarvitatud auruga edastatakse soojust ja mehaanilist energiat
AURU PARAMEETRID: Temperatuur umbes 540 kraadi Rõhk 12,7 MPa AURUTURBIINIDE PARAMEETRID: Võimsus mõnest kilovatist kuni 1400 MW Minutis teeb 3000 pööret Kasutegur 35-45%
Iga katla kohta töötab üks generaator Juhtimiskeskuses jälgitakse ja juhitakse kõikide masinate tööd ning kontrolitakse tootmise efektiivsust Elektrijaamas toodetud energiat saadetakse edasi mööda kõrgepingeliine Kõrgpingeliinide pinged: 110 V, 220 V, 330 V Kõrgepingeliinide pinged on erinevad, sest korraga pole võimalik pinget 220 V alandada Põlemisel tekkinud tuhk suunatakse tuhamägedele, tuhka kasutatakse tsemenditootmises Gaaside eraldumist õhku piiratakse filtritega korstendes Heitveed puhastatakse ja võetakse kasutusele jahutusveena
Põlevkivi oksüdatsioonireaktsiooni täielikuks ja kiireks kulgemiseks tolmustatakse põlevkivi enne, kui see kateldesse jõuab. Elektrijaama korstendest eralduvad süsihappegaas, väävliühendid ja NOx gaasid. Peale kütusena elektrijaamades kasutatakse põlevkivi fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
ELEKTRIENERGIA • Toodetakse elektrijaamades elektrigeneraatorite abil • Transporditakse juhtmete ja transformaatorite abil
TRANSFORMAATORID • Transformaator on elektromagnetiline seade, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata • Trafode kasutegur on 98-99%
ELEKTRI TRANSPORT • Elektrijaamas toodetud elektrienergia pinget tõstetakse trafode abil 330kV-i, et vähendada mööda juhet transportimisel tekkivaid kadusid • Elekter transporditakse kõrgepingeliinide kaudu
• Kui elektrienergia on tarbijale lähedale jõudnud, muudetakse see trafojaamade abil umbes 380V pingeks • Sealt edasi liigub see elektriliinide abil laiali alajaamadesse, kus see muundatakse 220V pingeks • 220V energia jõuab tarbijani juhtmete abil
Praktika 2013 4
OKASPUUDE SEISUND • Kogusime kuuselt 100 okast • 100-st okkast ei olnud ühtegi pruuni okast • Kõik jäid vee pinnale püsima • Tegime järelduse, et kõik okkad oli kahjustamata
VARIATSIOONIKÕVERA KOOSTAMINE • Valisime toominga puu • Kogusime 50 lehte • Selgus, et optimaalne lehelaba pikkus sellel puul on 79.5 mm
TOIT KUI KÜTUS. ERINEVATE TOIDUAINETE KALORSUS 1. Määrasime a)kuivade pähklite b)kartulikrõpsude energiasisaldust 2. Uurisime toiduõli ja searasva oksüdeerumist pannil
1. TOITUDE ENERGIASISALDUSE LEIDMINE • Põhimõte: Soojushulk mis kaob toidust seda põletades on võrdne soojushulgaga, mille saavutame vett soojendades
Praktika 2013 4
Praktika 2013 4
Süsivesikute ja rasvade energiasisaldus • Üks gramm rasva sisaldab 9 kalorit, üks gramm süsivesikuid 4 kalorit • Rasvades on süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste -2, süsivesikutes 0 • Rasvades on süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste süsivesikute omast madalam, mistõttu eraldavad nad oksüdeerumisel hulga rohkem energiat kui süsivesikud. • Sel põhjusel ongi rasvad süsivesikutest palju energiarikkamad toitained.
2) Uurisime toiduõli ja searasva oksüdeerumist pannil
• Õli ja rasv muutusid kuumutades tumedamaks • Searasv hakkas kuumusega sulama • Mõlemad eritasid oksüdeerumisel ebameeldivat haisu • Õli oksüdeerumisel tekivad tervistkahjustavad laguproduktid • Rasvhapete oksüdeerumisel e rääsumisel tekivad reaktsioonivõimelised radikaalid • Ahelreaktsiooni lõpp-produktina moodustuvad süsivesinikud, lühiahelalised aldehüüdid, happed..
PRAKTILINE TÖÖ - Valguse intensiivsuse mõõtmine termomeetriga TÖÖ KÄIK: • Katsime ühe katseklaasi hõbepaberiga, teise aktiivsöepulbri kihiga. • Täitsime mõlemad õliga • Kontrollisime, et mõlemas katseklaasis oleks sama temperatuur (28°C) • Mõõtsime luksmeetriga erineva pilvisusega kohtades mõlemat katseklaasi.
Praktika 2013 4
KATSE TULEMUSED: x10 Pilvisus Heleda termomeetri näit Tumeda termomeetri näit Termomeetrite näitude vahe Mõõdetud säriaeg (LUX) 0 930 620 310 20 000 1/4 520 230 290 20 000 1/2 220 130 90 20 000 1/1 99 71 18 20 000
JÄRELDUS: • Mida vähem on pilvi,seda suurem on kiirguse intensiivsus. • Heledale katseklaasile mõjus suurem kiirguse intevsiivsus kui tumedale katseklaasile. • Mida vähem pilvi, seda suurem on heleda ja tumeda termomeetri erinevus.
VERNIERIGA VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMINE • • Pilvisus 1/2 - valguse intensiivsus 770 lux • Pilvisus 1/1 - valguse intensiivus 120 lux Pilvisus 1/4 - valguse intensiivsus 920 lux
PELLET • Keskkonnasõbralik biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.
PELLETI TOOTMINE • Pelletitehas OÜ Flex Heat Eesti, asub Ebaveres, Lääne-Virumaal. • Tehase tootmismaht on 110 000 tonni pelleteid aastas. • Kasutatakse puidutööstuses tekkivat saepuru, palke ja muud ebavajalikku puitu. • Kõik jääkmaterjalid jahvatatakse ning pressitakse suurel rõhul pelletiteks.
Praktika 2013 4
Täname kuulamast!

More Related Content

Praktika 2013 4

  • 1. PRAKTIKA 11.R Merili Aaspalu, Gerli Traus, Karin Raudsalu, Brenda Lepp, Uku Moldau
  • 2. • Eesti põlevkivi ladestusala on u 3000 km2 • Kaevandatud ala on 425 km2 • Kaevandatud kokku ligi 1 miljard tonni • 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub ca 1,4 kg põlevkivi • 1 barreli põlevkiviõli tootmiseks kulub ligikaudu 1,5 tonni põlevkivi PÕLEVKIVI
  • 3. • Maailma suurim põlevkivikarjäär • Rajatud 1970. aastal • Tootmismaht on ligi 6 mln tonni kaubapõlevkivi aastas NARVA KARJÄÄR
  • 4. TOOTMINE • Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga kattekiht (ülemine osa lihtsasti eemaldatav, alumist on vaja lõhata) • Põlevkivi tuuakse maa alt välja kihtide kaupa • Kihid kobestatakse buldooser-kobestiga • Kaevandisse kogunenud vesi juhitakse veekraavide kaudu pumbajaama (edasi settetiiki) • Põlevkivi viiakse kalluritega vahelattu • Kaevandatud alad korrastatakse
  • 6. MÕTLEMIS- JA ARVUTUSÃœLESANNE NARVA KARJÄÄRI KOHTA • Belaz' i kallurid on vaja ehitada kõrgemaks, kuna põlevkivi on kerge ning teda mahub ühe kalluri peale rohkem. • Tihedused: paekivi: 1650 kg/m3 põlevkivi: 2500 kg/m3 rauamaak: 2840 kg/m3
  • 7. • Ruumalad 55 t puhul paekivi: V=55000/1650=33,3 m3 põlevkivi: V=55000/2500=22 m3 rauamaak: V=55000/2840=19,4 m3 Interneti andmete põhjal on Belazi kalluri kasti maht 22 m3, järelikult põlekivi puhul oleks vaja kast ehitada umbes 50 cm kõrgemaks, et kastist põlevkivi välja ei pudeneks.
  • 8. NARVA SOOJUSELEKTRIJAAM • Ehitus toimus aastatel 1959-1965 • Tootmise kõrgperiood oli 80ndate aluses • Maksimaalne aastane toodang jäi aastasse 1977, mil toodeti 8919 GWh elektrienergiat • Praegune aasta kogutoodang on 2,3 TWh • Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Ãœks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest.
  • 10. PÕHIPLOKID Katel • Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. Turbiin • Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat.
  • 11. •Võrk Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV. Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu.
  • 12. ÃœLESANDED • Narva SEJ vajab ööpäevas 6000 tonni ja aastas 2,2 miljonit tonni põlevkivi elektrienergia tootmiseks • Aurukatlad on energiamuundurid, mida kasutatakse auru tootmiseks • Kasutegur on 90-93% • Aurukatlaid on kokku 3 • Tarvitatud auruga edastatakse soojust ja mehaanilist energiat
  • 13. AURU PARAMEETRID: Temperatuur umbes 540 kraadi Rõhk 12,7 MPa AURUTURBIINIDE PARAMEETRID: Võimsus mõnest kilovatist kuni 1400 MW Minutis teeb 3000 pööret Kasutegur 35-45%
  • 14. Iga katla kohta töötab üks generaator Juhtimiskeskuses jälgitakse ja juhitakse kõikide masinate tööd ning kontrolitakse tootmise efektiivsust Elektrijaamas toodetud energiat saadetakse edasi mööda kõrgepingeliine Kõrgpingeliinide pinged: 110 V, 220 V, 330 V Kõrgepingeliinide pinged on erinevad, sest korraga pole võimalik pinget 220 V alandada Põlemisel tekkinud tuhk suunatakse tuhamägedele, tuhka kasutatakse tsemenditootmises Gaaside eraldumist õhku piiratakse filtritega korstendes Heitveed puhastatakse ja võetakse kasutusele jahutusveena
  • 15. Põlevkivi oksüdatsioonireaktsiooni täielikuks ja kiireks kulgemiseks tolmustatakse põlevkivi enne, kui see kateldesse jõuab. Elektrijaama korstendest eralduvad süsihappegaas, väävliühendid ja NOx gaasid. Peale kütusena elektrijaamades kasutatakse põlevkivi fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
  • 16. ELEKTRIENERGIA • Toodetakse elektrijaamades elektrigeneraatorite abil • Transporditakse juhtmete ja transformaatorite abil
  • 17. TRANSFORMAATORID • Transformaator on elektromagnetiline seade, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata • Trafode kasutegur on 98-99%
  • 18. ELEKTRI TRANSPORT • Elektrijaamas toodetud elektrienergia pinget tõstetakse trafode abil 330kV-i, et vähendada mööda juhet transportimisel tekkivaid kadusid • Elekter transporditakse kõrgepingeliinide kaudu
  • 19. • Kui elektrienergia on tarbijale lähedale jõudnud, muudetakse see trafojaamade abil umbes 380V pingeks • Sealt edasi liigub see elektriliinide abil laiali alajaamadesse, kus see muundatakse 220V pingeks • 220V energia jõuab tarbijani juhtmete abil
  • 21. OKASPUUDE SEISUND • Kogusime kuuselt 100 okast • 100-st okkast ei olnud ühtegi pruuni okast • Kõik jäid vee pinnale püsima • Tegime järelduse, et kõik okkad oli kahjustamata
  • 22. VARIATSIOONIKÕVERA KOOSTAMINE • Valisime toominga puu • Kogusime 50 lehte • Selgus, et optimaalne lehelaba pikkus sellel puul on 79.5 mm
  • 23. TOIT KUI KÃœTUS. ERINEVATE TOIDUAINETE KALORSUS 1. Määrasime a)kuivade pähklite b)kartulikrõpsude energiasisaldust 2. Uurisime toiduõli ja searasva oksüdeerumist pannil
  • 24. 1. TOITUDE ENERGIASISALDUSE LEIDMINE • Põhimõte: Soojushulk mis kaob toidust seda põletades on võrdne soojushulgaga, mille saavutame vett soojendades
  • 27. Süsivesikute ja rasvade energiasisaldus • Ãœks gramm rasva sisaldab 9 kalorit, üks gramm süsivesikuid 4 kalorit • Rasvades on süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste -2, süsivesikutes 0 • Rasvades on süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste süsivesikute omast madalam, mistõttu eraldavad nad oksüdeerumisel hulga rohkem energiat kui süsivesikud. • Sel põhjusel ongi rasvad süsivesikutest palju energiarikkamad toitained.
  • 28. 2) Uurisime toiduõli ja searasva oksüdeerumist pannil
  • 29. • Õli ja rasv muutusid kuumutades tumedamaks • Searasv hakkas kuumusega sulama • Mõlemad eritasid oksüdeerumisel ebameeldivat haisu • Õli oksüdeerumisel tekivad tervistkahjustavad laguproduktid • Rasvhapete oksüdeerumisel e rääsumisel tekivad reaktsioonivõimelised radikaalid • Ahelreaktsiooni lõpp-produktina moodustuvad süsivesinikud, lühiahelalised aldehüüdid, happed..
  • 30. PRAKTILINE TÖÖ - Valguse intensiivsuse mõõtmine termomeetriga TÖÖ KÄIK: • Katsime ühe katseklaasi hõbepaberiga, teise aktiivsöepulbri kihiga. • Täitsime mõlemad õliga • Kontrollisime, et mõlemas katseklaasis oleks sama temperatuur (28°C) • Mõõtsime luksmeetriga erineva pilvisusega kohtades mõlemat katseklaasi.
  • 32. KATSE TULEMUSED: x10 Pilvisus Heleda termomeetri näit Tumeda termomeetri näit Termomeetrite näitude vahe Mõõdetud säriaeg (LUX) 0 930 620 310 20 000 1/4 520 230 290 20 000 1/2 220 130 90 20 000 1/1 99 71 18 20 000
  • 33. JÄRELDUS: • Mida vähem on pilvi,seda suurem on kiirguse intensiivsus. • Heledale katseklaasile mõjus suurem kiirguse intevsiivsus kui tumedale katseklaasile. • Mida vähem pilvi, seda suurem on heleda ja tumeda termomeetri erinevus.
  • 34. VERNIERIGA VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMINE • • Pilvisus 1/2 - valguse intensiivsus 770 lux • Pilvisus 1/1 - valguse intensiivus 120 lux Pilvisus 1/4 - valguse intensiivsus 920 lux
  • 35. PELLET • Keskkonnasõbralik biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.
  • 36. PELLETI TOOTMINE • Pelletitehas OÃœ Flex Heat Eesti, asub Ebaveres, Lääne-Virumaal. • Tehase tootmismaht on 110 000 tonni pelleteid aastas. • Kasutatakse puidutööstuses tekkivat saepuru, palke ja muud ebavajalikku puitu. • Kõik jääkmaterjalid jahvatatakse ning pressitakse suurel rõhul pelletiteks.